Foto: Lõuna prefektuur

Ühes koostööpartneritega kutsus politsei- ja piirivalveamet möödunud kuul inimesi üles teavitama nende valduses olevatest loata relvadest ning lõhkematerjalist. Kampaania tõi PPA-le ning päästeametile kümneid väljakutseid, mille käigus anti üle kümmekond tulirelva, ligemale tuhat erineva kaliibriga padrunit, püssirohtu, rakette, sütikuid, pürotehnikat jm.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Riita Proosa sõnul jõudis üleskutse kenasti inimesteni, sest esimesed tähelepanekud inimeste valduses olevatest ebaseaduslikest ja ohtlikest esemetest laekusid politseinikeni juba kampaania esimesel päeval. „Oktoobrikuise kampaania käigus anti politseile üle kaheksa tulirelva, üks gaasirelv, üks reketipüstol, 931 erineva kaliibriga padrunit ning püssirohtu. Kogu kampaania märkimisväärseimaks leiuks võib sel korral pidada Lõuna-Eestis politseinikele üle antud kuulipilduja rauda koos harkjalaga,“ märkis Proosa. Samas anti tema sõnul politseinikele üle veel ka üks kärbik, raketipüstol, üks püstoli salv ning tuhatkond erineva kaliibriga padrunit.

Ragne Keisk Lõuna prefektuurist täpsustas, et üle prefektuuri anti politseinikele üle kaks tulirelva, üks gaasirelv, üks kuulipilduja koos harkjalaga ning kolm automaatpüssi salve. Lisaks loovutati politseinikele 166 erineva kaliibriga padrunit.

„Selleaastase kampaania märkimisväärseim leid oligi ilmselt kuulipilduja koos harkjalaga ning sellest andis politseile teada üks Tartumaal Vedu kandis elab vanaproua, kes selle umbes 30 aastat tagasi metsast leidnud oli. Nüüd andis ta ohtliku eseme politseinikele üle,” selgitas Keisk kuulipilduja lugu.

Lisaks oli tema sõnul Tartus üks mõnevõrra ärevam juhtum ka kampaania ajal, mil üks kodanik tuli Tartu politseimajja lõhkematerjaliga – politsei piiras ohuala ning kutsus kohale demineerijad, kes ohtliku eseme enesega kaasa viisid.

„Õnneliku lõpuga lugu, aga märkimist väärib mõte, et mingil juhul ei tohi ise lõhkematerjali või muid ebaseaduslikke relvi seljas politseimajadesse või päästekomandodesse tassida. Tuleb helistada 112 ja jääda ootama vastavat spetsialisti,” sõnas Ragne Keisk.

Päästeameti demineerimiskeskusele loovutati tänavuse kampaania käigus 447 ühikut lõhkematerjali. Loovutatud esemete hulgas oli detonaatoreid, lõhkepakette, padruneid, käsigranaate, püssirohtu ja lõhkeaineid. Peamiselt loovutati lõhkematerjali Põhja- ja Lääne-Eestis. Eelmisel aastal loovutati sama kampaania käigus 133 ühikut lõhkematerjali ning toona moodustasid loovutustest lõviosa pürotehnika ja padrunid.

Demineerijad julgustavad kõiki, kel kodus mingil põhjusel lõhkematerjali leidub, seda vabatahtlikult loovutama. „Kodus hoitav lõhkeaine või seda sisaldavad esemed ohustavad nii koduomanikku ennast kui ka tema lähedasi ja naabreid. Ohutuse huvides on mõistlik sellest loobuda. Lõhkematerjali loovutamist kartma ei pea, sest kui enda valduses olevast lõhkematerjalist antakse vabatahtlikult teada, siis sellele karistust ei järgne,“ ütles Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Riita Proosa sõnul on kampaania lõppemisest hoolimata oluline rõhutada, et ohtlikke esemeid saavad inimesed karistust kartmata politseile või päästjatele ära anda aastaringselt. „Selleks tuleb leiust viivitamatult hädaabinumbril teada anda ning operatiivtöötaja saabumist ootama jääda. Vabatahtlikule loovutamisele karistust ei järgne. Mitte mingil juhul ei tohi inimesed end ohtu seada ega lõhkeainet, detonaatoreid või relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali ning ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik,“ toonitas Proosa.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 10/11/2022 09:02:21