Erakordse elulooga kolonel Elias Kasaku sünnist möödus 130 ja surmast 40 aastat.

Elias Kasak sündis 4. juunil 1885 Tartumaal Pühajärve vallas Ilmjärve mõisas kupja pojana. Ta õppis Tartumaal Aru ministeeriumikoolis, lõpetas õpetajate seminari ja 1916. aastal Moskva Aleksei sõjakooli. Samuti läbis ta Eesti Vabariigi ohvitseride täienduskursused, kõrgema sõjakooli ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna (1938) ning kuulus korporatsiooni Vironia.

Esimeses maailmasõjas oli Kasak Vene sõjaväes Galiitsia rindel rooduülem ning sai kaks korda haavata. Venemaa kodusõjas sõdis 1918 Ukraina ja Vene vabatahtlike armeedes, oli Ukraina Eesti Rahvuskomitee sekretär ja Kiievi Eesti Seltsi abiesimees.

Vabadussõjas oli Kasak rooduülem, töötas varustusvalitsuses ning oli allohvitseride kursuse ohvitser, Narva, Valga ja Tallinna raudteejaama komandant ning sõjavägede staabi käsundusohvitser. 1926‒1934 oli ta III tagalaosakonna ülem ning 1939 ülendati koloneliks.

Pärast Eesti sõjaväe likvideerimist ta arreteeriti ning siit algas Kasaku seiklusrikas elu. Sellest saate lugeda raamatust „Mälestusi”, mille andis välja Eesti Päevaleht 2011 ja mis on raamatukogudes saadaval.

Elias Kasakul õnnetus 1944. aastal pääseda Saksamaale, kust ta siirdus 1950. aastal USAsse ning suri 17. märtsil 1985 Chicagos.

Nägin teda uhkes vormis (ei tea, kas sõjaväelase või raudteelase oma) Missos. Külastas uhke autoga minu isa August Kasakut. Ei tea, mis põhjusel, isa ei öelnud. Ainult nägin pärast seda külaskäiku raamatukapis hõbedast tooni ning hõbedaste nööridega eset, mille keskel oli väljalõige ja küljel kriipsud arvudega. Pärisin isalt, mis asi see on. Isa vastas: „Sellega mõõdetakse kõrgust lennukil.”

Isa oli Misso vallasekretär ja ühiskonnategelane, Vastseliina malevkonna jurist-konsulent. Mõrvati Sverdlovski oblastis koos viie võrumaalasest patrioodiga.

Soovitan Eesti Raamatu juubeliaasta puhul Elias Kasaku elu kohta lugeda, te ei kahetse.

***
Fragmente Elias Kasaku kirjust elust pärast Eesti okupeerimist
1940, pärast Eesti okupeerimist, vallandati raudteede talitusest ja saadeti tagasi sõjaväkke, oli enne Eesti sõjaväe Punaarmeega liitmist mõnda aega sõjavägede staabi III osakonnas. Seejärel teenis Eesti sõjakooli baasil moodustatud Tallinna jalaväe sõjakoolis.

1940 novembris saatis Nõukogude sõjaväeluure ta Soome eesmärgiga sealt edasi Berliini minna. Andis end Soome politsei kätte, oli mõnda aega Johan Pitka kaastööline, kuid arreteeriti 1941 alguses ja oli vangis, kuni saadeti novembris Eestisse tagasi. 1941 novembri lõpust 1942. aasta augustini oli Tallinna keskvanglas.

1942–1943 Eesti omavalitsuse majandusdirektooriumi transpordivalitsuse maanteevedude osakonna vaneminspektor. 1943. aasta kevadest 1944. aasta kevadeni uuesti Tallinna keskvanglas. 1944. aasta aprillist Omakaitse ohvitseride kooli taktikalektor. 1944. aasta septembris evakueeriti Saksamaale, töötas tehases, pärast sõja lõppu eestlaste DP-laagrites.

1950 emigreerus USAsse, elas Chicagos ja töötas kümme aastat laotöölise ja ametnikuna.

Kirjutas mitu sõjaväe käsiraamatut taktika, maskeerimise ja sõjaväelise juhtimise alalt ning Saksa okupatsiooni aegse raamatu „Eesti rahva kannatuste aasta” sõjaväge puudutava peatüki.

Eesti Punase Risti II järgu I astme (1934), Kotkaristi III klassi (1935), Valgetähe III klassi (1938) teenetemärgi ja mitme Vene sõjaaumärgi kavaler.

Allikas: Eesti Mälu: Elias Kasak, „Mälestusi (1939‒1950)”.

 

 

 

Autor: OLEV KASAK
Viimati muudetud: 27/08/2025 20:46:12