Tartu maakohtu Võru kohtumajas tunnistati teisipäeval kokkuleppemenetluses süüdi Eesti-Vene topeltkodanik Erna Moisejeva (63), keda riigiprokuratuur süüdistas Eesti vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises ning sanktsioonide rikkumises. Kohus mõistis talle karistuseks kolm aastat reaalset vangistust.

Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt lõi Erna Moisejeva 2023. aasta lõpus Vene Föderatsioonis Eesti Vabariigi vastase suhte Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) teenistujaga, kes andis talle ülesandeid koguda Eesti Vabariigist FSB huvides teavet. Moisejeva kogus ja edastas teavet Eesti Vabariigi ja siin töötavate isikute kohta. Seega pani ta toime Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuse ja selle toetamise.

Erna Moisejeva edastas süüdistuse kohaselt FSB-le infot Venemaa julgeolekuasutusi huvitavate inimeste ja siin töötavate Venemaal elavate inimeste kohta. Samuti sai ta ülesande edastada teavet Eestis asuva sõjaväetehnika ning politseiametnike kohta.

Lisaks süüdistati Moisejevat rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses. Nimelt on Venemaa suhtes kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid, mille tõttu on Eestist Venemaale keelatud viia luksuskaupu. Moisejeva proovis kahel korral jalakäijana minna Eestist Venemaale, kandes kaasas luksuskaubana kalleid veine ehk selliseid, mille hind ületas 300 euro piiri. Luksuskaupade vedu jäi katki, sest tolliametnikud said õigeaegselt jaole. Seega pani Moisejeva toime rahvusvahelise sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katse, kuritegu jäi tema tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpule viimata.

Liitkaristusena mõisteti Erna Moisejevale kolm aastat vangistust, kergeim karistus loeti kaetuks raskeimaga. Lisaks tuleb tal tasuda menetluskuludena kokku 3140 eurot.

Kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses. Eesti ja Venemaa topeltkodakondusega Moisejeval kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused Eestis puuduvad.

Riigiprokurör Triinu Olev-Aasa sõnul arvatakse tihti, et Venemaa luureasutusi huvitavad ainult riigisaladused, kuid tegelikult on neile oluline iga infokild. „Venemaa eriteenistused kaardistavad Eesti ühiskonna meelsust ja elanike hoiakuid, et leida järgmiseid värvatavaid või viia läbi mõjutustegevust. Seetõttu võib ka pealtnäha väheoluline info olla võtmetähtsusega, mistõttu reageerime igasugusele Eesti-vastasele suhtele ja koostööle Vene eriteenistustega resoluutselt,“ ütles Olev-Aas.

Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Taavi Narits ütles, et Moisejeva on topeltkodanik, kes ületas iganädalaselt Eesti-Vene piiri. „Eesti ettevõtted, kus töötavad Venemaal elavad topeltkodanikud, peavad teadvustama sellise tööjõuga kaasnevat riski. Odavam tööjõud ei kaalu üles riigi julgeoleku ega enda klientide ja teiste töötajate ohtu seadmist,“ sedastas Narits.

Erna Moisejeva endine tööandja on teinud edasiste riskide vältimiseks vajalikud ümberkorraldused. Kohtueelse menetluse viis riigiprokuratuuri juhtimisel läbi kaitsepolitseiamet.

Erna Moisejeva elas Petseris, kuid käis ajakirjanduse andmetel igapäevaselt tööle üle piiri Värska sanatooriumisse. Muuhulgas soovinud tema FSB kontakt, et Moisejeva pildistaks Eesti territooriumil asuvat sõjatehnikat, Värska piirivalvekordoni hoonet, koguks Eesti politseiametnike andmeid, aga korjaks ka teiste Eesti kodanike kohta taustainformatsiooni.

Kolmekeelne naine nimetas kohtus esmalt oma emakeeleks seto keelt, kirja pandi siiski eesti keel. Kapo pidas naise kinni maikuus Värskas. Naise uus aadress on Eestis ja vanglast vabanemisel on ta lubanud minna elama lähedase juurde Põlvasse.

„Loll olin,” kostis naine kohtus selgituseks oma tegude kohta.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 05/09/2025 08:31:06