Valgamaa Sangaste vallas tehti inimestele sooja, põletades katlamajas odavaid vanu raudteeliipreid. Paraku on need seaduse järgi ohtlikud jäätmed, mille käitlemiseks peab olema luba – seda aga vallale kuuluval soojafirmal veel pole. Nii võib firmat oodata kuni 30 000-kroonine trahv selle eest, et liipreid mõistlikuma hinnaga toasooja huvides enneaegu purustama asuti, ja vallaelanikud peavad sel kevadel leppima suuremate küttearvetega.

„Katlamaja haiseb,“ võtab Sangaste valla elanik (kes vallavõimudega tülli minemise hirmus oma nime lehes näha ei taha) lühidalt probleemi kokku. „Hakkasin vaatama, et mis värk. Selgus, et katlamaja kütab puhtalt purustatud raudteeliipritega. Aga puhtalt liipritega kütta ei tohi, sest tekib saaste, mis mürgitab inimesi ja loodust – puiduimmutusvahendid sisaldavad raskemetalle. Ja selgus, et OÜ Sanval (Sangaste vallale kuuluv ettevõte – toim), mis katlamajas tegutseb, pole mingit luba käidelda ohtlikke jäätmeid!“

Vallaelanikule teadaolevalt on ka keskkonnainspektsioon tuvastanud, et luba pole. Kui see aga ka oleks, siis peaks tema andmetel katlamaja kasutama kütmiseks segu, milles kaks kolmandikku oleks puhast hakkpuitu ja vaid kolmandik keskkonnaohtlikke purustatud raudteeliipreid. Lisaks hoitavat kütteks kasutatavaid liipreid Keeni prügila juures oja vahetus läheduses – see võib aga kujutada ohtu ojale ning seeläbi põhjaveele.

„Kui sula tuleb, siis tekib ikka sihuke reostus, et... Mis joogiveest saab?“ küsib sangastelane. „Niimoodi me seda keskkonda kaitseme siin...“

Litsents seisab kursuse taga

Selgub, et juba 2008. aastal on OÜ Sanva asunud taotlema ohtlike jäätmete käitluse litsentsi, et raudteeliipritega katlamaja kütta, alustatud on keskkonnamõjude hindamisest. Hindamisteatest selgub, et kaalutud on kolme varianti: 1. kasutada kütteks vaid puitu ja saepuru, 2. kasutada puitu ja saepuru koos hakitud liipritega või 3. kasutada kütteks vaid liiprihaket. Käitluslitsentsi taotlemise teatest on teavitatud ka mullu aasta alguses. Kuskilt aga ei selgu, et litsents oleks välja antud. Seda kinnitab ka keskkonnainspektsioon.

Sangaste vallavanem Kaido Tamberg selgitas, et kogu probleem tekkis ühe dokumendi puudumisest. Sisuliselt on kõik vajalikud uuringud ja ettevalmistused liiprite kütusena kasutamiseks tehtud ja uuringud näitavad, et liiprihaket võib katlamajas kütta. Nii tehtigi sellega talvel algust. Trahvi (kuna menetlus käib, siis inspektsioon selle suurusest veel rääkida ei saa, kuid vallavanema andmetel võib see olla kuni 30 000 krooni) saab vallaettevõte aga sellepärast, et seaduse järgi ei oleks tohtinud liipreid veel hakkida. Hakkimiseks peab olema ohtlike jäätmete käitlemise luba, mille saamiseks aga tuleks firma juhil osaleda vastaval kursusel.

Miks pole Sanva juht tüki aja jooksul kursusel ära käinud? Tambergi seletuse järgi toimub see ainult pealinnas ja ka mitte eriti tihti. Sanva juht on tema sõnul aga lihtsalt inimene, kes on vahepeal ka haige ning töötab talvisel kütteperioodil üksinda automaatkatlamaja peal ega ole seepärast leidnud võimalust kolmeks päevaks kõik muu katki jätta ja Tallinna sõita.

„Oleks ikka pidanud käima,“ tunnistas vallavanem tagantjärele. „Aga sisuliselt on uuringud tehtud, liiprihake pole mürgine. Küsimus on asjaajamises, ühes paberis. Kogu see asi on liiga Tallinna-keskne.“

Tamberg kinnitas, et järgmine kursus on aprillis, siis tuleb välja võtta käitlemisluba ja teha muudatused õhusaasteloas. Vallavanem lisas veel, et teadupärast paberi olemasolu korstnast tulevat suitsu puhtamaks ei tee.

Keskkonnaoht olemas

Vallavanema sõnul ei ole ka seni katlamajas puhtalt liipreid köetud, nagu väidetud, ja ahju on aetud siiski segu. Ka on ta varem öelnud, et ladestatud liiprid ei ohusta keskkonda.

Valgamaa keskkonnainspektor Rein Kirch sõnas, et kui tema katlamajas käis, siis oli varju alla toodud hakmeid, mis vähemasti lõhna järgi sisaldasid purustatud liipreid. Seda, kas tegu võis olla sajaprotsendilise liiprihakkega, ei saa inspektor enda sõnul kinnitada, ettevõtte väitel oli see siiski segu.

Mis aga puutub Keenis ladestatud liiprite keskkonnaohtu, siis on see Kirchi sõnul olemas.

„Seal oli küllalt palju – keskkonnamõju uuringu andmete kohaselt ligi 2500 kuupmeetrit – üsna väiksel territooriumil,“ tõdes Kirch. „Kui need oleksid hajutatud, siis oleks oht väiksem. Teine asi on see, et kui lumi sulab, siis võivad sealt välja uhtuda põlevkiviõlis sisalduvad raskemetallid ja PAH-ühendid (aromaatsed süsivesinikud, mis suurtes kogustes on kantserogeensed – toim).“

Inspektori sõnul jõuti ettevõttega kokkuleppele, et liiprihakkega küte lõpetatakse ning edaspidi kasutatakse puiduhaket. Seda samal õhtul ka tehti ja siiamaani köetakse Sangastet puiduga.

Kaido Tamberg nentis, et kuna liiprite teemal lahvatas skandaal, siis köetakse katlamaja praegu puhta hakkpuiduga, mis tuleb inimestele sooja hinnana kindlasti kallim. Kui aprillis aga paberimajandus lõpuks korda saab, siis saab Sangastet odava liipri- ja puiduhakke seguga edasi kütta.

Mullu sügisel kirjutas Kaido Tamberg Otepää Teatajas, et kütte omahind on Sangastes 771 krooni megavatt-tunni kohta. Kasumit soojatootja ei taotle ning lisaks oli seni küsitud tarbijatelt vaid 670 krooni ehk töötatud kahjumiga ja vahe valla poolt kaetud. Sel talvel vald aga enam vahet kinni maksta ei saanud ja tarbijalt hakati küsima kütte omahinda. Kui Eesti Raudteega poleks saadud liiprite osas kokkuleppele, võinuks soojahind aga tarbijate jaoks enamgi tõusta.

Nüüd kinnitas Tamberg LõunaLehele, et kui muud tingimused (elektri hind, tööjõukulud) jäävad samaks, siis jääb tarbijale ka soojahind samaks. Kindel on aga see, et raudteeliiprite hakmed on tegur, mis sooja omahinda vähendab.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/03/2010 11:41:36