Foto: ERR

ERRi „Pealtnägija” vahendas hiljuti, et Põlva hooldekodus elav Kalju Aarop (96) ja temast aasta noorem abikaasa Novella sooviksid ühel päeval kasutada vaevadest pääsemiseks abistatud enesetappu. Kagueestlasest vanahärra Aarop on üks Eesti viimaseid elusolevaid metsavendi.

Pärast seda, kui elu lõpetamise teenuse pakkuja Paul Tammert aastapäevad tagasi kohtus õigeks mõisteti, on abistatud enesetapp tegelikult Eestis legaalne. „Pealtnägija” kohtus hiljuti Põlva hooldekodus elavate abikaasade, 96-aastase Kalju ja 95-aastase Novellaga, kes soovivad ühel päeval seda võimalust kasutada. Kalju on üks, kes pani ennast ametlikult surmaabistaja Paul Tammerti teenuse järjekorda ning sarnast soovi avaldab ka tema abikaasa.

„Ega väga kaua me ootama, ma kardan, et ei pea. Muidugi mulle meeldiks, kui arst kirjutaks välja ja ma pean selle ainult sisse võtma, aga kui muud võimalust ei ole, siis ma kasutan ka seda võimalust,” ütles Kalju Aarop ERRile.

Sotsiaalminister ja meditsiinieetikud taunivad abistatud enesetappu, aga näiteks juristidel on teistsugune nägemus.

„Minu ootus-lootus oli see, et seda teenust lubataks hakata pakkuma meditsiinisektoril, sest suremiseks õige koht on kontrollitud keskkond, meditsiiniline järelevalve ja nii edasi, mida tõepoolest ei Tammert ega ka teised, vabandust väga, isehakanud, ei suudagi pakkuda. Aga kahjuks ei ole ma näinud, et oleks liikumas mõningaid arenguid sinnapoole, et ka haiglates lubada enesetappu abistada,” rääkis advokaat Ants Nõmper ERRile.

63 aastat Novellaga abielus olnud Kalju Aaropi puhul on lisaks tema otsekohesele eluvaevadest pääsemise plaanile huvitav tema taust – selle poolest on ta ilmselt üks riigi vintskeimaid mehi. Suvel 97-aastaseks saav Aarop on Wikipedia kirjelduse kohaselt Eesti vabadusvõitleja ja metsavendluse uurija. Aastatel 1944–1945 oli ta Võru koolinoorte vastupanuorganisatsiooni Noored Partisanid liige ja suhtles Haukka luuregrupi liikmetega. 1945–1946 varjas Aarop end metsas.

Hiljem Pärnumaal legaliseerunud mees õppis metsamajandust ja töötas maamõõtjana – sealjuures Siberis. Pärast Eesti taasiseseisvumist on ta olnud metsavendade ajaloo uurija. 1999. aastal on teda tunnustatud Kotkaristi kuldristiga ja aasta hiljem Relvastatud Vastupanu teeneteristiga.

Ühe lapse ja kolme lapselapsega Aaropid kolisid oma Taevaskoja kodust Põlva hooldekodusse 2024. aasta lõpus, kui proua Novella tervis halvenes.

 

Autor: LL/ERR
Viimati muudetud: 05/03/2026 10:34:01