Agu Hollo (valges) selgitab, kuidas vikatit varre külge kinnitada. Foto: Airi Rüütli / Mõniste talurahvamuuseum

Kagunurga kolme eri paigas asuva muuseumi suvehooaeg möödus tiheda töö tähe all. Võrumaa muuseum Võrus rõõmustab rahvast kohale toonud huvitavate näituste üle ning maakohtades asuvate muuseumite töötajad tegid samuti põnevaid üritusi ja näitusi selle nimel, et inimestele teadmisi jagada.

Võrumaa muuseumi juhataja kt Mirja Ots ütles, et suvel tõid suure hulga inimesi majja kaks näitust.

Kevade teises pooles avati kohaliku kunstniku Toomas Kuusingu ülevaatenäitus, kesksuvel aga püstitas järgnenud näitus kunstipubliku rekordi. „Neid, kes soovisid tunnustatud kunstniku Marko Mäetamme juubelinäitust „Teekond tundmatusse” näha, oli palju. Kohale sõideti kaugemaltki, et nautida värve, rõõmsat pildikeelt, huumorit ja tausta avavaid pikki pildiallkirju. Külalisteraamat on täis kiitvaid tänusõnu, kuid leidub kriitikatki. Mäetamme näitus ei piirdunud pelgalt galerii ruumidega, vaid jõudis muuseumi püsiekspositsiooni, kus kunstnik kirjutas seintele kümme lugu, kuidas Võru linn endale nime sai,” edastas Ots, kes on ka muuseumi peavarahoidja.

Ta lisas, et kindlasti on võrumaalased märganud Katariina allee pinkidel dialoogimulle. „Need on Marko Mäetamme näituse laiendus ilmestamaks linnaruumi. Näitus on läbi, kuid linnavalitsuse soovil jääb installatsioon linnaruumi kauemaks,” märkis Mirja Ots.

Eeloleva sügis- ja talvehooaja näitustest nimetas Ots tekstiilikunstnike ühisnäitust „Mitmekihiline. Tekstiilipreemiad 2024“, mis on juba üleval. Tema sõnul on Eesti Tekstiilikunstnike Liit toonud Võrru oma paremiku: aasta tekstiilikunstnik, elutööpreemia laureaat, noor kunstnik ja aasta teos.

„Oktoobri lõpust on üleval Evald Okase lapselapse Mara Ljutjuki isikunäitus tema suuremõõtmelistest maalidest. Näituse kujundab Ljutjuki arhitektist õde Üla Koppel. Okastel on tõesti kolm põlvkonda kunstnikke,” tutvustas Ots.

Aasta lõpetab Valdur Ohaka 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus koos selleks puhuks väljaantava raamatu esitlusega. Kunstiteadlane Liis Pählapuu on aastaid uurinud Ohaka loomingut, külastanud mitmete kunstikogujate ja muuseumite kogusid. Maalirohket näitust kujundab Kütiorus elav kunstnik Peeter Laurits.

Novembris on oodata ka traditsioonilist arheoloogianäitust eelmise aasta välitööde tulemustest, loodetavasti koos Lõuna-Eestist päevavalgele tulnud leidudega.

Ots lausus, et Võrumaa muuseumi püsiekspositsioon on mitmekihiline nii ealt kui teemadelt ja saab külastajatelt head tagasisidet. „Oma museaale anname näitustele väljapoole, lööme jõudumööda kaasa üle-eestilistel üritustel, nagu muuseumiöö ja muinsuskaitsepäevad. Muuseum annab oma parima, kuid vajame enda kõrvale väga riigi- ja linnapoolset väärtustavat tuge,” rääkis ta.

Võrreldes tänavust hooaega mullusega ütles Ots, et äsja lõppenud hooajal oli neil üle kahe korra rohkem külastajaid kui eelmisel suvel.

Setomaa muuseumid

paiknevad neljas erinevas kohas. Direktor Anneli Seim tunnistas, et lõppenud suvehooaeg oli neid kõigis külastatavuselt mullusest tagasihoidlikum, kuid kõik näitused pakkusid ja pakuvad nii avastamist kui ka pärandiga tutvumist. Suurim publikuarvu langus oli Värska külastuskeskuses (–30%), vähenemine toimus ka Obinitsa (–17,9%) ja Värska talumuuseumis (–13,8%).

„Saatse muuseumis käis kõige enam külastajaid, vaid alla viie protsendi mullusest vähem. Tänavune Seto Kuningriigi päev toimus ju Saatses. Mullu oli kuningriigipäev Obinitsas ja sealse muuseumi külastatavus oli mullu suurim,” edastas Seim.

Näituste kohta ütles ta, et kuna need on muuseumiti nii erinevad, on raske esile tõsta seda, mis külastajatele kõige rohkem meeldis.

Värska külastuskeskuses tähistati lastekaitsepäeva Setomaa koolide ja lasteaedade lastega, seekord ka koos kohalike ettevõtjatega.

Sügishooajal pakuvad Setomaa muuseumid huvilistele üht-teist uut. Värska külastuskeskuses saab osa mõrvamüsteeriumidest 1930. aastate Värskas. „Kutsume huvilisi ajarännakule ja neil on võimalus lahendada mõrvamüsteerium 1930. aastate Värskas. Mõeldud on see nii üksikhuvilistele kui ka sõpruskondadele. Anname võimaluse asuda detektiivi rolli, haarata vihjetest ja juhtida oma tiim lahenduseni. See on kriminaalselt glamuurne elamus,” tutvustas Seim.

Kohalikel lastel on võimalus oma sünnipäeva pidada Värska külastuskeskuses koos mängujuhiga nii õues kui ka majas.

Seimi sõnul kujunes Värska talumuuseumi suurimaks õnnestumiseks Seto kostipäeval osalemine, sama edukaks osutus ka Iloõdak. Nendest üritustest valminud videoid vaatasid kümned tuhanded inimesed. Palju huvilisi tõid talumuuseumi ka Stephanie Rendoni raamatu ja Nedsaja Küla Bändi plaadi esitlused.

Aprillis muuseumis avatud geomeetrilise pitsi näitust saab vaadata tuleva aasta jaanuarini. 8. novembrini näeb käsitöönäitust, kus on väljas kolme põlvkonna Vabarnate käsitöö. Samuti 8. novembrini on üleval näitus setode perekonnanimedest. Seim sõnas, et see käis vahepeal ka teistes muuseumides, kuid külastajate palvel toodi tagasi.

Novembri esimesel päeval toimub siin traditsiooniks saanud Nahtsilaat.

Saatse muuseumis on suve suursündmuseks saanud sõirapäev, mis toob kohalike kõrval kohale huvilisi kaugemaltki. Tänavusel kuningriigipäeval said külalised Saatse muuseumi õuel osa põnevatest elamustest.

Saatse muuseumis oli kunstnik Ketlin Kuusingu intiimne ja isiklik näitus „Ema tuba”, milles ta jagas oma lugu. „Kuusing veetis lapsepõlve vanavanaema kodus Jatsmani külas, mis asub Saatsest kuue kilomeetri kaugusel, kuid Venemaal, kuhu tal peale koroonat ja Ukraina-vastase agressiooni algust ei ole võimalik minna,” selgitas Seim.

Ta lisas, et „Ema tuba” oli katse hoida ühendust poliitika tõttu eraldatud inimestega ja pühitseda kultuuri, mis on alati sünteesinud erinevaid mõjusid. Kohad võivad jääda kättesaamatuks, ent inimeste hoolivus, lahkus ja rõõm püsivad ning ühendavad. Näitus valmis koostöös EKA sisearhitektuuritudengitega.

Obinitsa muuseum tähistas tänavu 30. sünnipäeva koos kogukonnaga. Valla vanavanemate päevgi peeti tänavu Obinitsa muuseumis.

Oktoobri esimese pooleni saab muuseumis näha näitust „Kirriv kinnas“, kus on väljas muuseumi kindakogu vanimad eksponaadid. Väljapanek avab seto kinda kombestikku ning pakub ka kuulamist ja mängulist avastamist. Sama kuu viimase nädalani on võimalus näha 13 soome-ugri rahva eepose tausta- ja sünnilugu, eriline rõhk on setode eeposel „Peko”.

Muuseumide viiendas majas, Seto Tsäimajas, oli väljas mari kunstniku Zhanna Tohti näitus „Millest räägivad mari mustrid“, mis avas rahvusliku tikandi sümbolite keelt.

Augusti algusest näeb näitust „Pärand ja kirg – kahe põlvkonna herbaariumi kunst“. See on kahel erineval ajal loodud herbaariumikogu põhjal koostatud väljapanek, mis kõneleb armastusest looduse ja pärandi vastu.

Mõniste talurahvamuuseum

Lätimaa piiri lähedal asuva Mõniste talurahvamuuseumi juhataja Airi Rüütli sõnas, et võrreldes mullusega oli neil tänavu külastajaid rohkem. „Kirjutasime projekte, inimestel olid muuseumikaardid ja koostööpartnerid toetasid mitmeti,” edastas ta.

Külastajate seas on hinnatud pärandoskuste päevad. Rüütli märkis, et juunikuus toimunud päev oli osalejate poolest arvukamaid. „Sel päeval õpetasid Eda ja Urmas Veeroja vihtade tegemist, Agu Hollo abiga said nii mõnedki räästa all seisnud vikatid töökorda ning Pille-Riin Sarv näitas, kuidas hobuse vankri ette rakendamisel looka õigesti kasutada,” meenutas Rüütli.

Populaarne oli ka kevadine pärandoskuste päev, kus huvilised said Tiia Morfinilt teadmisi vana aia taastamisest ja pärandsortidest ning viimaseid endale ka soetada.

Näitustest on väga populaarne septembri lõpuni külastamiseks avatud „Paelavalss“. Vana kapi riiulitel on romantiline väljapanek, mille autorid on Ülle Hummal Võrumaalt ja Irina Ušakova Ida-Virumaalt. „See näitus lõpeb septembri viimasel pühapäeval õpitoaga, kus osalejad saavad Ülle Hummali juhendamisel endale väikese rinnaehte valmistada,” lausus Rüütli.

Pärandoskuste päevad jätkuvad. Kui senised päevad on aset leidnud laupäeviti, siis lambapäev on oktoobri viimase nädala kolmapäeval, kuna külla oodatakse lasteaedade ja koolide lapsi. Aasta viimasel pärandoskuste päeval õpetatakse verivorsti ja süldi tegemist.

2.‒20. detsembrini avab muuseumis juba 29. korda uksed Päkapikumaa, kus igal aastal on eri teema. Tänavu keskendutakse jõuludele talus: tutvustatakse jõulutraditsioone, otsitakse Tahma-Toomast, meisterdatakse ja viiakse metsloomadele toitu. Ürituse lõpus saab iga laps väikese kommipaki.

Rüütli sõnul on Mõniste talurahvamuuseumis ka turismiinfopunkt, kus töötajad jagavad infot kogu piirkonna, aga ka Põhja-Läti kohta. Mõniste muuseum-kauplusest saab meeneid, kohalikku käsitööd, võrukeelset kirjandust ning tassi kohvigi.

„Läti keelde on tõlgitud muuseumi infovoldikud ja püsiekspositsiooni tutvustav audiogiid ning lõunanaabritest külastajate arv on viimastel aastatel tõusnud,” ütles juhataja.

Muuseumis on neljas keeles audiogiid, kuid soovijaile tehakse giidituur ning nad saavad käed-külge-tegevusi proovida.

Igal suvel toimub muuseumis lastele võru keele laager.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/09/2025 08:28:43