Foto: LLi arhiiv

Kohalike omavalitsuste valimiste eel viis Võrokõisi Kongressi Vanembide Kogo (VKVK) läbi küsitluse, kus uuris Vana-Võromaa omavalitsustesse kandideerijate suhtumisi võru keele ja kultuuri arengusse. Vastamine oli rõõmustavalt aktiivne, mis näitab, et Võrumaa põlise kultuuri, keele ja looduse teemad lähevad siinsetesse omavalitsustesse kandideerijatele korda.

Kõigi vastanute hulgas eristusid kolm erakonda – Isamaa, EKRE ja Keskerakond, kes olid suvel saatnud oma delegatsioonid kohtuma Vanembide Kogo liikmetega, et üheskoos leida võimalusi Võrumaa ja selle põliskultuuri hoidmiseks ja arendamiseks ning seetõttu olid väga hästi kursis Võro Kongressi kolme otsusega.

Turismi ja ettevõtluse maine põhineb põliskeelel
Ainult kaks Vana-Võromaal saadikuks pürgijat ei arvanud, et võru keele ja kultuuri esiletõstmine võiks olla oluline omavalitsuse kuvandi, koostööprojektide ja puhkevõimaluste loomisel. Kõik ülejäänud leidsid, et meie erilisel põlisel keelel ja kultuuril on osa nii omavalitsuste maine kui ka kohalikku turismisektori kuvandi loomisel.

Suurem osa (85%) kandidaatidest hindas omavalitsuste senist panust võru keele ja kultuuri hoidmisse, õpetamisse ja arendamisse keskmise hindega 3 või 4. Samas hindas enda teadmisi ja oskusi võru keele ja kultuuri tundmisel – näiteks keeleoskust, kirjutamisoskust, teadmiseid ajaloolisest haldusjaotusest, rahvakommetest, muusikast või võru liikumisest – koolipoisi kolme vääriliseks täpselt pool vastanutest. Väga heaks julges enda kompetentsi neis küsimustes pidada vaid viis vastajat.

Rõõmustav oli tõdeda, et vaid iga kümnes vastanu ei arvanud, et Vana-Võromaa omavalitsused peaks ametlikult tunnustama võru keelt omavalitsuse teise keelena eesti keele kõrval. 86% vastajaid olid kindlad, et ametliku tunnustuse praktiliseks väljundiks võiksid olla nt eesti-võru kakskeelsed avalikud sildid, koduleheküljed, see, et vähemalt osa omavalitsuse töötajaid oskab ja kasutab võru keelt oma igapäevatöös, kõnedes, postitustes jne.

Lasteaiad ja koolid vajavad keeleõppel tuge
Konkreetsemate võru keele kasutusviiside osas oli kõige suurem hulk saadikukandidaate valmis oma omavalitsuses toetama võru keelt kultuuriüritustel (81,6%) ja andma tuge võru keele õpetamise võimaluste loomisel täiskasvanutele (75,4%). Kuigi põliskeelseid tänavasilte, teabesilte ja omavalitsuste kodulehe kakskeelseks muutmist toetas keskmiselt pool vastanutest, oli märgiline see, et mitte ükski vastanutest ei valinud vastusevarianti „ei toetagi võro keele kasutamist“.

Küsimusele, kas võru keel peaks kuuluma Vana-Võromaa lasteaedade ja koolide õppeainete hulka, vastas eitavalt ainult iga kümnes siinse kandi omavalitsustegelaseks pürgija. Võru keele tunnid kõigis vanuseastmetes ja klassides, ka lasteaias, vähemalt üks kord nädalas tundusid olulised üheksale vastajale kümnest. Mis näitab, et lõunaeesti põlise keele püsimine on üks võru identiteedi võtmeküsimusi ka saadikukspürgijate silmis. Selle tulemuse saamiseks pidasid pooled vastanutest oluliseks tagada Võru keele ja kultuuri riigitund korra nädalas kõigis koolides igas kooliastmes.

Veidi suuremat polariseerumist tekitas küsimus, kas võru keel peaks olema Vana-Võromaa lasteaedades ja koolides eesti keele kõrval teiseks õppekeeleks? Siin arvasid 62,3% vastajatest, et lisaks keeletundidele võiks õpetatada võru keeles veel mingeid aineid, nt tööõpetust, muusikat, loodusõpetust, kodulugu vm. Ja 37,3% ei pidanud võru keele lisaõpet väljaspool keeletundi oluliseks.

Küll aga olid saadikukandidaadid nõus andma tuge lasteaedadele, et seal toimuks võrukeelne õpe mõnel päeval nädalas (72,8%) või siis kasutataks lasteaedades võru keelt mingitel üritustel või lastega läbi viidavate tegevuste juures (51,8%).

Enda juuri tuleb hoida, kaitsta ja arendada
Tänuväärne oli lugeda saadikukssoovijate ideid ja ettepanekuid, mida peaksid Vana-Võromaa omavalitsused veel võru keele ja kultuuri hoidmiseks, õpetamiseks ja arendamiseks tegema.

„Võru-Rõuge ja Antsla vald peaksid seisma koos Võru instituudi juhiga selgelt ja julgelt põlisrahvaste õiguste eest igal koosolekul, kaasaarvatud endiselt käimasoleva Nursipalu harjutusväljakuga seotud koosolekutel, mida korraldatakse kaitseministeeriumi ja RKIKi eestvedamisel. Kui meil ei ole siin põlisrahvast pole kellegile kultuuri, elukeskkonda, keelt hoida ja arendada,“ kirjutab üks vastanutest ja lisab: „Võrdluseks eelmise juhiga pean ütlema, et Rainer Kuuba on koosolekutel alati uhkelt ja selgelt esindanud instituuti ja rääkinud puhtas võro keeles ... Kõik algab pisiasjadest. Omavalitsused peaksid hakkama seisma oma kodanike eest.“

Headest ettepanekutest võib välja tuua veel järgmised:
„Arvan, et kõige olulisem oleks võimaldada nii noortel kui täiskasvanutel omandada ka huviharidust võru keeles, toetada neid õpetajaid, kes on nõus huviharidust andma Võru keeles ja organiseerida avalike üritusi ja ühistegevusi, kus inimesed saavad omavahel võru keeles suhelda. Luua ka Võru keelesõbra programm, kus vähem kogenud võru keele rääkija saab suhelda kogenuma võru keele oskajaga.“

„Kohalikul omavalitsusel peab olema roll võro keelt ja kultuuri populariseerida (teemapäevad, ringid, tänavasildid on hea võimalus inimestele seda meelde tuletada). Omavalitsuse roll peab olema ka toetav – kui kogukonnas on soov sellega tegeleda, peab kohalik omavalitsus leidma vahendid, et seda võimaldada. Küll aga ei arva ma, et kohalik omavalitsus peaks ülevalt-alla kedagi kohustama.“

„Esmalt peab olema mõistmine, et lõunaeesti piirkonnakeeled (mõtlen siin eeskätt seto ja võru keelt) on hävinemisohus, millele on tõsiselt suurt tähelepanu pööranud keeleteadlased. Kui on mõistmine, siis peab takka tulema ka tahtmine. Kui need mõlemad komponendid päänupukeses lambi põlema süütavad, siis tuleb tasapisi ka arusaam. Põlvamaal on ammust ajast kõneldud nii võro kui seto keelt, mis on oluline osa meie rahvakultuurist ja pärimusest. Enda juuri tuleb hoida, kaitsta ja arendada.“

„Perenurga programm: kord kuus „kodukeele õhtu” lasteaias või koolis, kus vanemad saavad lihtsad fraasid, laulud ja mängud, mille õppimist kodus saaks jätkata.“

„Toetada kohalikke ettevõtteid, kelle tegevuses oleks näha ja kuulda võru keelt, näiteks majutusettevõtetes menüüd oleks võru keeles, rääkimata ekskursioonidest, legendidest. Igal aastal antakse välja valla aunimetusi, võibolla lisada ka võru keele ja kultuuri arendaja/edendaja tiitel.“

„Võru keele ja kultuuri hoidmiseks tuleb senisest enam kaasata kogukondi (külaseltse, õpetajaid, kultuuritöötajaid ja lapsevanemaid) otsustesse, mis puudutavad keele kasutamist ja edasikestmist. Võru keel ei tohi jääda vaid klassiruumi. See peab elama ka noorte vabal ajal: keelelaagrites, töötubades ja kindlasti omavahelises suhtluses. Julgustame noori kõnelema võru keeles, loomulikult ja enesekindlalt.“

„Tutvustada läbi võrukeelsete inimeste eri ameteid, eluviise, õppida ajalugu läbi kellegi isiklike kogemuste, õppida geograafiat läbi reisisellide kogemuste, tutvuda näiteks Teppo tüüpi lõõtsa meistrite tegemistega, tutvuda Teppo tüüpi lõõtsa mängijatega, tutvuda suitsusauna kütmise ja võimalustega (sealhulgas liha suitsutamisega), kutsuda kooli-lasteaeda-lühimatkale tuntud võrukeelseid inimesi (näiteks Contra) ja arendada sedasi muuhulgas lastes empaatiat/hoolivust (sealhulgas näiteks väiketalude, hooldekodude abil). Ning näidata lastele, et võru keel pole surnud keel, on tänu kuulsatele võrukeelstele eeskujudele moekas, ja nii saavad nad oma võru keele oskusi praktiseerida.“

 

Autor: INGA RAITAR, Võrokõisi Kongressi Vanembide Kogo
Viimati muudetud: 09/10/2025 08:51:43