Suure osa oma elust olen pühendanud spordile – nii võrkpallimängija, treeneri kui spordijuhina. Olles treeninud lapsi ja noori, olen näinud kõrvalt, kuidas õigeaegne ja mitmekesine sportimisvõimalus võib lapse elu muuta.

Eesti valitsus määratleb oma pikaajalises strateegias „Sport 2030“, et sport ja liikumine peavad olema kõigile avatud, mitmekülgse tervise-, haridus- ja majandusmõjuga tegevused. Noorte sport ei ole luksus – see on selgroog tervisespordi, järelkasvu ning kogukonna tugevuse kujundamisel. Kui noortel puudub võimalus aastaringselt treenida, kaotame suure osa neist juba enne, kui nad jõuavad oma potentsiaali avastada.

Võrus on olemas spordikeskus, kus treenivad kergejõustiklased, võrkpallurid, korvpallurid
ning mitmed teiste alade harrastajad. Hiljuti korda tehtud Võru võrkpallipark ja Tamula
tenniseväljakud Tamula järve ääres pakuvad ilusa ilmaga supervõimalusi treenimiseks ja vaba aja veetmiseks. Ärgem unustagem ka „vana spordikooli” hoonet, kus treenivad endiselt lapsed ja noored.

Need spordirajatised on väärtuslikud, kuid neist ei piisa. Spordikeskus on ülekoormatud, kuna
seda kasutavad väga erinevad spordialad, alates kergejõustikust ning lõpetades discgolfiga.
Tegemist on siiski kergejõustiku halliga, kuhu proovivad erinevad spordialad ennast ära mahutada, kui keskuses vaba aega leidub. Juhul, kui sinna ei mahu, tuleb treening ära jätta. Samuti puudub Võru linnas aastaringne võimalus tegeleda ujumise ja reketialadega (tennis, sulgpall, squash) ning mitmete individuaalaladega, mis nõuavad spetsiaalset põrandat, valgustust või kindlaid mõõtmeid.

Ujumise ja reketialade keskus koos ei ole pelgalt unistus. See võiks olla ehe signaal, et linn on valmis investeerima mitmekesistesse ja aastaringsetesse spordivõimalustesse. Ujumise ja
reketialade keskuse rajamine looks olulise lisaväärtuse nii õpilastele, linnarahvale kui
kogukonnale. Õpilased saaksid kaasaegsetes tingimustes omandada ujumisoskuse ja arendada kehalist võimekust erinevate reketialade kaudu. See toetaks õppekava täitmist, parandaks laste ja noorte tervist ning looks huvi spordi vastu juba varases eas. See elavdaks linna spordielu tervikuna, võidaksid ka linna teenindus- ning majutusettevõtted ja kogukonnatunne tugevneks.

Ent kahjuks see jääb praegu vaid unistuseks. Miks? Meil puudub spordivaldkonna arendamiseks süsteemne lähenemine. Lihtsustatuna öeldes ei nähta spordisüsteemi tervikuna, vaid üksikute objektidena. Ent nõndaviisi ei teki toimivat võrgustikku, mis tooks kasu kogu kogukonnale – alates laste ja noorte arengust kuni kohaliku majanduse elavdamiseni. Ujumise ja reketialade keskus ei ole ainult ühe ala tarbeks, vaid selle vihmavarju alla koonduvad huviharidus, tervis ja piirkonna elavdamine laiemalt.

Võru maakonna arengustrateegia 2035 järgi peab Võru linn maakonnakeskusena mängima
võtmerolli liikumisharrastuse ja spordi edendamises kogu maakonnas. Üks õige maakonnakeskus peab pakkuma oma elanikele võimalusi aktiivseks eluviisiks olenemata vanusest. Kavandama sporditaristu nii, et see toetaks aktiivsust ja liikumist nii linna- kui maakonnatasandil – see tähendab investeerimist rajatistesse, mis teenindavad noori, kogukondi ja tervisevaldkonda terviklikult. Kehtiv Võru linna arengukava 2017–2035, seab aluseks tervikliku, tasakaalustatud linnaelu planeerimine, mis hõlmab sotsiaalse, haridusliku ja infrastruktuurilise arengu sidusust, kuid kahjuks puudub tänases Võru linna arengukavas eraldiseisev ja sisuline peatükk, mis käsitleks spordivaldkonna eesmärke, investeeringuid või mõõdetavaid tulemusi, sest nõnda on kindlad sihid selgelt sõnastatud. Lisaks linna arendamisele peab Võru kui maakonnakeskus võtma juhtrolli kogu piirkonna liikumisharrastuse ja spordi edendamisel. Küsimus ei ole selles, kas Võru suudab seda, küsimus on selles, kas me näeme seda vajadust ning soovime otsustada ja selle eest seista.

Võru on küll pealinnast kaugel ja arusaadavalt on meie vajaduste selgitamine keeruline. Seetõttu tulebki seista linna huvide eest järjekindlalt ja süsteemselt, esitada oma vajadused selgelt ja põhjendatult ning taotleda nendega arvestamist riiklikes arengukavades ja eelarvetes. Ujumise ja reketialade keskuse rajamine ning muu sporditaristu täiendamine vajavad kindlat poliitilist tahet ja püsivust, kuid eelkõige mõistmist pikemajalisest mõjust ja kasust kogu piirkonnale tervikuna.

 

Autor: URMAS TALI, MTÜ Tulevikutähed treener-õpetaja, Võru linna kultuurikomisjoni liige
Viimati muudetud: 05/09/2025 08:20:47