Ukraina lapsed tundsid laulmisest rõõmu. Foto: Mari-Anne Leht

Läinud nädalavahetusel korraldati Võrus elavatele Ukraina sõjapõgenikele kokkusaamine, mille kontserdiosas esinesid linnas ajutiselt elavad põgenikud. Ürituse teises pooles jagati neile eluks vajalikku informatsiooni. Samal ajal vaatasid lapsed Eesti uut filmi.

Enamik laupäeval kokkusaamisele tulnutest olid erinevas vanuses Ukrainast põgenenud naised, nooremad neist väiksemate lastega.

Oksana tuli Odessast tuttavate juurde Tallinna veebruari keskel. Tagasilennuks oli tal pilet ostetud 25. veebruariks. „24. veebruaril helistas sõbranna Odessast ja teatas, et Ukrainas algas sõda. Loobusin kojulennust ja sõitsin Võrru, kus mul ka on tuttavaid, sest Tallinnas oli elamine kallis,” meenutas Oksana.

Ta igatseb kodulinna naasmist ja kui sõda ükskord lõpeb, läheb ta kindlasti päriselt tagasi. Oktoobris käis Oksana Odessas. Ta meenutas, et linnas oli valdavalt pime. „Päeval mängisid tänavatel muusikud, kogudes sellega raha sõjaväe abistamiseks. Venelasi ei toeta keegi ja noored ei taha vene keeles rääkidagi,” meenutas ta. Naine usub, et tal õnnestub märtsis taas Odessasse minna.

Tema tütar Julia on disainer, kes elab praegu Pärnus ja tuli emale Võrru külla. „Mina ei oska öelda, kas lähen tagasi kahe või kümne aasta pärast. Teen kaugtööd rahvusvahelises firmas,” sõnas ta.

Anja on pärit Harkivist. Ta märkis, et ligi pooleteise miljoni elanikuga linnas oli üle kümne elurajooni, mille paljudest suurtest kortermajadest on järel vaid rusud. „Ilus linn oli, kuid nüüd on see varemetes,” kordas ta nukralt ja oletas, et võib-olla linna eramurajoonides on midagi rohkem alles.

Anja meenutas, et venelased Belgorodist ja selle ümbrusest käisid enne sõda Harkivi poodides kaupa ostmas. Harkivist on Vene piirini veidi üle 30 kilomeetri.

Jevgenia on pärit Tšernigovi oblastist Snovi linnast ja Võrru jõudis ta tütre Dominicaga aprillis. Abikaasa töötas juba varem siin. „See on väga vajalik üritus, sest Ukrainast tulnud saavad nii üksteise kui ka eestlastega suhelda ja meie lapsed saavad koos olla,” sõnas ta.

Peo avas nii eesti kui ka ukraina keeles 11-aastane Artjom. Kontserdi osas mängis Jevgenia kaheksa-aastane tütar Dominica klaveril kaks pala ja laulis omaealistega ansamblis. „Dominica ei saanud vahepeal harjutada, kuid Võrus võeti ta kohe muusikakooli vastu,” sõnas Jevgenia.

Nii lapsed kui ka nende emad laulsid ukrainlastele südamelähedasi laule, mille nad ise olid esinemiseks valinud. Võrulaste poolt üllatasid kohaletulnuid siinsed rahvamuusikud Kadri ja Anu, kes said ukrainlastelt tugeva aplausi. Esinemiste ajal jooksid ekraanil ukrainlaste Julia ja Leonidi tehtud fotod Võrust.

Ukrainast tulnuid kaks ja pool protsenti elanikest
Linnavalitsuses töötava Ukraina sõjapõgenike koordinaatori Andy Karjuse sõnul on viimase nelja kuu jooksul tulnud nädalas üks-kaks sõjapõgenikku peamiselt siin elavate sugulaste juurde. „Praegu on Võrus 350 sõjapõgenikku, kes moodustavad kaks ja pool protsenti linna elanikest,” sõnas ta.

Kolmandik põgenikest on lapsed, kes käivad kas lasteaias või koolis, täiskasvanutest mingi osa on pensionärid. Karjuse sõnul on enamik siia jõudnutest pärit lahingupiirkondadest, venekeelsest Ida-Ukrainast, omavahel suhtlevad nad keeles, mis neile on mugavam. Inimesi on ka Odessast ja Kiievist.

„Täiskasvanutest on ülekaalus naised, mehi on väga vähe,” märkis Karjus ja lisas, et kui mõni mees jõuab siia, leiab ta üsna ruttu töö. Naistel tööd leida nii lihtne ei ole. Enamik neist on linnadest või suurematest asulatest, kus maatööga kokkupuutumist ei olnud.

„Töö leidmise suurimaks takistuseks on keelebarjäär: põgenikud ei oska eesti keelt ja meie 40ndates tööandjatest oskavad vene keelt vaid üksikud. Siin eesti keele kursuse läbinud saavad enamasti elementaarsete asjade tähenduse teada,” kõneles Karjus. Ta lisas, et linna mitmes suures toidupoes on Ukrainast tulnud siiski tööle saanud.

Märtsist, kui põgenikud hakkasid Võrru jõudma, on siiani Võrust lahkunud 65‒70 inimest. Enamik neist on Karjuse sõnul naasnud Ukrainasse, üksikud on suundunud mõnda teise Euroopa riiki. Teised on omale Võrus korteri leidnud ning neil on ka ajutine kaitse. Töötavad põgenikud maksavad elamise eest ise, lastele ja pensionäridele kehtivad samad toetused nagu Eesti elanikelegi.

Karjuse sõnul on keeruline prognoosida, kas ja millal hakkab põgenikke enam tulema. „Kui neid hakkab rohkem tulema, siis kevadel, sest praegu püsib lahingujoon paigal. Kui rindejoon liikuma hakkab, võib okupeeritud aladelt inimesed sõja jalust ära tulema hakata,” hindas ta.

Põgenikele jagati vajalikku teavet
Võru linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Eve Ilisson ütles, et kokkusaamine planeeritigi kaheosaline: esimene pidulikuna, teine informatiivsena.

Pidulik sellepärast, et peagi on jõulupühad. Sel puhul sai iga pere pisikese paki, mille aitasid sisuga täita piirkonna toidutootjad. Lahkudes said mõnedki kaasa võtta paari villaseid kindaid, mis pärit võrumaalaste kodudest.

„Paljudel põgenikel lõpeb elamisluba ja sellel kokkusaamisel jagame informatsiooni, mida on vaja teha elamislubade pikendamiseks. Kokkusaamisel saavad kõik korraga teavet,” rääkis Ilisson kohapeal.

Kõigile abivajajatele jagatakse aastas neli korda Euroopa Liidu toiduabi. „Ürituse informatiivses osas selgitame, millised on selle abi jagamise alused,” lausus Ilisson.

Põgenikele on oluline selgitada ka helkurite kandmise vajalikkust, sest paljud neist ei tea helkurist midagi. Et meil on jõulud ukse ees, on igati arukas tutvustada neile Eesti jõule, meie traditsioonilistest toitudest kuni jõulukommeteni.

Sel ajal, kui täiskasvanud kuulasid neile vajalikku teavet, said lapsed teises saalis vaadata Ilmar Raagi äsja linastunud filmi „Erik Kivisüda”. Film oli venekeelsete subtiitritega.

Idee sellise ürituse korraldamiseks käis paar kuud tagasi välja Astrid Org, kes töötab Europe Direct Võru Lõuna-Eesti punkti juhatajana.

„Tundus, et muidu neil ei tulegi ühist jõulupidu, ja meiegi ei olnud põgenikega tükk aega kokku saanud,” lausus Org. Te teab, et varem Võrru jõudnud põgenikud toetavad vajadusel uusi tulijaid ja üksteist.

Jõuluhõngulise ürituse korraldasid Võru linnavalitsus, Europe Direct Võru koos linnas elavate ukrainlastega. Seda rahastasid ÜRO pagulasorganisatsioonid, Europe Direct ja Võru linnavalitsus. Koosviibimisele oli end kirja pannud pea 200 inimest ligi 80 perest, kuid haiguste tõttu oli kohal vähem.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 15/12/2022 08:54:26