Kati Maidla oma viimase lemmikraamatuga. Foto: Mari-Anne Leht

Kuigi Põlva keskraamatukogu töötajad koos linlastega tõmbasid raamatukogude aastale linna keskväljakul äsja joone alla, teevad nad igapäevatöö kõrval edasi vaheldust pakkuvaid üritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

„Meil on ju kõik aastad raamatukogude aastad, kuid teema-aasta andis meile erinevaid koostöökogemusi, mida edaspidises töös on hea teada ja kasutada,” ütles Kati Maidla, Põlva keskraamatukogu direktor.

„Hea on teada, et meie lasteaiad on väga koostööaltid. Korraldasime jõuluajal Põlva keskväljakul jutuhommikuid, kus meie haruraamatukogude töötajad lugesid ja jutustasid lastele jutte,” rääkis Maidla ja lisas, et rõõm on olnud mõlemapoolne.

Tänavustele üritustele pandi punkt jõuluhommikuga, mis toimus üleeile. Kolm jänkuselli ja üks karu tegid omi tempe ja koos võeti üles ka lauluviis.

Keskraamatukogus käivad lasteaiarühmad järjepidevalt teematundides. Mooste, Rasina ja Kauksi raamatukoguhoidjad, kes töötavad lasteaialastega ühes hoones, käivad tihti sealsetes rühmades jututunde läbi viimas ja lapsed tulevad koos õpetajatega raamatukokku sama tihti, tõi Maidla näite sellest, et ka maaraamatukogudes tekitatakse lastes huvi raamatute vastu.

„Põlva noortekeskuse suvise töömaleva noorimad lapsed töötasid meie majas ja koos korraldasime raamatulaada,” lisas direktor.

Põlva kultuuri- ja huvikeskuse julgustusel osales keskraamatukogu festivalil „Ööpäev Põlvas”. Selle raames toimus raamatukogus hilisõhtul Kristiina Ehini ja Silver Sepa meeleolukas ning rahvarohke luule- ja muusikaõhtu.

Koos Põlva matkaklubiga alustati matkade korraldamist haruraamatukogude vahel, esimene oli Kiidjärvelt Taevaskotta. Kuna matk meeldis kõigile, loodetakse tuleval aastal tegevust jätkata.

Meeldejäävaks koostegemiseks oli üle-eestiline pannkoogipäev „Suur suvine koogitegu raamatukogus“. Keskraamatukogu lasteteeninduses tutvustati lastele Anti Saare toredat raamatut „Suur koogutegu“. Raamatukogu hoovis kehastus Pipiks Kiidjärve raamatukoguhoidja Krista Pikk. Pipiga koos mängiti ja lauldi. Sel päeval oli lastel võimalus uudistada raamatukogu kõiki ruume. Üritus lõppes pannkookide söömisega. „Pannkoogipäeva peeti paljudes Põlvamaa raamatukogudes,” lisas Maidla.

Esinejaid Vseviovist Rahasepani
Täiskasvanud lugejatel oli lõppeval aastal võimalus veeta sisukaid tunde kõikides Põlvamaa raamatukogudes. Põlva keskraamatukogus käisid esinemas ajaloolane ja kirjanik David Vseviov, kirjanikud Tõnu Õnnepalu ja Justin Petrone, ajakirjanik ja kirjanik Märt Treier, tõlkija Tiina Kattel, riigisekretär Taimar Peterkop jt.

Üle kolme aasta lükati liikvele üle-eestiline kirjandustuur „Sõnaränd“, mille raames Põlvas esinesid Loone Ots, Piret Bristol ja Eduard Tüür. Esmakordne oli üle-eestiline üritustesari „Noortekirjanik iga nooreni“, mille kaudu tulid Põlva noortega kohtuma Kaia Raudsepp ja Lille Roomets.

Põlvamaa autoritest käisid oma raamatuid esitlemas Rainer Rahasepp, Kaido Kaha, Rein Kaldma ja Toomas Paur, samuti tutvustati Jakob Hurda seltsi uut kodulookogumikku.

„Raamatukogude aasta andis teadmise ja tõdemuse, et üleriigiline kampaania tähendab ühisturundust väljakuulutatud sündmustele, aga ei tähenda vahendeid ega konkreetset abi sündmuse kordaminekuks. Hea, et sedagi, sest ühisüritused olid toredad ja iga raamatukogu sai kohandada need oma lugejaskonnale sobivaks, olgu selleks siis lugemisaktsioon „Lugemistund“, „Suur suvine koogitegu raamatukogus“, mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid“, „Ööraamatukogu“ ja palju muud,” rääkis Maidla.

Ta märkis, et tänu sellele, et pearaamatukoguhoidja Külli Ots kirjutab põhitöö kõrvalt usinalt projekte, saab keskraamatukogu kutsuda esinema kirjandusinimesi ka kaugemalt.

Lõppeval aastal liitus keskraamatukogu ka MIRKOga ehk Minu Raamatukoguga. „See on üle-eestiline laenutusplatvorm, mis saadab tellijatele raamatuid, kuid see teenus on tasuline ja mitte just odav,” täpsustas Maidla.

Kes mida eelistab lugeda?
Kati Maidla töötas enne direktorikohale asumist 20 aastat raamatukoguhoidjana Peri raamatukogus ja teab väga hästi, et maal on tähtis, et raamatukoguhoidja on hea kuulaja, sest maale on jäänud järjest vähem neid kohti, kus inimesed saavad kokku ja juttu ajada.

Õnneks ei sulge Põlvamaa omavalitsused praegu raamatukogusid ja nii jääb maainimestel ükski soe koht, kus saab juttu ajada nii omavahel kui ka raamatukoguhoidjaga.

„Külaelanikud tulid raamatukokku raamatute järele ja juttu vestma,” meenutas ta Peri aastaid.

Kokkuhoiuvõimalusest kõneldes märkis direktor, et raamatukoguhoidjad kohtadel väga valivad, mida raamatukokku tellida, sest kõiki ilmuvaid raamatuid pole mõistlik osta ja pole võimalikki.

„Mõned aastad tagasi ilmus Michelle Obama raamat „Minu lugu”. Mõtlesin esmalt, et ma ei telli seda Perile, sest saan raamatu maakonna mõnest teisest raamatukogust vajadusel tellida. Kuna lugejad aina küsisid, tuli „Minu lugu” ka Perile tellida, sest lugejate soov on olulisem,” tõdes raamatukogu juht.

Keskraamatukogu pea kõikide lugejate lemmikud on David Vseviovi ja Fred Jüssi raamatud, lapsed eelistavad Harry Potteri sarja, aga ka Andrus Kivirähki jutukogusid nagu „Kaka ja kevad“ ja „Tont ja Facebook“.

Naised eelistavad armastusromaane. Kõige populaarsem on Delia Owensi „Kus laulavad langustid”. Naised hindavad ka Eesti autorite kriminulle. Mehed eelistavad ajaloolise sisuga teoseid. Loetavamad on Hanno Ojalo sõjaajaloost kirjutatud raamatud, samuti Indrek Hargla teosed. Teabekirjandusest on hetkel esikohal Eero Epneri raamat „Lembit Ulfsak”.

„Põlvalased eelistavad uuemat kodumaist ilukirjandust, põnevus- ja kriminaalromaane kodu- ja välismaistelt autoritelt, samuti eluloo- ja eneseabiraamatuid,” võttis Maidla kokku lugejate eelistused.

Maja kui väike häärber,
millel on väärikas minevik ja ilus olevik, sest hoone püüab iga mööduja pilku, nagu seda teevad kõik kordatehtud häärberid, ainult selle vahega, et siia saab iga huviline siseneda ja ikka peauksest.

Külli Ots märkis, et maja ehitati 1910. aastal seltsimajaks vaid poole aastaga. „Selts tegutses majas 1940. aastani, kuid nüüdseks on see taastatud ja tegutseb sama katuse all. Kultuurimaja oli majas 1991. aastani,” selgitas ta.

1995. aastal alustati maja renoveerimist raamatukogu tarbeks ja järgmise aastal detsembri lõpus avati maja kõigile lugejatele. Viis aastat tagasi sai hoone uue katuse, uued uksed-aknad ning välis- ja sisevoodri.

Maja sisemus on hubane, siin on palju puitu ja sooje toone ning ruumi jagub kõigile, isegi õppuritele. „Sel õppeaastal on meie majas ka koolitunnid, seminariruumis käivad Põlva kooli 9. klassi õpilased,” täpsustas Maidla.

Ta märkis, et tuleval aastal jätkavad nad igapäevatöö kõrvalt koostööd lasteaedadega, korraldavad kokkusaamisi ja käivad matkamas. Lugejatele soovib ta sisukaid lugemiselamusi.

Viimase kosutava lugemiselamuse sai Maidla Epneri raamatu „Lembit Ulfsak” lugemisel. „See on Räpinast pärit näitlejast arusaadavalt kirjutatud teos, ei ole teoreetiline uurimus ega ka eraelus sorkimine, ja mulle tundub, et raamat on igati Lembit Ulfsaki vääriline,” tunnustas raamatukogu juht.

Ja igati vääriline teos panemaks punkti raamatukogude aastale Põlvamaal.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 22/12/2022 10:26:36