Kui hiljutised küsitlustulemused ennustasid sotsiaaldemokraatidele Võrus valimistel korralikku põrumist, siis valimised näitasid, et tibusid loetakse sügisel. Võrus jätkab tõenäoliselt valitsemist endine võimuliit sotside juhtimisel, ent välistatud pole ka konservatiivide võimuletulek. Põlvas on endiste juhtide valimisliidu võidust hoolimata õhus senise võimu kukkumine ning Valgas on see üsna tõenäoline. Kes aga teistes Kagu-Eesti omavalitsustes järgneval neljal aastal meie kõigi elu mõjutavaid otsuseid tegema valiti?

Sotsid kordasid Võrus kahe eelmise korra valimisvõitu
Võrus linnas võitsid kohalikel valimistel nagu neli ja ka kaheksa aastat tagasigi sotsiaaldemokraadid (SDE), kes sai 9 mandaati. Seda on siiski ühe koha võrra vähem, kui neli aastat tagasi. Üle Eesti võidutsesid sotsid vaid kahes omavalitsuses – lisaks Võrule ka Hiiumaal.

Isamaa saab volikogus 6 (+4), EKRE 3 (–2), Keskerakond 2 (+1) ja Reformierakond 1 (–2) koha.

Enim hääli, 464, kogus Rain Epler (EKRE). Suuremad häältemagnetid olid veel Kalvi Kõva (SDE) 401, Tarmo Piirmann (Isamaa) 299, Urmas Tali (Keskerakond) 230, Toomas Sarapuu 175, Anti Allas 132, Juri Gotmans 124 ja Sixten Sild (kõik SDE) 120, Anti Haugas (Reformierakond) 114 ning Argo Mõttus (SDE) 113 häälega.

Sotsiaaldemokraatidel on koos Keskerakonna ja Reformierakonnaga võimalik moodustada koalitsioon, mis valitses Võru ka viimased neli aastat. Kolme peale kokku oleks neil 21 liikmega volikogus 12 kohta.

Oktoobri algul oli endine linnapea Anti Allas väga murelik, sest reitingud näitasid Isamaa ja EKRE võimuletulekut. Allas kutsus sotsiaalmeedia kaudu inimesi appi, et Võrus „kraavi” ei sõidetaks. Küsitluse tulemused osutusid ekslikuks: kas tuli sotside toetajaid välja rohkem kui arvati või suudeti linnarahvast pannkookide toel poliitiliselt rohkem vasakule kallutada, aga igatahes saavad sotsid oskuslike läbirääkimiste abil jääda Võru linnas valitsejaks.

Samas andis EKRE esindaja Rain Epler, kes valimiskampaania ajal muu hulgas Allast ja reformikat Anti Haugast avalikult kaunis teravalt tögas ja pilas, mõista, et kõik pole veel otsustatud.

„Head Võru inimesed, tänan Teid südamest, et aitasite Võrus seekordsete valimiste parima tulemuse teha. Istuva linnapea tulemus jäi kaugele maha, ülejäänud sotsidest rääkimata! Selline toetus annab jõudu edasi rühkimiseks. Taevas Tamula kohal on küllaltki pilvine, aga õnneks paistab päris palju lootustandvat sinist taevast. Töötame edasi ja ehk saame lähiajal häid uudiseid jagada!” kirjutas Epler esmaspäeva pealelõunal sotsiaalmeedias.

Samal ajal on aga senine koalitsioon, kuhu kuulusid lisaks sotsiaaldemokraatidele ka Keskerakond ja Reformierakond, alustanud koalitsiooniläbirääkimisi.

„Leppisime Keskerakonnaga ja sotsdemmidega kokku, et hakkame koalitsiooni üle läbi rääkima ja samal ajal teistega läbirääkimisi ei peeta. Mingid asjad oleme juba ära arutanud, nüüd moodustame töörühmad, kes hakkavad nelja aasta ühist tegevust läbi arutama. Tahame kaasata võimalikult laia ringi, et kõik osapooleksid oleksid rahul,” kinnitas LõunaLehele hetkel veel volikogu esimees ja ainsana Reformierakonnast volikokku pääsenud Anti Haugas.

Kas võib prognoosida, et oma praeguse tooli loovutab mees esimest korda volikokku pääsenud Urmas Talile?

„Üldiselt võib seda prognoosida küll, kuna on tavaks, et valimiste võitja saab linnapea koha, suuruselt järgmine koalitsioonipartner volikogu esimehe tooli. Ülejäänud positsioonid on meil läbiräägitavad, nende koha pealt ma ei spekuleeriks, aga kindlasti saavad kõik erakonnad esindatud linnavalitsuse tasandil. Kuidas see täpsemalt välja näeb, hakkame arutama. Lisaks soovime kaasata võimalikult palju inimesi ka komisjonidesse, nii koalitsioonist, aga ka opositsioonist,” selgitas Haugas.

Ka linnapea Kalvi Kõva tunnistas, et pärast esmaspäeva, kus „kõik rääkisid kõikidega läbi”, võeti kurss siiski senise koalitsiooni jätkamisele, mis on sotside esimene eelistus. „Neljapäeval on esimene laua taga istumine, hakkame koalitsioonikokkulepet kokku panema, vaatame soovid üle, et mida üheskoos saame ära teha,” sõnas ta.

Ka linnapea möönis, et vastavalt tavale kuulub volikogu esimehe koht koalitsiooni suuruselt teisele jõule – seekord siis Keskerakonnale: „Eks me oleme alati oma väiksemaid partnereid hoidnud ja neile väärikaid võimalusi ja positsioone pakkunud – lõppude lõpuks tulevad ju kõik positsioonid kuni komisjonide liikmeteni täita. Oluline on, et linnas kõik toimiks ja töötaks”.

Linnapeal on kahju, et valimiste aruteludes jäid linna teemad tahaplaanile. „Etteheide oli, et oleme kaua võimul olnud, vaja vahetust, aga samas konkreetselt neid asju, mis Võrus valesti tehtud, kõlama ei jäänudki. Nii oligi, et meie saime omad hääled selle eest, mis me Võrus oleme ära teinud ja Isamaa ja EKRE said nende hääli, kes ei ole eluga Eestis rahul. Ja praegu rahulolematust Eesti valitsusega muidugi on, see on ka selge,” tõdes Kõva.

Võru vallas tegi valimisliit taas puhta töö
Võru vallas võitis kohalikel valimistel senigi võimul olnud valimisliit Ühise Valla Eest, kes saab volikogus üheksa kohta 21st. EKRE saagiks jäi neli, Isamaal kolm ja sotsiaaldemokraatidel samuti kolm kohta. Ühe esindaja saavad volikokku saata Keskerakond ja Reformierakond.

Valla häältemagnet oli 200 häälega Anti Nõlvik (Isamaa). Esiviisikusse jõudsid veel Tiiu Ritari 157, Heiki Prants (mõlemad EKRE) 154, Aivar Rosenberg (Reformierakond) 152 ja Urmas Juhkam (VL Ühise Valla eest) 147 häälega.

„Usun, et hakkab olema sama muster, mis siiani. Suudame jätkata Võru vallas stabiilset üheskoos valitsemist. Eelmine kord olime valimisliidus sees, nüüd tulime oma sotside nimekirjaga välja, aga valimisliidu inimesed on meil ju kõik teada-tuntud inimesed,” rääkis veteranpoliitik Ivari Padar (SDE).

Padari sõnul asi sotside taha ei jää, aga osapooli kellega rääkida, olevat veel. Võimaliku volikogu esimehe kandidaadi kohta uurides saab mehelt teada, et vähemalt tema pole küll mingi pretendent – tema fookus on Võru instituudil ja selle koostööl kõikide Vana-Võromaa omavalitsustega.

Võitnud valimisliidus enim hääli saanud Urmas Juhkami lootused on väga laiapõhjalisel koalitsioonil. „Ma sulle juriidiliselt korrektset vastust ei anna, aga ise tegutsen küll selle nimel, et punti tuleksid kõik need, kes tahaksid Võru valla asja ajada ja et üldse ei oleks mingit opositsiooni. Tõsi, EKRE-ga on see vähe keerulisem, aga sotsid, Isamaa ja Reform, need kõik võiksid meiega koos olla. Ma tõesti tahan, et jätkuks senine sõbralik ja asjalik volikogu õhkkond, nagu ta siiani on olnud,” selgitas Juhkam.

Kuna mitu valimistsüklit vallavanemaks olnud Kalmer Puusepp otsustas vallavanema kohale pürgimisest ja kandideerimisest loobuda, siis uuris LõunaLeht võimaliku uue vallavanema kohta.

„Eks selgub läbirääkimistel ja see ei pruugi küll lõpuni pidada, aga praeguse seisuga on kokkulepe selles, et vallavanemaks saab suurte kogemustega Raul Tohv,” sõnab Juhkam.

Kuna vabatahtlikke loobumisi vallavanema kohast kohtab sama harva kui päikesevarjutust, siis uuris LõunaLeht ka eelmistel valimistel valimisliidule enim hääli toonud Kalmer Puusepa otsuse tagamaad.

„Olen kaks perioodi olnud juba vallavanem ja eks iga asi saab ükskord otsa. Oleks viisakas lõpetada õigel ajal ja tuua valla ellu uut hingamist, ükski töökoht ei peaks olema surmani. Ma tahan ise otsustada, millal ma rongilt maha astun, mitte et mulle öeldakse, millal pean. Aga headele mõtetele ja uutele pakkumistele olen avatud,” valgustab Puusepp.

Põlva vallas oli võidukas valimisliit Meie Valla Eest!
Põlva vallas võitis kohalikel valimistel valimisliit Meie Valla Eest!, mis saab volikogus kuus kohta. Selles liidus kandideerisid nii senine vallavanem Martti Rõigas (RE) kui volikogu esimees Georg Pelisaar, lisaks neile osutusid võidukas liidus valituks reformierakondlased Ülo Needo ja Lennart Liba ning Ranet Roositalu ja Innar Lutsar.

Viis kohta 27-liikmelises volikogus sai nii Isamaa kui ka EKRE, neli kohta valimisliit Võit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning kolm kohta Keskerakond.

Nagu ka näiteks Võru linnas, ei saa valimiseelsete küsitluste tulemusi Põlvas täpseks pidada. Isamaale ennustas küsitlus Põlvas kümmet, EKRE-le kuut, sotsidele kolme, keskerakondlastele ühte ja valimisliitudele kokku seitset kohta volikogus.

Suurima häälesaagi kogus keskerakondlane Tarmo Tamm, keda usaldas 474 valijat. Palju ei jäänud talle alla Indrek Käo (EKRE), kes sai 459 häält. Arne Tilk (Isamaa) sai 360, Rene Kintsiraud (VL Võit) 245 ja Maris Neeno (SDE) 231 häält.

Põlvas on täiesti võimalik, et valimised võitnud valimisliit ehk valla senine juhtkond jääb võimult kõrvale. Kui lähtuda sisseharjunud liitudest, siis võiks Meie Valla Eest! moodustada (taas) koalitsiooni Isamaaga, mille esinumber Arne Tilk on ka üks Põlva senistest abivallavanematest. See kooslus omaks aga volikogus vaid 11 kohta 27st ehk vajaks lisatuge. Seda ei pruugita tingimata leida.

„Osapoolte vahel kokkulepitud kommunikatsioonis saame öelda, et alustatud on konsultatsioone VL VÕIT, EKRE, SDE, KESK vahel,” teatas esmaspäeval Rene Kintsiraua juhitav valimisliit Võit. „Täname, kui hindate kõiki eelnimetatud pooli ja arvestate, et edasine info edastus tuleb, kui osapooled on järgmises infos kokku leppinud. Palju õnne kõigile mandaadi saanud isikutele ja täname kõiki hääletamas käinud vallakodanike.”

„Oh, see tulemus ei olnud edukas, me kaotasime võrreldes eelmise valimisega kolm kohta,” tõrjus veteranpoliitik Tarmo Tamm LõunaLehe õnnitlust eduka valimistulemuse puhul.

Tõdesime, et siiski sai Tamm Põlvas kõige rohkem hääli.

„No mitte ainult Põlvas, vaid kogu Kagu-Eestis, aga see ei muuda olukorda, sest kui korvpallimängus viskab keegi kõige rohkem punkte ja võistkond kaotab, siis ei ole ju võistkond võitjate poolel,” tõi keskerakondlane paralleeli.

Tamme sõnul tuli konsultatsioonide alustamise ettepanek EKRE poolt ja keskerakondlased jäid sellega nõusse. Esimene silmast silma kohtumine toimus teisipäeva õhtul.

LõunaLeht uuris enne seda kohtumist, kas õhus on mingeid võimalikke põhimõttelisi erimeelsusi, mis võivad koalitsiooni loomist takistada, ning kas EKRE kui ikkagi poliitiliselt üsna kõva kiviga on võimalik ühele meelele jõuda.

„Eks me sellest kokku saades räägime, aga ma arvan, et kõigil on vähemalt üks selline arusaamine, et Põlva poliitikas peab midagi väga olulist muutuma. Me püüame ka seda siis oluliselt muuta, nii et see, ma arvan, ongi põhitelg,” leidis Tamm. „Ja inimeste hakkama saamine ja omavalitsuse rahaline seis, kõik see, ma arvan, on põhiteema. EKRE – ma arvan küll. EKRE seisukoht, millega nad alustasid ka neid läbirääkimisi, oligi see, et senist võimu tuleks Põlvas muuta, seda, kuidas senine võim valda on juhtinud. Ja sellest lähtuvalt ma arvan, et meil on väga palju ühist, ühiseid punkte.”

Aga kuidas suhtub Tamm EKRE mõttesse, et vallavanem peaks olema mitte poliitik, vaid palgatud spetsialist?

„Poliitikas seda on nagu vähe ... see ei ole nagu mingi tegevdirektor, see on ikkagi poliitiline ametikoht ja ükskõik kas varem või hiljem kujuneb ikka poliitikuks,” leidis Tamm, kes on ise pidanud nii Põlva vallavanema kui linnapea ametit ja praegu 71-aastasena peab pensionipõlve. „Ma arvan, et see ei ole kõige parem mõte. Me peaks leidma ikka poliitikute hulgast selle inimese. Või inimese, kes vähemalt on huvitatud poliitikast ja tulemusest.”

Küsimuse peale, mida peaks järgmine Põlva vallavanem oma ametis kõige esimese asjana tegema, tõi Tarmo Tamm esmalt välja hiljutise pangauuringu, mille kohaselt leiab 70% Põlvamaa inimestest, et nende igapäevane olukord on hullemaks läinud. Ehk siis uue vallavanema esimene murekoht peaks olema inimeste hakkama saamine.

„Ja teine asi on rahaline olukord, kuhu vald on tänasel päeval ennast asetanud. Siin tuleb teha ka täielik inventuur ja saada aru, et mida vald üldse on suuteline ülal pidama ja mida me võime teha, nii et üle võimete ei ole võimalik enam rohkem elada,” sõnas Tamm lõpetuseks.

„Anname Põlva valla kodanikele teada, et esmased konsultatsioonid koalitsiooni moodustamiseks Põlva vallas on jõudnud järgmisse etappi. EKRE-Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, valimisliit Võit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond on alustanud koalitsioonilepingu läbirääkimisi,” teatasid teisipäeva õhtul nii VL Võit kui ekrelane Indrek Käo. „Läbirääkimiste õhkkond on lugupidav, üksteist austav ja ühistele eesmärkidele suunatud. Läbirääkimiste aluseks on sisulised ühisosad osapoolte programmides. Nimekirjade esindajad leidsid, et kõigil on ühised eesmärgid Põlva valla arendamisel – läbipaistev juhtimine, tugevam kogukond ja praktilised lahendused siinse piirkonna muredele.”

Räpina vallas võidutses valimistel taas EKRE
Räpina vallas oli kohalikel valimistel nagu neli aastat tagasigi võidukas EKRE. Räpina vald on ühtlasi ainus omavalitsus Eestis, kus EKRE seekord valimisvõidu noppis.

Valla 21 liikmega volikogus saab EKRE seitse, valimisliit Ühtne Vald viis ning Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond igaüks kolm mandaati.

Valla suurimad häältemagnetid olid Tiit Kala (EKRE) 240, Toomas Heering (Reformierakond) 174 ja senine vallavanem Enel Liin (VL Ühtne Vald) 157 häälega.

Olgu märgitud, et Ühtse Valla nimekirjas võidutsesid valimistel ainult naised: lisaks Liinile ka rektor Ulla Preeden, professor Kairi Kasearu, noorsootöötaja Mirjam Ojasaar ja õpetaja Aira Meitus.

Kui seni võimul olnud soovivad ja suudavad jätkata äraproovitud koosseisus, siis võiks uue koalitsiooni taas moodustada Ühtse Valla, Reformierakonna (valituks osutus ka senine volikogu esimees ja kohaliku haigla juht Peeter Sibul) ja Keskerakonna (sh abivallavanem Riho Luht) esindajad. Sellisel kooslusel oleks 21 liikmega volikogus napp ja poliitikas üldiselt jätkusuutmatuks peetav 11 häälega enamus ehk kindlasti vajataks ka sotside tuge. Ent kõiki neid peale valimisliidu püüab enda poole võita ka EKRE.

„Head Räpina valla valijad! Tänan teid kõiki EKRE nimekirja nimel usalduse eest lõppenud valimistel! Olen praegu teinud koalitsioonikõnelusteks ettepaneku Räpina valla Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Reformierakonna ning Eesti Keskerakonna liikmetele,” teatas Tiit Kala, valimiste võitja Räpinas nii isiklikult kui ka nimekirja poolest. „Loodan arukaid läbirääkimisi valla juhtimise ja tegevuse paremaks toimimiseks ning et kohtumised ei oleks vaid kohtade jagamise aruteluks. Meie vald vajab läbipaistvat ning vallakodanikest hoolivat juhtimist. Oleme nendega valmis koostööks ja kokkulepeteks ühise ja ühtse valla juhtimise nimel.”

„Meil konsultatsioonid käivad ja kuna me võitsime valimised, siis ettepanek on tehtud kolmele osalisele,” resümeeris Kala teisipäeval. „Nad konsulteerivad ka valimisliiduga, kes on kah nendele ettepaneku teinud, ja eks siis lähiajal selgub. Nii et üritame ikkagi midagi muuta.”

EKRE esimene kohtumine läbirääkimiste partneritega toimus esmaspäeval. Kala sõnul tema nimekirjal valimisliiduga ühist meelt ja nägemust pole ning valimisliit püüabki vanamoodi jätkata.

„On seal, jah, mingi pakkumine, et toolid vahetatakse Reformi ja valimisliidu vahel ära, aga praegu läbirääkimised käivad ja ei oska ütelda, kõik võtsid nagu mõtlemisaega,” lisas Tiit Kala.

See võiks tähendada, et uueks vallavanemaks saaks vanade partnerite jätkamise korral ilmselt reformierakondlane Mikk Tarros (28, kaitseministri nõunik) ning senine vallavanem Enel Liin siirduks volikogu esimehe positsioonile.

EKRE nägemus Räpina tulevasest juhtkonnast on mõistagi hoopis teistsugune. Aga: läbirääkimistel on hulk erinevate vaadete ja põhimõtetega nimekirju ning näiteks EKRE ja sotsid ning EKRE ja reformikad ei ole seni väga hästi klappinud. Kas Kala loodab ja usub, et nende kõigiga on tõesti võimalik ühele meelele saada?

„No sotsidega meil on varem ka olnud ... ütleme, et see erakonna nimetus siin koha peal küll ei ole siiamaani probleemiks olnud. Reformiga olin ma ka volikogu esimees aastatel 2005–2009. Kui on kohalikud huvid mängus, me üldse ülespoole ei vaata, siis on koostööd ikka võimalik teha,” sõnas Tiit Kala. „Aga tähtis on ikkagi valda edasi arendada ja praegu need kokkupuutepunktid on täiesti olemas ka. Ütleme, et see juhtimine ja nägemus selle koha pealt on olemas. Aga lõplik otsus või vastus on praegu nende poolt tulemata. Kuid ei, see erakonna nimi ei mängi küll praegu rolli.”

Tulevane vallavanem peaks Kala hinnangul esimese asjana vaatama üle valla juhtimise struktuuri, eelarve on Räpinas võrdlemisi pingeline. Ka peaks vallavanem kindlasti olema näoga rahva poole. „Ja see toiduahela ehitamine tuleb ära lõpetada, nii et ikkagi tuleb rahvast teenida,” ütles valimiste võitja lõpetuseks.

Valga vallas oli valimistulemus tasavägine
Valga vallavolikogus jagunevad kohad äsjaste kohalike valimiste põhjal väga tasavägiselt: Isamaa, sotsiaaldemokraadid ja valimisliit Meie Valga Eest ja Heaks saavad viis kohta, Keskerakond neli kohta ning EKRE ja Reformierakond kolm kohta. Valga volikogus on 25 kohta.

Suurima isikliku saagi kogus 459 häälega Mart Kase (SDE). Üle 300 hääle said veel senine vallavanem Monika Rogenbaum (Isamaa, 353 häält) ja Allain Karuse (VL Meie Valga Eest ja Heaks, 337 häält).

Senisel koalitsioonil ehk Isamaal (varem küll VL Valga 2.1), RE-l ja EKRE-l on mandaate kokku vaid 11 ehk ilmselt Valga Monika Rogenbaumi juhtimisel ei jätka.

Uue koalitsiooni loomiseks panid esimesena pead kokku sotsid, VL Meie Valga Eest ja Heaks ning Keskerakond. Favoriit vallajuhi kohale on valimiste uustulnuk, Lüllemäe põhikooli direktor Mart Kase.

LõunaLeht õnnitleb eduka valimistulemuse puhul ja küsib, kas sellest edust ka piisab, et võimule pääseda?

„Aitäh, elame ‒ näeme, homme (kolmapäeval – toim) hakkame ametlikult koalitsiooniläbirääkimisi pidama valimisliidu ja Keskerakonnaga. Meil on siis kokku 25-st 14. Kas me nüüd kokkuleppele saame, eks seda näitab lähim aeg, aga teeme sellise käigu ära, et alustame,” vastas Kase LõunaLehele.

Kas on õhus mingeid võimalikke põhimõttelisi erimeelsusi, mis võivad koalitsiooni loomist takistada?

„Keeruline öelda. Pigem on minu nõue see, et inimesed, kes tulevad poliitilistele ametikohtadele, hakkavad reaalset tööd tegema, ametnikega läbi saama. See on ikkagi igapäevane töö ja panustamine. Ja need, kes on volikogu liikmed, samamoodi. Kas me programmiliselt milleski vastumeelde läheme, seda näitab aeg, aga pigem ei ole õhus,” leidis Kase. „Et inimesed kokku saada, nii et meil on väga hea meeskond, see on minu jaoks tähtis. Ja samas, poliitika on selline kompromisside kunst. See on see asi, mille pärast mina muretsen, et ametnikud ja poliitikud ja juhid hiljem teeksid koostööd nii, et Valga saaks paremaks.”

Mart Kase kinnitusel pole erimeelsusi selles osas, et kõige rohkem hääli kogunu ja valimiste võitjana peaks temast saama uus vallavanem. Kase sõnul on see ka tema valijate ootus.

„Kõige esimese asjana peakski meeskonna tööle panema,” arvas Kase olevat uue vallavanema esimene töö. „Ja kõik need valla ametnikud ka, niimoodi, et me kõik hakkame innuga tööd tegema ja olema tõesti avatud juhtimisega vallavalitsus. Ja siis võtma järjest ette hariduse, linnaruumi, ettevõtluse ja nii edasi. No kõigepealt peaks tutvuma ja selles mõttes tööle panema, et see on kõige-kõige tähtsam.”

Setomaa vallas jätkab võimul VL Ühine Setomaa
Setomaa vallas on kohalike valimiste ülekaalukas võitja taas ka seni võimul olnud valimisliit Ühine Setomaa.

Vallavolikogu 15 kohast saab VL Ühine Setomaa endale üheksa. Valimisliit Uus Algus, EKRE ja Keskerakond saavad igaüks kaks mandaati.

Individuaalselt parimatena kogus nii Piret Kase kui ka Urmas Sarja (mõlemad VL Ühine Setomaa) 88 häält. Valimisliidu koosseisus osutus valituks ka senine Setomaa ning varasem Värska vallavanem Raul Kudre.

Teisisõnu: Ühisel Setomaal puudub vajadus koalitsioonipartneri kaasamiseks, kui, siis ehk vaid viisakusest.

„19 häält, mis muutnuks vallas kõik ...” alustas sotsiaalmeediapostitust Uue Alguse toetaja Imre Termonen, kes viimase hetkeni püüdis Ühise Setomaa kandidaate diskrediteerida. „Tähelepanuväärne on see, et juhul kui 19 häält oleks läinud nii, et Uus Algus saanuks 8, Isamaa 8 ja Meie Kodu 3 häält rohkem, siis oleks valimistulemus oluliselt teistsugune ja nimelt praegusel opositsioonil 9 mandaati ja Ühisel Setomaal 6. Igatahes tähelepanuväärne vedamine ja tähelepanuväärne mittevedamine, sõltub, millise nurga alt vaadata. Igal juhul draamat on neis numbrites üksjagu.”

Setomaa volikokku valituks osutus võiduka valimisliidu koosseisus teiste seas näitleja, Obinitsa Ilmaveere restorani ja hotelli peremees ning tuntud lauljatari Lenna Kuurmaa abikaasa Lauri Mäesepp.

Setod olid ka aktiivsed valijad: kokku hääletas pea 64% valimisõiguslikest inimestest ehk tublisti üle Eesti keskmise.

Kanepi vallas võitis valimised napilt Isamaa
Kanepi vallas oli seekordsetel kohalikel valimistel parim Isamaa, kes edestas napilt eelmise korra võitjat Reformierakonda (mille nimekirjas osutusid valituks ka vallavanem Mikk Järv ja volikogu esimees Piret Rammul).

Mõlemad erakonnad saavad 17-liikmelises volikogus viis mandaati. Neli kohta saab Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kaks Keskerakond ja ühe EKRE.

Kõige rohkem hääli kogusid Kanepi vallas Kaido Kõiv (Reformierakond, 142 häält) ja Helen Rebane (Isamaa, 111 häält).

„Koalitsioonivõimalusi on mitmeid (vajalik minimaalselt 9 kohta): Isamaa + Reformierakond, Isamaa + SDE, Reformierakond + SDE, aga ka erinevad kolmikud või nelikud. Huvitavad ajad,” kommenteeris sotsiaalmeedias üks kohalik poliitikavaatleja.

Rõuge vallas võidutses valimisliit Koduvalla Heaks
Rõuge vallas tegi seekordsetel kohalikel valimistel parima tulemuse valimisliit Koduvalla Heaks, mis saab vallavolikogu 19 kohast kaheksa.

Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond saavad volikogus kumbki neli kohta ning EKRE kolm kohta.

Valla häältemagnet oli 216 häälega praegune vallavanem Britt Vahter (VL Koduvalla Heaks). Esikolmikusse jõudsid veel Mati Kuklane (EKRE) 133 ja Rein Lepp (Isamaa) 126 häälega.

Viimaste valimiste järel moodustasid Rõuges koalitsiooni VL Loome Koos (sh Britt Vahter), EKRE ja Keskerakond. Uuel valimisliidul ja EKRE-l kui võimalikel koos valitsemist jätkajatel oleks kahe peale 11 mandaati ehk napp, aga töötav enamus.

Antsla vallas oli kindel võitja VL Kindel Tulevik
Antsla vallas saavutas kohalikel valimistel võidu valimisliit Kindel Tulevik, mis saab 17 volikogu kohast endale üheksa.

Isamaa saab volikogus viis ja EKRE kolm kohta.

Suurima häälesaagi kogus vallavanem Avo Kirsbaum (VL Kindel Tulevik), kelle poolt andis oma hääle 199 valijat. Esikolmikusse jõudsid veel Kenno Roots (EKRE) 124 ja Veiko Haugas (VL Kindel Tulevik) 122 häälega.

Antslas seega mingisugust võimupööret oodata ei ole.

Otepääl saavutas valimisvõidu Isamaa
Otepää vallas võitis kohalikel valimistel Isamaa. 21 liikmega vallavolikogus saab Isamaa seitse mandaati.

Valimisliit Meie Kogukonnad (sh reformierakondlane Aivar Nigol) saab volikogus viis ja Reformierakond kolm mandaati. Ühe esindaja saavad volikokku saata nii EKRE kui ka Parempoolsed.

Suurim häältemagnet oli 395 häälega praegune vallavanem Jorma Riivald (Isamaa). Rein Pullerits (VL Meie Kogukonnad) sai 175 ning nii Jaanus Barkala (VL Meie Kogukonnad) kui ka Siim Kalda (Reformierakond) 154 häält.

Aasta enne neid valimisi lagunes Otepää koalitsioon Isamaa eestvõttel ning vallajuhtimisel sooviti teha taaskäivitust.

Tõrva vallas võitis valimised VL Terve Tõrva
Tõrva vallas võitis kohalikel valimistel valimisliit Terve Tõrva, mis saab vallavolikogus seitse kohta 21st.

Reformierakond saab volikogus kuus, Isamaa neli, EKRE kolm ja Riidaja-Põdrala valimisliit ühe koha.

Valla suurimad häältemagnetid olid vallavanem Helen Elias (Reformierakond) 197, Karl Kirt (VL Terve Tõrva) 164 ja Kalle Vister (Isamaa) 143 häälega.

Viimati valitses Tõrva valda Reformierakonna ja Isamaa koalitsioon RE dikteerimisel. Nüüd tuleks neil võimule jäämiseks enda poole meelitada EKRE või siis astuda ühte paati nelja erakonna liikmetest ja parteitutest koosneva Terve Tõrvaga. Teadaolevalt on aga RE täna ainsana Terve Tõrva juhitavatelt võimukõnelustelt kõrvale jäetud.

***
Valimistel null häält saanud kandidaadid Kagu-Eestist
Kalmer Kanarik (KE, pensionär), Kanepi vald
Andrus Tenson (EKRE, kodune), Andres Teepalu (EKRE, kodune), Maia Pindek (EKRE, pensionär), Räpina vald
Avo Eisen (KE, pensionär), Maire Meldre (Isamaa, pensionär), Rõuge vald
Vello Hinn (KE, masinaoperaator), Võru vald.

 

Autor: URMAS PAIDRE, VIDRIK VÕSOBERG, LOUNALEHT.EE
Viimati muudetud: 23/10/2025 09:48:09