Sõmerpalu külaseltsi korraldatavatest ühistegemistest on populaarseim üritus mai viimasel pühapäeval toimuv Sõmerpalu Särg – kogu pere kalapüügivõistlus kohalikul paisjärvel. Foto: erakogu

Põlva- ja Võrumaal on külasid, kus koos käiakse sageli, keskusest kaugemates külades alles hakatakse külale elu sisse puhuma ning neis paigus, kus keskusega hea ühendus, korraldatakse igal aastal ka mõni suur üritus.

MTÜ Orava Maanaiste Selts juhatuse liige Aino Suurmann, kes on seltsis olnud 27 aastat ehk selle asutamisest alates, ütles, et osa nende tegemisi käib sõna „julgeolek” alla. „Meil oli alles juurviljade kasvatamise koolitus, sest keerulisel ajal on kasulik, kui osa toiduainetest on omast käest,” sõnas Suurmann. Peagi toimub neil toidukoolitus, kus hakatakse vaid ümbruskonnast saada olevatest toorainetest toite valmistama.

Aprillis hakkavad Orava naised õues lõkke peal seepi keetma. Rasvad ja seebikivi on olemas ning vaiku lähevad nad metsa koguma. Ka vanade esemete kordategemisele on Oraval mõeldud. Läinud laupäeval toimus vana mööbli kordategemise koolitus. Plaanis on koolitus, kuidas mõistlikult kodu koristada.

Sügisest kevadeni käivad huvilised kord nädalas joogatrennis. Õmblema ja kangast kuduma lähevad naised Hanikase külakeskusse siis, kui neil aega on.

„Kirjutame projekte ning meie tegemisi toetavad Võru vallavalitsus ja Leader-programm,” ütles Suurmann. Samas tasub iga koolitusel osaleja sümboolse summa.

„Et maa äärel oleks ka lihtsam elada”
Selle lause ütles Räpina valla Meerapalu külavanem ja MTÜ Meerapalu Kajakas juhatuse liige Gerrit Oberg. Ta on enda teada esimene külavanem Meerapalus.

Oberg tunnistas, et küla on senini justkui kotis elanud, kuid külarahvas soovib piirkonda arendada, et seeläbi rohkem nähtavaks saada. Meerapalust on Räpinasse 35 ja Põlvasse 50 kilomeetrit.

Elanikud on juba esimese koosoleku pidanud, seal kaardistati, mida küla heaks esmalt teha. „Tahame Meerapalu ranna korda teha, sest meie rand on eriline, kuna põhjatuul kannab randa nii palju teokarpe, et tekivad lausa teokarpide vallid,” rääkis Oberg. Randa on plaanis teha puhkeala ja riiete vahetamise kabiinid, sest senini on inimesed riideid vahetanud võsas.

Teisena nimetas ta vana maja asemele mitmeotstarbelise külakeskuse ehitamist. „Sinna tuleb õppeklass, kriisikogunemiseks ruum, samuti külakeskuse ruumid. Majas on pinda 100 ruutmeetrit ja maksab 120 000 eurot,” tutvustas külavanem ja täpsustas, et ehituseks kirjutati projekt Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogule.

Meerapalulased soovivad, et Räpina vallavalitsus paigaldaks bussijaama ja peatänavale valgustuse.

Viisli küla Põlva vallas on hiljuti valitud külavanema Janar Peterselli sõnul pindalalt valla suurim, kuid asustustiheduselt hõredaim. Külas elab poolsada inimest, eakatest noorte peredeni. Viisli keskusest on Põlvasse ligi 17, Moostesse neli kilomeetrit.

Külas ei olnud mõnda aega külavanemat ning praeguse külavanema valimiseni oli just Petersell see, kes ajas küla asju. „Meie esimene üritus on koosolek, kus hakkame küla arengukava arutama,” sõnas Viisli külavanem, kes läinud kuul sai vallalt kätte külavanema ametimärgi.

Sõmerpalu Särjest Vana-Koiola kevadlaadani
Sõmerpalu keskuse ja Võru linna vahemaa on tosina kilomeetri ringis. MTÜ Sõmerpalu Külaselts juhatuse liige Helje Võõras sõnas, et neil on väikesearvuline selts, kuid üritusi teevad nad ikka kõigile.

„Meie populaarseim üritus on mai viimasel pühapäeval toimuv Sõmerpalu Särg, mis on kogu pere kalapüügivõistlus meie paisjärvel. Kuna üritus muutus väga populaarseks, olime sunnitud võistlejate arvu piirama. Nüüd saavad osaleda vaid Sõmerpalu piirkonna elanikud,” rääkis Võõras. Menukas üritus lõpeb uhhaa ja tordi söömisega.

„Teeme ära!” talgute raames koristavad seltsi liikmed Sõmerpalu keskust. Kord kuus kohtuvad prouad ja preilid, kes vastavalt soovile kas ajavad juttu, maalivad või osalevad õpitoas.

Egle Jakin-Haidak on nelja Põlva valla küla – Vana-Koiola, Himma, Joosu ja Naruski – vanem. Vana-Koiolast on 15 kilomeetrit nii Põlvasse kui ka Võrru.

„Meie olulisim üritus on aprilli lõpul toimuv kevadlaat Vana-Koiola rahvamaja esisel platsil, kus inimesed saavad müüa ja osta kõike, mida aeda ja toidulauale vaja, istikutest sõira ja leivani, samuti kohalikku käsitööd. Oodatud on ainult kohalik toodang,” tutvustas külavanem, kelle sõnul on tänavune kevadlaat järjekorras kolmas.

Nelja küla peale on neil üks kooskäimise koht, see on Vana-Koiola rahvamaja. Selles käivad lauluhuvilised laulmas, aga ka lihtsalt juttu ajamas. Koos Vana-Koiola rahvamajaga korraldatakse aprilli lõpus ühine volbripidu.

Maaelanikele on kooskäimisi väga vaja
Oravalt on nii Võrru, Põlvasse kui ka Räpinasse 35 kilomeetrit, mis on selgelt mõnele õhtusele koolitusele sõitmiseks kauge, seda enam, et liinibusside sõiduplaanid ei ole enamasti sobivad. Aino Suurmanni sõnul on kooskäimised vajalikud, sest talud on üksteisest kaugemal kui linnas eramud, kuid maainimesed tahavad samuti omavahel juttu ajada.

Helje Võõras ütles, et selts on vajalik, sest see liidab kogukonna inimesi: „Kõigil ei ole maalt võimalik kaugemale minna, kuid kohapeal tegutsevasse seltsi on ikka võimalus tulla.”

Egle Jakin-Haidak märkis, et külaseltsi ja külavanemat on vaja elanike sidumiseks ja maal elu hoidmiseks. „Oluline, et inimesed tunneksid maal, et nad ei ole üksi. Meie neljas külas elab nii noori kui ka eakaid. Kui peres on üks liige aktiivne, tulevad teised temaga kaasa,” kõneles ta.

Janar Petersell lausus, et külavanem on see, kes annab elanikele valla üritustest teada, kutsub vajadusel inimesed kokku ning teavitab vallavalitsust elanike probleemidest. Ta lisas, et oluline on seegi, et külainimesed teaksid, kes vanematest elanikest võib abi vajada, et vältida ebameeldivaid ootamatusi.

Gerrit Obergi sõnul on külavanemat vaja vallavalitsusega suhtlemiseks, sest alati ei pruugi külaelanike kiri vallamajja tulemust anda. Ta märkis, et küla kaugusel keskusest on plussiks kärast eemalolemine, kuid miinuseks kiirabi ja päästemasinate hilisem kohalejõudmine.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/03/2026 08:56:35