Hetk juubelivõistlustelt, partnerite tunnustamine. Vasakult kolmas spordihing Anne Vasarik.Foto: Argo Altmäe

Pühapäeval lõppesid 50. korda peetud Põlva karikavõistlused laskmises, mis tõid Eesti suurimasse siselasketiirude kompleksi laskespordi kuldaegu meenutama üle saja külalise. Mõõtu võeti üheksas erinevas distsipliinis, jagamisele läks 27 medalikomplekti ning välja anti ka kaks eriauhinda. Kokku sai tulemuse kirja 77 laskesportlast 11 klubist.

Peakohtuniku ja korraldaja Anne Vasariku sõnul on teda 50 aastat laskespordi juures hoidnud missioonitunne. „Teen seda austusest nende inimeste vastu, kes kunagi selle tiiru lõid ja traditsiooni paika panid,“ põhjendas Vasarik ja rõhutas, et järjepidevus on oluline.

Aastatel 1973-2001 Põlva spordihoone tegemisi vedanud Vasarik on Põlvas üle 20 aasta sporti ja laiemalt ka Eesti riigikaitsesse panustanud suuresti vabatahtlikuna. „Hoolitsen selle eest, et relvaomanikud saaksid piisavalt lasta ning relvakultuur areneks. Keegi teine siin seda minu asemel ilmselt ei teeks,“ sõnas ta.

Võistlustest ka näituse kokku pannud korraldaja rõõmustas, et enamik kutse saanud endistest legendaarsetest laskesportlastest ning treeneritest võttis selle vastu ja tuli kohale. „Endine tipplaskesportlane ja kolmekordne maailmameister Inna Rose, aga ka Eestit olümpial esindanud Anžela Voronova ja muidugi Peeter Olesk, aga ka Endel Kaasiku, Liivi Erm, Riina Kalda, Rein Reitel, Mati Nigul, Matti Kanep, Aivo Meesak, Gerry Saarep, Andres Hunt, Aivar Kuhi, Henn Rohumets, Argo Altmäe, Vello Orav ja paljud teised,“ loetles ta.

Põlva tiirus laskmist alustanud olümpiasportlane Peeter Olesk märkis, et olemuselt väike võistlus on hingelt väga suur. „Uskumatu, et see sündmus toob kokku nii palju inimesi läbi erinevate põlvkondade, väga lahe. Minu jaoks on siin hea tuttav kodune tunne, isegi tiir näeb välja täpselt samasugune nagu 20 aastat tagasi,“ jagas olümpiakiirlaskmises esikoha teeninud Olesk oma muljeid.

„Tegemist on ainukese spordikompleksiga, kus saab lasta kõiki harjutusi korraga ehk nii püstolit, püssi kui õhkrelvi. Minu meelest võiks selle maja ka lõpuks ära renoveerida, sest neid, kellele see korda läheb, on palju,“ leidis ta.

Enne olümpiamänge ootavad Oleskit ees veel kaks MK-etappi, millest üks peetakse mai algul Bakuus ning teine juunis Münchenis ning lisaks plaanib ta osaleda ka Euroopa meistrivõistlustel.

Piletit olümpiale ihaldab ka Põlvas püssitiirus standardharjutuses parim olnud Meelis Kiisk. „Nädala pärast on esimene kvalifikatsioonivõistlus Brasiilias ja kui seal ei õnnestu, siis järgmine võimalus on Euroopa meistrivõistlused Horvaatias,“ sõnas Kiisk.

Elva klubi all treeniv sportlane sõidab igal nädalal laskma just Põlvasse. „Alternatiivseid sisetiire aastaringseks laskmiseks praktiliselt pole ja kuna elame külmas kliimas, siis periood õues harjumiseks on äärmiselt lühike. Kuna Põlva baas on kasutatav ja Anne võimaldab kõikidele soovijatele seal treenimise, siis olengi selle teekonna ette võtnud,“ rääkis Kiisk.
Põlva karikavõistlustel laskmises on 32-aastane sportlane tihe külaline. „Esimest korda käisin siin juuniorina, vahepeal jäid mõned aastad vahele, sest õppisin Ameerikas. Võimalik, et umbes kümme korda tuleb kokku, aga seda peab protokollidest vaatama,“ sõnas ta.

Tõsisemalt on ta spordile pühendunud just viimasel kahel aastal. „Pärast pandeemiat oli raske aeg ja küsisin iseendalt, kas olen nõus selle alaga lõpetama ning kuna vastus oli eitav, siis otsustasin tõsisemalt pühenduda. Tegin palju muutusi, võtsin treeneri ning olen viimastel aastatel enda kohta väga palju õppinud ning sportlasena arenenud. Päev korraga, aga esimene eesmärk järgmise kahe kuu jooksul olümpiapääsme eest võistelda, et oleks põhjust Pariisi minna. Põlva tiirust on ju üks olümpiasportlane välja kasvanud, seega on kõik võimalik,“ lisas Kiisk.

Põlva Laskespordiklubi üks asutajaid ning Eesti Laskurliidu juhatusse kuuluv Andres Hunt tõdes samuti, et tegemist on mõnes mõttes üsna nostalgilise võistlusega. „Vaatasin, et esimest korda lasingi siin 40 aastat tagasi. Sportlikust seisukohast võttes sobib see hooaja algusesse kenasti ning lisaks on alati väga hea meel vanade tuttavatega kohtuda,“ ütles ta.

Kuigi Eesti laskesport on Hundi sõnul näinud ka paremaid aegu, siis ka tema peab oluliseks eelkõige just järjepidevust: „Laskmine on üks väheseid alasid, millega oleme pärast taasiseseisvumist olnud igal olümpial esindatud. Kui Eesti Laskurliit oma 60. aasta juubelit tähistas, siis tegid Põlva laskurid võistkondlikult kõikidele teistele suurematele linnadele ära. See näitab, et siinne tiir, need inimesed ja entusiasm on seda vee peal hoidnud.“

Noori laskespordi huvilisi kasvab vaikselt peale. „Viimasel EM-il said meie juuniorid täiskasvanutega võrreldes paremaid kohti. Kuigi see ala pole hetkel võib-olla enam nii populaarne, siis selle suureks eeliseks on nii-öelda vanusepiirangu puudumine. Huvi olemasolul saab laskmisega väga kõrge eani tegeleda ning ka võisteldagi, isegi kui vahepeal on paus olnud,“ rääkis Hunt.

Põlva spordihoone maja renoveerimist ootab kogu laskespordi pere. Andres Hunt soovitab omavalitsuse juhtidel selles osas laiemalt ringi vaadata. „Näha on, et üksinda sellist tippspordile orienteeritud rajatist välja ei vea. Tuleb laiendada arusaama ja teha selgitustööd, miks see hoone on vajalik kogu Eestile ka riigikaitse seisukohast ning leida koostööpunkte nii kultuuri-, kaitse- kui siseministeeriumiga,“ soovitas Hunt.

 

Autor: LL, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/04/2024 08:31:07