Foto: Pixabay

Võru kohtumaja kohtunik otsustas hiljuti lasta vanglast vabadusse korduvalt kriminaalkorras karistatud 45-aastase mehe, kes kandis karistust muu hulgas peksmise, ähvardamise ja käperdamise eest, varem aga oli jäänud vahele narkootilise kanepi kasvatamisega. Enda kinnitusel kasvatas ta kanepit jäneste ja kanade tarbeks – see taim mõjuvat hästi eeskätt nuumatavate jäneste söögiisule.

Kevadel 2020 karistas kohus toona 43-aastast vene emakeelega ja põhiharidusega töötut Sergeid „võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise”, valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise ning tapmisega ähvardamise eest. Süüdistuse kohaselt oli mees võtnud Värska poest endale pea 600-eurose telefoni. Lisaks oli ta peksnud üht kannatanut (A. T.) käte ja jalgadega pähe ja ülakehasse ning muu hulgas murdnud tal ninaluu. Pärast peksmist teatas ta kannatanule: „Ja tebja zavalju“, mis tähendab maakeeli tapmisega ähvardamist.

„Arvestades Sergei varasemat vägivaldsust, agressiivset käitumist ja alkoholijoovet, oli kannatanul alust karta selle ähvarduse täideviimist,” märgiti toona süüdistuses.

Taplus toimus jaanipäeva eel 2019 ning raskete tagajärgede kiuste tuleb seda pidada omamoodi tragikoomiliseks. Lühidalt oli sündmuste käik järgmine: purjus Sergei saabus hooldekodu ukse taha ja nõudis A. T-lt oma tuttava väljakutsumist, kuid tol oli parajasti inimeste söötmisega kiire. A. T. läks tagasi tööle, kuid naastes leidis ta Sergei juba asutuse köögist. Sergei nõudis süüa, käperdas kokka tagumikust, lisaks ahistas nõudepesijaid ja keeldus lahkumast. Pärast politsei kutsumist muutus mees kurjaks ja hakkas hooldekodu töötajaid sõimama. Kuna köögis olid suured noad, kardeti halvimat ja püüti suunata Sergeid õue politseid ootama. Lõpuks see ka õnnestus. Õues läks aga kakluseks.

Sergei lõi tunnistajate sõnul A. T-l nina puruks ja kannatanu kukkus, kuid joobes kakleja peksis teda rusikate ja jalgadega ka maas edasi. Tunnistajad kartsid, et Sergei tapab A. T. ära, kuid appi ei julgenud minna – Sergei oli suurem ja tugevam. Üks neist võttis aga põrandamopi, jooksis Sergei juurde ja lõi teda sellega selga. Selle järel õnnestus nii uimasel kannatanul kui teistel kööki taanduda ja uks lukustada.

Sergei enda nägemus sündmustest oli teistsugune: ta tahtnud hooldekodust uurida, kas seal on vabu kohti. Kööki sattudes püüdis ta enda sõnul välja selgitada administratsiooni asukohta, kuid A. T. hakanud teda jämedalt sõimama, kutsunud õue ja siis rünnanud. Tema surunud kannatanu vaid maha, et politseid oodata, siis aga löödud talle harjavars vastu selga puruks. Üleüldse valetavat kannatanu tema peale armukadedusest.

Kohus leidis lühidalt, et Sergei selgitus on ebausutav.

Nimetas kannatanut omasooiharaks
Aga sündmused hooldekodu juures kannatanu ja tunnistaja kööki varjumisega ei lõppenud. Köögiuks oli lukus ja kannatanu kraanikausi juures külma vee all, kui akna taha jõudis Sergei. Mees sõimas ning peksis vastu akent nii, et sõrmenukid ja aken olid verised. Edasi nimetas ta kannatanut pederastiks ning siis ütleski „ja tebja zavalju“. Oma reaktsiooni selgitades märkis kannatanu: „Ta lõi rusikaga vastu akent, kui ei oleks see aken nii tugev, siis ma ei kujuta ette, mis oleks edasi olnud.“ Sellel hetkel ta enda sõnul reaalselt kartis.

Mis puudutab telefoni omastamist, siis toimus see nii: poeklient unustas ukse kõrval olevale lauale oma 600-eurose Huawei ning kui ta 15 minutit hiljem poodi naasis, seda seal enam polnud. Selgus, et õues oodanud bussijuhile helistas poest tema elukaaslane ja ütles, et keegi on oma telefoni poodi unustanud. Bussijuht teavitas sellest reisijaid. Üks neist oli Sergei, kes teate peale läks poodi, ütles, et tegemist on tema telefoniga, võttis selle ning jooksis bussi peale tagasi.

Sergei ise väitis, et tal oli samasugune telefon ja kui bussijuht teatas poest leitud telefonist, kontrollis ta taskuid ja enda telefoni ei leidnud. Seejärel läks ta poodi ja võttis seal olnud telefoni seda enda omaks pidades kaasa.

Kohus leidis, et „süüdistatava esitlusviis on väga jõuline ja veenev”, kuid muu hulgas on tema selgitused telefoni omastamise kohta totaalselt vastuolulised.

Erinevate kuritegude eest määrati Sergeile karistuseks kokku üheksa kuud vangistust. Et aga talle oli paar aastat varem määratud tingimisi karistus teiste kuritegude eest, kujunes liitkaristuseks kolm aastat, kaks kuud ja 28 päeva vangistust. Ehk mees pidanuks trellide taga olema umbes järgmise aasta suveni.

Kohus säästis poolteist aastat
Juunis 2020 saabus mees Tartu vanglasse karistust kandma, kuid novembris oli ta taas kohtu ees. Selgus, et maikuus oli ta jõudnud kakluses kannatajat ähvardada sõnadega „põletan sind ära” ning lisaks jõudnud veel üht inimest peksta ja juukseidpidi kiskuda. Kohus kinnitas Sergei uue karistuse kokkuleppe korras – kümme kuud vangistust lisaks. Ehk mees pidanuks vanglast vabanema juulis 2024.

Novembrikuu viimasel päeval 2022 vabastas kohus Sergei enne tähtaega vanglast ning määras ta karistuse lõpptähtajani katseajale koos elektroonilise valvega.

Vangla aga ei toetanud oma iseloomustuses Sergei enne tähtaega vabastamist. Vangla iseloomustuses toodi välja järgmisi fakte: meest on kokku kümme korda kriminaalkorras karistatud, ta on viiendat korda vangis, teda on varem karistatud eluohtlikus seisundis oleva isiku abita jätmise, mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirja rikkumise, kelmuse, vägivallaga toime pandud korduva avaliku varguse, vahistatu poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, röövimise, salajase varguse, huligaansuse, kanepi ebaseadusliku kasvatamise, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ja omastamise eest. Vanglas sai ta distsiplinaarkorras karistada, kuna ei allunud vangivalvuri korraldusele sulgeda WC-uks.

„Sergei on kõrgohtlik avalikkusele ning ohtlik vanglaametnikele ja vangidele. Oht seisneb liiklussüütegudes, huligaansuses, vargustes, röövimistes, narkootikumide tarvitamises vanglas ning konfliktide lahendamises füüsilise vägivalla ja ähvardustega. Oht on kõige suurem, kui Sergei on alkoholijoobes seltskonnas, ei suuda tekkinud probleemidega toime tulla ja lahendab olukordi nii, nagu tema tahab, arvestamata tagajärgedega. Samuti juhul, kui Sergeil on vaja vabaneda majanduslikest raskustest, on ta nõus kasutama vägivalda ja kasvatama kanepit,” on meest iseloomustatud.

Majanduslikust toimetulekust tuleneva riski kohta ütles Sergei ise kohtule, et see on „puhas rumalus”. Kanepi kasvatamise (75 taime) kohta pani kohus mehe selgitusena kirja: „Sergei kasvatas enda sõnul kanepit lähedaste teadmata jäneste ja kanade toitmiseks. [---] Ta ei tunnista ka enda tarbeks kanepi kasvatamist, vaid tõi naerdes põhjusena välja, et kanep oli mõeldud küülikute söögiisu kasvatamiseks, et nad kasvaksid suuremaks. [---] Sergei kasvatas 2017. aastal oma talus kanepit, sest see kasvas päris kiiresti ja tal oli vaja küülikuid millegagi toita. Vanasti toideti kanepiga koduloomi ja tänapäevalgi kasvatatakse põldudel kanepit. Sergei teadis, et ta kasvatab marihuaanat, kuid ei teinud ekspertiisi.”

Peksmise kohta ütles Sergei, et „võib-olla natuke ületas oma võimalusi” ja et ta kahetseb juhtunut, telefoni omastamine oli aga arusaamatus.

Prokurör nõustus vanglaga, et Sergeid ei tasuks enne tähtaega vabadusse lubada. Kohus aga leidis muu seas, et riskid on piisavalt maandatud: muu hulgas on mees kahe vangla-aasta jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Vabaduses ootasid teda kindel elukoht ja toetavad lähedased – abikaasa ja kaks last. Kohus ei nõustunud väidetega, et Sergeil on alkoholiprobleem, kuid katseajaks määrati talle siiski alkoholi tarvitamise keeld.

 

 

 

 

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 22/12/2022 09:46:20