Foto: RMK

Riigimetsas on järk-järgult algamas kevadine istutus ning tänavu jõuab mulda 19 miljonit puud. Seejuures pöörab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tänavu erilist rõhku uusmetsastamisele, pannes ligi 500 hektari ulatuses metsa kasvama väheväärtuslikel rohumaadel, põõsastikes, karjäärides ja demonteeritud liinialustel. 

Üle Eesti jõuab tänavu mulda 8,3 miljonit mändi, 7,3 miljonit kuuske, 2,7 miljonit kaske ja 650 000 sangleppa.  

Võru maakonnas istutatakse kokku 1,24 miljonit puud (708 000 mändi, 435 000 kuuske, 67 000 kaske ja 31 000 sangleppa), Põlva maakonnas 800 000 puud (493 000 mändi, 189 000 kuuske, 77 000 kaske ja 41 000 sangleppa) ning Valga maakonnas 789 000 puud (389 000 mändi, 325 000 kuuske, 67 000 kaske ja 8000 sangleppa).

Hooajaliselt annab RMK tööd ligi sajale koostööpartnerile ja kuni paarile tuhandele istutajale, kes teevad vajalikest töödest umbes 90%. Ülejäänu teeb ära viis istutusmasinat ja RMK enda tööjõud. 

RMK metsakasvatuse ja taimlamajanduse valdkonna juht Toomas Väät märkis, et kokku uuendatakse riigimetsa istutamisega tänavu 8600 hektaril.  

„Metsa istutame ka sinna, kus seda varem ei olnud – kokku 512 hektarile. Sealhulgas 21 hektarile demonteeritud liinide alustele, 142 hektarit väheväärtuslikele põõsastikele, 326 hektarile rohumaadele, kahele endisele karjääri alale ja teistele mitte-metsamaadele," sõnas Väät. Ta lisas, et ühelgi varasemal aastal nii suures mahus uusmetsastamist pole riigimetsas tehtud. 

Uusmetsastamiseks sobilike alade valik sündis mitme RMK üksuse koostöös, alustades metsaandmete kogumisest, maakasutuse planeerimisest, ökoloogiliste aspektide hindamisest, võsaraietöödest ja maapinna kevadisest ettevalmistusest. 

„Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Me istutame, kasvatame ja väärindame,” rõhutas Väät.  

Metsakasvataja jaoks ei näita edukust istutatud taimede arv, vaid see, kui kiiresti alad noorendikuks saavad ja milline on metsakasvatusliku eesmärgipuuliigi arvukus. Riigimetsa raiesmikud uuenevad keskmiselt nelja ja poole aastaga. Mullu võeti metsana arvele 12 100 hektarit noorendikke. 

Võrreldes metsa looduslikule uuenemisele jätmisega on istutusel mitu eelist. „Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,” selgitas Väät. 

Kuigi riigimetsas on rõhk okaspuude enamusega palgimetsade kasvatamisel, kujundavad RMK metsakasvatajad hooldamiste käigus võimalusel välja segametsa. Lisaks soodustatakse metsakasvatuslike võtetega kaherindeliste ja tootlikumate puistute teket. 

RMK kasvatab kõik metsa jõudvad noored puud enda varutud seemnetest ise, eraisikutele ega ettevõtetele RMK metsataimi ei müü. Kõik kuuse- ja männitaimed on töödeldud kahjurite eest, näiteks männitaimi töödeldakse eraldi liimi ja liivaga või taime juurepealset osa vahatades. 

Kõikidest taimedest ligi 62% on konteinertaimed ehk potitaimed. Metsakasvatuslikult on nende eelis see, et taimed on põuale vastupidavamad, istutamine on kiirem ning taimi on lihtsam transportida. 

RMK investeerib metsakasvatusse tänavu kokku 22,6 miljonit eurot, millest ligi 11,7 miljonit kulub istutamiseelsele maapinna ettevalmistamisele, istutamisele ja taimedele ja 10,9 miljonit noore metsa hooldustöödele ja kasvatamisele.  

RMK traditsiooniline metsapäev toimub sel aastal 15. mail.  

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/04/2026 08:07:20