Jahimehed. Foto: LLi arhiiv

Põtrade arvukuse üle jahimehed ei kurda, kuid kitsede vähenemine paneb neid tõsiselt mõtlema. Karusid ja hunte võiks enam küttida ja lube tuleks anda ka ilveste küttimiseks, sest viimased on ühed kitsede arvukuse vähendajad. Metssigu peaks aga rohkem jahtida, et katk ei leviks.

Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et põtrade küttimise hooaja lõpuks, 15. detsembriks suudavad kõik jahipiirkonnad loodetavasti etteantud arvu loomi lasta, kuna põtru maakonnas on.

„Selle eest, et meil põtru jagub, oleme tänulikud maakonna jahindusnõukogule, mille liikmed on siinsete maaomanike ja metsakasvatajatega kenasti suhelnud ning viimased ei ole jahimehi küttimise osas survestanud,” tunnustus Kivistik jahindusnõukogu. Ta lisas, et osas Eesti maakondades napib põtru juba viimased paar aastat.

Ka mullusel jahihooajal täitsid kõik Võrumaa jahipiirkonnad põtrade küttimise limiidi.

Põlva jahiseltsi juhatuse esimehe Tiit Rammuli sõnul on põtrade arvukus maakonnas erinev. Ruusa ja Räpina kandis on neid rohkem, Kanepi ja Põlgaste pool vähem, kuid sellest hoolimata loodavad maakonna jahipiirkonnad küttimislimiidi täis saada.

„Tänavu on põtrade järelkasv tagasihoidlik, lõppeval aastal oli põtrade viljakusnäitaja viimase 15 aasta viletsaim,” märkis Rammul.

Valgamaa jahimeeste ühistu nõukogu esimees Ants Järvmägi ütles, et rohkem põtru on seal, kus neil on söödabaasi, nagu Emajõega külgnevatel aladel. Linna lähedal ja tiheasutusaladel liigub neid harva.

„Põdravasikate arvukusega ei saa Valgamaal kiita, selles on oma osa ka karude tegudel,” täpsustas Rein Rosenberg, ühistu juhatuse esimees.

Ilvesed murravad kitsi
Kitsedest kõneldes ei saa mööda ilvestest, sest esimesed on paraku viimastele söögiks. Rohkem kitsi on Valgamaal kohtades, kus põllumaad on haritud, nagu Hummuli kandis.

Kitsede arvukusega on Võrumaal nukker seis. Juba suvel oli näha, et nende arv on tublisti kahanenud ja seda eelkõige ilveste arvukuse tõusu tõttu. „Ilvestele Eestis jahti ei peeta, kuid üks ilves murrab aastas toiduks ligi 50 kitse,” ütles Kivistik. Ta lisas, et seda looma võiks meil küttima hakata, sest praegu on seoses ilveste arvukuse suurenemisega looduses tasakaal paigast nihkumas.

Jahimehed näevad ilveste tegemiste jälgi nii looduses kui ka rajakaameratest.

Kui veel kaks aastat tagasi võis peaaegu üle päeva teede servadel auto alla jäänud kitsede laipu näha, siis tänavu on sellised pildid harvad. Seegi on märgiks, et kitsi on meil tunduvalt vähem.

Kitsede arvukuse vähenemise tõttu ei võtnud Võrumaa jahimehed vastu ka ulukiseire osakonna poolt etteantud kitsede soovituslikku küttimise limiiti, 1700 looma. „Tõenäoliselt langeb tänavu kitsede küttimise number alla 1000 piiri,” ütles Kivistik.

Kitsi napib ka Põlvamaal, selle üks põhjusi on läinud talve karmid ilmad. Veebruaris oli sula, peale seda külmetas, mis raskendas kitsede olukorda. Kütitud kitsedel avastati kopsupõletiku tunnuseid. Lisaks ilvestele murravad kitsi ka hundid.

„Septembris tehtud loendus näitas, et kitsedel on varasemast vähem tallesid,” märkis Rammul. Ta on seisukohal, et kui me teiste metsloomade arvukust reguleerime, peaksime ka ilveste arvukust reguleerima. „Kui ilvestele metsas toidupoolist napib, võib ta vabalt koduloomi noolima minna. Erastvere kandis läks ilves ühe talu lauta ilmselt kassi noolima,” rääkis Rammul.

Ka Valgamaa jahimeeste esindajad on seisukohal, et kuna ilveste arvukus on tõusuteel, tuleks anda nende küttimiseks luba.

Punahirvi Võrumaale jagub. Kivistiku sõnul võiks tänavusest küttimismahust, sajast loomast, Võrumaal rohkem küttida, sest nende arvukus ja ka metsakasvatajatele tekitatud kahjud on Võrumaal tõusutrendis. Teisalt jällegi on punahirvedele raskem jahti pidada, sest ajujahis on hirv tark loom, kes kavaldab tihtilugu üle nii jahimehe kui jahikoera.

Rammul märkis, et punahirv on siinkandis uus asukas, kelle käitumist meie jahimehed veel samm-sammult õpivad. Põlvamaal ei olnud punahirvede küttimisega mullu probleeme ning ka sellel hooajal loodavad jahimehed limiidi täis saada.

Järvmägi sõnas, et punahirve asurkond laieneb Valgamaalgi.

Karuemadel järjest suurem pere
Võrumaale eraldati vaid üks luba karu küttimiseks. Koemetsa jahtkonna maadel kaotaski üks karu oma elu.

„Sisetunne ütleb, et Võrumaal tuleks rohkem karusid küttida, sest kui karud lähevad väga julgeks, võivad nad, kuid ei pruugi, inimestele ohtlikuks muutuda. Näiteks nähti ja filmiti tänavu Mõnistes käidavas kohas karu, kes õnneks oli vaid uudistamas maantee lähedal,” rääkis Kivistik. Ta lisas, et karud on juba mitmest piirkonnas, nagu Krabi, seenelised-marjulised ära hirmutanud.

Karude arvukusega võib Põlvamaa nii uhkustada kui ka kurvastada. Tänavu suve algul loeti üheaegselt Põlgaste jahipiirkonna eri paigus kokku 10 karu.

Rammul märkis, et isegi koolilapsed on helistanud ja teatanud, et nägid bussipeatuses karu käpajälgi.

Küttimislube eraldati Põlvamaale neli, kuid mõistlik olnuks luba anda vähemalt kuue karu küttimiseks. „Kui varem nägime emakaru paari pojaga, siis järjest rohkem näeme kolme-nelja pojaga emakaru,” märkis Rammul.

Põlvamaa karu või karud on ka silorulle lõhkunud ning seda kaks korda ühes ja samas kohas. Karu tundis ilmselt rullist tulevat magusat lõhna, mis teda selle juurde meelitaski, kuid peale heina talle muud kile seest vastu ei tulnud.

Valgamaa sai loa kahe karu küttimiseks, millest mõlemad ka realiseeriti. Rosenberg sõnas, et mõistlik olnuks kolm luba eraldada. „Tõsised mesinikud on tarud elektritaraga ümbritsenud,” märkis ta.

Järvmägi lisas, et Vähero ja Kaagjärve piirkonnas kimbutasid karud tänavu sealseid mesitarusid.

Hundid maiustavad lammastega
Hunt on saanud järjest suuremaks nuhtluseks meie lambakasvatajatele, sest nende tehtud kahjutegude arv on hüppeliselt kerkinud. „Lõppeval aastal on murdnud või vigastanud hundid Võrumaal juba ligikaudu sada lammast,” sõnas Kivistik.

Tänavu eraldati Võru ohjamisalale kaheksa hundi küttimise luba. Siiani on kütitud kuus hunti, neist üks Varstu, teine Väimela ja neli Sõmerpalu jahtkonna maadel.

„Samas on hundiga see probleem, et ta ei tunnista paraku riigipiire, mis teeb tema tabamise oluliselt raskemaks. Täna võib ta Eestis liikuda, homme juba Lätis või Venemaal ja ülehomme taas meie mail,” kõneles Kivistik.

Hundijahti peetakse Eestis ohjamisalade järgi. Põlvamaa jaguneb kaheks: üks ohjamisala on koos Valga-, teine Tartumaaga. Neilt aladelt kokku võib esialgu küttida 11 hunti. Siiani on seda ettevaatlikku looma 11st vaid üks lastud.

Rosenbergi sõnul ollakse Valgamaal huntidega rohkem kimpus Viljandimaaga piirnevatel aladel. „Ühele Koorküla kandis elavale lambakasvatajale on hundid rohkem kui korra kahju tekitanud ja mees on lõpuks loobunud kahjude teatamisest. Paraku ei antud sinna alale ka hundi küttimiseks luba,” sõnas ta.

Sigade katk on jõudnud taas Räpina kanti
Metssigade katk ei ole kagunurgast ja lõunanaabritegi juurest veel kadunud. Riigipiirilähedased jahipiirkonnad hoiavad hinge kinni, et seakatk siiapoole ei jõuaks.

„Suve teisel poolel oli Aluksne kandis massilisi metssigade suremisi, kuid õnneks nakatunud sead meile ei jõudnud tänu viljapõldudele, mis neile toona toitu pakkusid,” teab Kivistik.

Metssigade katk on paraku Rasina ja Räpina kanti juba tagasi jõudnud ning Oraval leiti positiivsete antikehadega siga. Ei ole teada, kas katk on neis paigus säilinud või jõudnud sinna ida- või lõunapiiri tagant.

Järvmägi sõnas, et kuigi lõunanaabrite juures oli seakatku teine laine, ei ole katk veel nende juurde jõudnud.

„Paneme jahimeestele südamele järjest rohkem sigu küttida, sest mida enam kütime, seda vähem loomi jääb ja seda vähem katk levib,” toonitas Rammul.

Metsseajaht kestab Eestis aasta ringi, kuid jahihooaja kokkuvõtted tehakse veebruari lõpu seisuga, seega on talvine seajaht suuresti alles ees.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/12/2022 10:24:57