Võru gaasianalüsaatorite tehasest sai uhke kortermaja arendajate raskuste kiuste, kuid ving selle projekti ümbert pole veel hajunud. Foto: LLi arhiiv

Lagunenud Võru gaasianalüsaatorite tehase tänapäevaseks kortermajaks üles vuntsinud ettevõte liideti hiljem teise firmaga. Arendaja järeltulija pea kohal aga ripuvad tumedad pilved: muu hulgas leiab ajutine pankrotihaldur, et firma varasem juhatus on viinud selle pankrotiseisundisse, olles võtnud pangakaardiga välja üle 600 000 euro sularaha.

Võru gaasianalüsaatorite tehase (VGT) lagunenud hoonest esindusliku kortermaja ehitamist saatsid üsnagi algusest peale segadused nii majanduslikus kui juriidilises plaanis. Ving pole tänini hajunud ning õigupoolest oleks kogu selles loos selguse saamiseks ilmselt tarvis gaasianalüsaatorit. Püüame aga teadaolevad faktid ritta seada.

Märtsis 2020 ilmus LõunaLehes lugu „Kas Võru uusima ja uhkeima kortermaja arendaja laenas end lõhki?”. Sellest selgus, et Kreutzwaldi 59c maja arendav OÜ Tamula Kodu oli jäänud jänni laenu tagasimaksmisega ühisrahastusplatvormi Crowdestate investoritele. Laenu kogusumma oli ca 2,2 miljonit eurot.

Tamula Kodu oli tol hetkel Tartu jalgpallitreenerile Kalmer Kaasikule kuuluv ettevõte, mis sai varem Kreutzwaldi 59c omanikuks, jagas maja korteriomanditeks ning hakkas kortereid eellepingute alusel müüma. Avalikkuses jagas arenduse kohta aga infot maja eelmise omaniku OÜ Multipaneel juht Mait Kuusik.

Kui esimeses kuues taotlusvoorus projekti investeerinud inimesed said oma raha koos intressidega kenasti tagasi, siis 2019. aasta lõpus tekkis tõrge. Kolmes järgmises rahastusvoorus investeerinutele pidi arendaja raha ära maksma 31. detsembriks. Seda aga ei tehtud.

Ühisrahastusplatvormi kodulehel oli 2020. aasta kevadel kirjas investoreid rahustav jutt, et arenduses on 68 korterit ja rahastusvooru avaldamise hetkeks oli 37 korterit notariaalse võlaõigusliku lepingu alusel müüdud. „Olemasolevate ja antud rahastusvooru käigus kaasatavate vahendite tagastamiseks piisab 33 korteri müümisest,” oli kodulehel kirjas.

Ärilehele kommenteeris kortermaja arendamise ümber tekkinud küsimusi Multipaneeli arendusjuht Mait Kuusik, kelle sõnul probleeme polnud ja veidi varem oli võlast 300 000 eurot üle kantud. Kuusik kinnitas, et 68 korterist 43 olid müüdud, sh kõik järvevaatega korterid.

Crowdestate’i teatel oli arendaja võlga märkimisväärselt vähendanud ja üldjoontes oli tegu asjaliku firmaga. Laenulepingud olid algusest peale tehtud Tamula Koduga, juba siis, kui maja alles kuulus Multipaneelile. Tamula Kodu omanik Kalmer Kaasik ütles, et väide ettevõtte makseraskustest on pahatahtlik infomüra. Multipaneel tegeles tema sõnul vaid ehitusega ega puutunud ei laenude ega korterite müügi puhul enam üldse asjasse. Võlg investorite ees tekkis tema sõnul ootamatu juriidilise tõrke tõttu.

Multipaneel ostis VKG maja 2017. aastal, paigutas sellesse umbes 900 000 eurot omakapitali ning pöördus siis edasiseks rahastamiseks ühisrahastusplatvormi poole. Projekti edukusse uskus ka Võru soojatootja Danpower, kes tõi oma kulu ja kirjadega ehk ligemale 150 000 euro eest soojaühenduse majja lootuses see hiljem kuhjaga tasa teha.

Maja valmis raskuste kiuste
Maikuus 2021 ilmus LõunaLehes lugu „Kuidas arendaja poolt hüljatud kurikuulus uus kortermaja elule päästeti”. Sealt selgus, et Multipaneeli projekt ei osutunud sugugi nii lollikindlaks, kui arvati. Tamula Kodu ei suutnud investoritele tagasi maksta 1,36 miljoni euro suurust laenu ning hüpoteegi alusel läks kontroll hoone üle Crowdestate'i kätte.

Muu hulgas selgus, et maja arendaja oli kohalikule ettevõtjale Kagu Elekter jäänud ca 100 000 eurot võlgu. Firma nõustus võla eest võtma kaks korterit. Need olid aga hüpoteegi all. Crowdestate pakkus Võru elektrifirmale lahendust: kui tahate oma kahte korterit kätte saada, siis peate veel 13 juurde ostma. Lõppkokkuvõttes sai Kagu Elekter hoopis 22 korteri omanikuks ja koos nendega sama suure hulga kortereid ka Tartu firma Teramo.

44 korteri uusi omanikke ootas paras segadus: Tamula Kodul olid maksmata elektriarved ja veearved, enda 150 000 euro eest majja soojatoru vedanud Danpower polnud sellest sentigi tagasi saanud ja ähvardas ka sooja välja lülitada. Kagu Elektri eestvõttel loodi korteriühistu ning korteriomanike ühiste jõu- ja rahaliste pingutuste abil ehitati hoone valmis – kuni kasutusloa saamiseni välja. Võlad läksid üle Tamula Kodule.

Ühisrahastust otsiti ka teiselt platvormilt
Suvel 2020 kirjutas investeerimisspetsialist Taavi Pertman RahaFoorumis, et OÜ Teramo pani ühisrahastusplatvormile EstateGuru üles projekti Tamula kodude rahastamiseks. Tagatiseks pandi 16 korterit, millel olid ostjad olemas, korterid osteti teiselt arendajalt.

Pertman leidis asjaga seotud inimeste vahel ka seose: Tamula Kodu Kalmer Kaasik ning Teramo ja NRKV omanik Erki Jõelaid olid mõlemad sama MTÜ juhatuses.

1817 investorit said kokku Teramo vajatava 545 000 euro suuruse laenu. Augustiks 2021 laen tagastati.

Tamula Kodu sai ajalooks
OÜ Tamula Kodu on vahepeal ühinenud ettevõttega Aia Ateljee OÜ, ise registrist kustutatud, kuid saanud juriidilise järeltulija. Sel sügisel sai teatavaks, et kortermaja arendaja järeltulija suhtes on aga esitatud pankrotiavaldus.

Aia Ateljee suhtes esitas aga Harju maakohtule pankrotiavalduse Erki Jõelaiu Tartu lähistel Vahil registreeritud OÜ NRKV. Nagu öeldud, Erki Jõelaid on ka juba nimetatud Teramo omanik.

Pankrotiavaldusest selgub järgmist: OÜ NRKV andis OÜ-le Tamula Kodu 53 000 eurot laenu. Tamula Kodu ühines aprillis 2021 Aia Ateljeega ning nii selle vara kui kohustused läksid üle ühendavale ühingule. Tamula Kodu lõppbilansi kohaselt läks Aia Ateljeele üle vara 2,8 miljoni euro väärtuses, Tamula Kodu oli 289 000 euroga kasumis ja sel oli omakapitali summas 285 000 eurot. „Vaatamata vara olemasolule ei täitnud võlgnik enda rahalist kohustust,” märgiti pankrotiavalduses.

Koos intresside ja viivistega võlgnes Aia Ateljee NRKV-le avalduse kohaselt ca 69 000 eurot. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse ja andis tähtaja laenu tagasimaksmiseks, kuid raha jäi laekumata.

Sel sügisel esitas ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Andrias Palmits kohtule aruande. Võlausaldajana oli lisaks NRKV-le kirjas Kagu Elekter – nagu selgus, oli ka Võru firma esitanud avalduse Aia Ateljee pankroti välja kuulutamiseks.

„Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu,” leidis Palmits. „Võlgnikul vara puudub, aga võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 161 326 eurot. Maksejõuetuse saabumise täpset aega ei ole võimalik kindlaks teha, kuna võlgnik ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid.”

Ajutine pankrotihaldur tõi välja, et võlgniku ainuosanik on OÜ Riskihaldus (registreeritud Tartumaal Tõrvandis). Eelmise aasta veebruari keskpaigani oli üks Aia Ateljee osanikke ka Tartu firma OÜ Tunnel. Võlgniku juhatajana tegutseb tema andmetel käesoleval ajal 50-aastane Mait Kuusik. Tamula Kodu osakapitali suurus oli 2500 eurot ning osa oli Riskihalduse omandis. Kuni 15. veebruarini 2021 oli Tamula Kodu ainuosanikuks Kalmer Kaasik, tema oli ettevõtte juhataja 29. septembrini 2020. Seejärel tegutses kuni ühendamiseni Tamula Kodu juhatajana Mait Kuusik.

Aia Ateljee kohta selgus, et sel pole kunagi kinnisvara olnud. Tamula Kodule kuulus aga varem 71 korterit Võrus, need olid kõik müüdud.

Aia Ateljee erinevaid kohustusi kokku lüües sai ajutine pankrotihaldur summaks 161 000. Kagu Elektril oli kompromisslepingu kohaselt saamata ca 19 000 eurot.

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks analüüsis ajutine pankrotihaldur Aia Ateljee arvelduskontode väljavõtteid viimasel viiel aastal. Selgus massiivne sularaha väljavõtmine: kokku on firma arvelduskontolt võetud pangakaardiga sularahas välja 620 520 eurot.

„Võttes arvesse eespool toodut, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et edasises pankrotimenetluses võib esineda tagasinõuete esitamise võimalus kuni 620 520 euro ulatuses võlgniku juhatuse liikme(te) vastu, kui juhatuse liikmed ei suuda tõendada, et sularaha on kasutatud võlgniku majandustegevuses,” leidis ta.

Palmitsa seisukoht võlgniku kohustuste täitmise kohta on hävitav: „Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 161 325,54 eurot.”

„Võlgniku kontolt välja võetud sularahakogus on sedavõrd suur, et tõusetub küsimus maksejõuetuse põhjustamisest ja usalduse kuritarvitamisest,” teatas ajutine pankrotihaldur.

Võlausaldaja mõru pill
Mehis Adamson Actum Consultist on Jõelaiu Teramo OÜ lepinguline esindaja kolmes kohtuhagis. Tema sõnutsi on ajutise pankrotihalduri arvamus omajagu hävitav ja heausksed korteriostjad petta saanud.

„Korterite eest Tamula Kodu OÜ-le raha tasunud inimesed on korteritest ilma jäämas, sest Tartu maakohtu lahendiga ei rahuldatud nelja ostja hagi hüpoteekide vaidlustamiseks praeguse ja seadusliku korteriomandite omaniku vastu,” nentis ta. „Inimesed aga ei tea Tamula Kodu OÜ pankrotist suurt midagi.”

Adamsoni selgituse kohaselt andis Teramo Tamula Kodule laenu ehituse lõpetamiseks, kuid maja jäi lõpetamata ja ka raha tagasi ei makstud. Siis sõlmis Teramo koos teise heauskse laenuandja Kagu Elektriga lepingud, et ostavad võla katteks kortereid, mille kohta hiljem selgus, et need olid tavaostjatele ükshaaval juba kord võlaõiguslike lepingutega maha müüdud. Samas keeldus Tamula Kodu juristi teatel kortereid elanikele müümast, vaid müüs need legaalselt Teramole ja Kagu Elektrile.

„Tamula Kodu salgas, palju ta elanikelt raha on saanud, ega andnud seda edasi ostjatele, kes vahepeal said omanikuks, ega ka inimestele tagasi,” leidis Mehis Adamson. „Nüüd siis on selgunud, et samal ajal võeti suurem kogu sularaha välja ja selle asukohta ei tea keegi. Kriminaalasja Tamula Kodu juhatuse suhtes veel ei ole, kuid ajutise halduri arvamuse põhjal see kindlasti tuleb.”

„Varasemalt on rahvale jäänud mulje, et Teramo on paha ja kuri, kuigi inimesed ise on varasemate tehingutega Tamula Kodu OÜ-lt haledalt petta saanud, ja kui nüüd õigusjärglase Aia Ateljee OÜ menetluses oma nõudeid ei esitata, siis on inimesed kogu asjas üksi ja hädas,” ütles jurist lõpetuseks.

Kes Aia Ateljee tegemiste eest vastutab?
LõunaLeht pöördus Aia Ateljeelt kommentaari saamiseks esmalt kirjalikult firma äriregistris toodud meiliaadressile. Sealt tuli vastus, et meiliaadress pole Aia Ateljeega seotud, ning soovitus pöörduda Tamula Kodu juhataja ja praeguse Aia Ateljee juhatuse liikme Mait Kuusiku poole.

Vastaja, kes on firma endine juhatuse liige ja osanik, selgitas resoluutselt, et Tamula Kodu ja Aia Ateljee ühinemine toimus pärast kortermaja arendustegevuse lõppemist ja väidetavate nn omastamise episoodide toimepanemist. „Seega ei ole võimalik Aia Ateljee OÜ endisel juhatusel, kellel puudub Tamula Kodu OÜ tegevusega mistahes puutumus, vastata teie poolt esitatud küsimustele,” teatas juristist ärimees, kelle nime me siinkohal ei pea vajalikuks nimetada.

Firma juht: numbrid on meelevaldsed
Niisiis. Meie andmetel on Võrru kortermaja rajanud Tamula Kodu järeltulija Aia Ateljee suhtes algatatud Harju maakohtus pankrotimenetlus ja selles on ilmnenud juhatuse poolt enam kui 600 000 euro sularahas omastamine. Ajutise pankrotihalduri teatel tõusetub küsimus maksejõuetuse põhjustamisest ja usalduse kuritarvitamisest. Kuidas juhatuse liige Mait Kuusik kommenteerib? Mis läks selle ettevõtmisega valesti?

„Hetkel on need numbrid väga meelevaldsed ja kindlasti ei vasta tõele, sest minuga pole viimase paari aasta jooksul isegi keegi ühendust võtnud ega küsinud lisadokumente ja arvamust. Tegu on väga toore töötlusega ja kuna asi on nii värske, siis antud teemaga detailidesse laskuda ei ole võimalik,” vastas Mait Kuusik.

„Kindlasti ei ole keegi midagi omastanud. Tamula maja ehitus kulges kuni koroonani väga hästi. Koroona tõttu aga müük peatus ja ehitus hakkas venima. Suurinvestor Crowdestate ei pikendanud laenulepingut ja Tamula Kodul oli valida, kas tõsta käed püsti või müüa korterid alla omahinna, et kustutada 2,3-miljoniline kohustus. Otsustasime müüa ja kohustus kustutati kogu summa ulatuses kuu enne lepingu lõppu. Crowdestate'i kodulehel on samuti kirjas, et projekt on edukalt lõppenud juba 2020 august. Müügitulu on olnud ligemale 6 miljonit eurot ja kuna Tamula Kodule ei ole hagejad veel kõiki dokumente esitanud, siis ei ole meil võimalik hetkel kogu teemale joont alla tõmmata. Tänane nõue sada tuhat on tavaline juriidiline vaidlus ja selge on see, et eks lõpuks leitakse lahendus, mis mõlemaid pooli rahuldab,” selgitas Kuusik.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/12/2022 19:25:37