„Tere LõunaLeht, vaatasin, et toimetuses tuled põlevad, astun sisse ütlen tere,” üllatab pärast ametliku tööpäeva lõppu toimetusse ootamatult sisse astunud Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo. Mees ei ole lehe peatoimetajale võõras, omaaegne sinatutvus pärineb kunagiselt Brüsselis käigust, kus Kaselo toona töötas.

Kaselo juhib nüüd linnapeana Kohtla-Järve delegatsiooni, millega on ette võetud pikem tutvumisturnee Lõuna-Eestis: Tartu linn ja Luunja vald, kagunurgas Võru linn, Setomaa ja Rõuge vallad.

„Meie eesmärk on eeskuju võtta parimatest praktikatest. Eks tunnen siinset linnapead Kalvi Kõva ja mõnigaid teisi mehi siinkandis veelgi. Mõlemad regioonid on piiri ääres, nii meie kui ka Võrumaa. Oleme selles mõttes sarnased. Mis aga mulle eriti silma torkab on see, et Võru tänavapilt on ikka palju rohkem korras. On tehtud oluliselt rohkem europrojekte, meie projektikirjutajad pole paraku olnud eriti loomingulised. Kõik meie suuremad investeeringud on tehtud rohkem linna raha eest, mitte eurorahadega. Õnneks viimasel ajal on appi tulnud Õiglase ülemineku fond, mida jälle Võrus ei ole. Sellega saame küll lasteaedu jne korda teha, aga eurorahade ja projektide mõttes oleme kindlasti olnud rohkem passiivsemad,” võrdleb Kaselo külastatavat Võrut hetkel enda poolt juhitava linnaga.

„Võru on olnud rohkem jah sellise põhimõttega, et nad ei investeeri kusagile enne, kui ei ole saanud lisaraha – see on muidugi väga õige põhimõte. See tekitab küll linnaametnikele palju lisatööd, mida ehk nad üritaksid vältida, aga teistpidi – iga sent on loetud ja mõistlik on seda teha nii, et saada Euroopa liidult ikka maksimaalset tuge,” jätkab Kohtla-Järve linnapea.

Mehe sõnutsi olevat Võru tänavapilt oluliselt parem kui nende linnas.

„Meil on probleeme kortermajadega, ei taheta teha renoveerimisi, isegi kui EL maksab 70%, kohati isegi 80%. Viimane toetus kehtib kui on nö tervikmikrorajooni renoveerimine, vähemalt kolm kortermaja korraga. Paraku meie ühistud renoveerida ei taha, kardetakse nii euroopa bürokraatiat kui ka eesti oma. Siis on on veel meil ühistu juhtidel mingid remondiettevõtted, kellega nad toimetavad ja rahavoogusid juhivad, neile sobib jupikaupa, siis liigub palju raha, nad ei taha tervikrenoveerimist korraga teha,” on Kaselo parasjagu kriitiline.

Kohtla-Järvel olevat siiski ka positiivseid näiteid nagu Baltimaade parim sporditaristu, kuid siiski olla Võrult palju õppida.

Järgmistel päevadel on Kohtla-Järve delegatsioonil kavas külastada lisaks Setomaad ja Rõuge valda. Setomaa puhul huvitutakse eelkõige piiriülesest koostööst. Et mida tehakse, kui piir täielikult kinni läheb.

„Meil Ida-Virumaal rahvas ikka teenib selle pealt ja eriti majutusasutused. Piir on ikka ju pooleldi lahti ja Narva ning isegi Kohtla-Järve majutusasutused ikka leiavad teenistust. Mingid kaubad ka õrnalt liiguvad, uurime, kuidas Setomaal kogu selle eluga piiri ääres on,” selgitas Kaselo.

Rõugest tahavad kohtlajärvelased uurida, kuidas ikkagi majanduslikult raskes seisus vald suutis pankrotti või saneerimist vältida ja eelarve stabiilseks saada.

„Ka meil on ka viimase 1,5 aastaga tehtud palju otsuseid, mis hoiavad raha kokku. Viisime läbi haridusreformi, panime koole-lasteaedu ühest küljest kinni, teisalt aga saime riigi rahaga ehitada uusi. Sestap on meile huvitav, kuidas Rõuge, suur vald pindalalt, kuid väike ressurssidelt, kenasti hakkama on saanud. Saame siinkandis päris korraliku pildi kokku, tasus tulla,” võtab Kaselo oma linna tutvumisreisi lõunasse kokku.

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 02/06/2025 08:43:26