Viimasel ajal on Eestiski kasvanud nn „Netflixi pettuse“ laadis õngitsusskeemid, kus küberkurjategijad saadavad inimestele näiliselt ehtsaid arveid nende tellitud tavapäraste teenuste – telefoni-, interneti- või teleteenuse – eest. Petukirjas viitab justkui su enda operaator „panga poolt tagasilükatud” arvele ning lisatud on makselink, mille kaudu pahaaimamatud ohvrid võivad sattuda oma pangakontole sisse logima ja seeläbi kurjategijatele ligipääsu jagama.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul on sel sügisel toimunud mitmeid suuremahulisi õngitsuskampaaniaid, kus tuntud telekomiettevõtete nimel saadetakse e-kirju ja SMS-e, mis on ehtsate teavitustega pea äravahetamiseni sarnased.

„Niinimetatud „arve“ juures on sageli viide, nagu püsimakse ei oleks õnnestunud, ning summa on tavaliselt just selline, mis tele- või internetiteenuste puhul tundub igati loogiline,“ selgitas Kiik. „Kirjas sisalduval lingil klõpsates satub inimene aga võltslehele, kus sisestatud andmete abil saavad petturid kiiresti tema pangakontole ligi, et seda tühjendada.“

Kuigi teenusepakkujad ja Riigi Infosüsteemi Amet selliseid lehti pidevalt blokeerivad, on need aktiivsed sageli vaid mõne tunni, enne kui kurjategijad loovad uued lingid ja alustavad uuesti.

„Nende pettuste puhul kasutatakse ära inimeste harjumusi ja mugavust,“ ütles Kiik. „Näiteks kuu esimestel päevadel – ajal, mil inimesed ongi harjunud arveid saama, isegi kui neil on tehtud püsikorraldus. Kahjuks on mitmed kliendid „arvet“ telefonis avades seda ka kohe maksma asunud ning oma raha kaotanud.“

Paralleel nn „Netflixi pettusega”
Veiko Kiige sõnul on sarnased petuskeemid levinud üle maailma. Üheks tuntumaks samaliigiliseks on „Netflixi pettused“, kus sarnaste õngitsusmeetoditega üritatakse inimeste pangaandmeid kaaperdada.

„Kasutatakse sama mustrit – usaldusväärse nime ja logo kombinatsiooni, aadresse stiilis noreply@... ning teksti, mis näib igati tõepärane,“ ütles Kiik. „Tegelikult pole muidugi ohus ainult Netflixi kasutajad, vaid kõik, kellel on sarnased teenused – kurjategijad sihivad meie igapäevaseid harjumusi ja mugavust.“

Luminori eksperdi sõnul on taoliste „mugavuspettuste“ eesmärk sama, mis teistel küberkelmustel – pääseda ligi inimeste andmetele ja rahale.

„Kelmid kasutavad ära iga võimalust – olgu see investeerimispakkumine, väidetav sugulase õnnetus või lihtsalt tuttavana tunduv e-kiri koduse interneti- või teleteenuse osutajalt. Seetõttu on kõige tähtsam hoida pea külm, kontrollida saatjat ja mitte klõpsata linkidel, mille ehtsuses pole kindel,“ rõhutas Kiik. „Küberpetturid loodavad just sellele, et tabavad meid vähenenud valvsuse hetkedel, mil me ei kontrolli kõiki detaile.“

 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 13/11/2025 08:50:21