Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) viimase korterelamute rekonstrueerimistoetuse vooru tulemusel investeeritakse Võru maakonnas kokku ligikaudu 20,5 miljonit eurot kortermajade uuendamisse, millest 10,5 miljonit eurot moodustab toetusraha. Tegemist on Lääne-Virumaa järel suuruselt teise toetuste investeeringumahuga maakondade lõikes, andes märkimisväärse rahasüsti ka piirkonna elu- ning ettevõtluskeskkonna parandamisse.

Kokku esitati Võru maakonnast sügisesse rekonstrueerimistoetuse vooru 28 taotlust, millest sai toetust 16 korteriühistu hoonet: 15 asuvad Võru linnas ja üks Võru vallas Väimelas.

Suuruselt teine renoveerimistoetuste investeeringumaht
Kui juba praegu näeb maakonnakeskuses Võru linnas hulganisti ehitustellingutes kortermaju, võib lähiaastatel täheldada veelgi selgemat muutust nii linnapildis kui ka hoonete energiatõhususes. „Hea meel on tõdeda, et Võru maakonnas toetatakse lausa 16 korteriühistu korrusmaja renoveerimist. Kahju muidugi, et kõigile taotlejatele toetusraha ei jagunud. Maakondade võrdluses on tegemist suuruselt teise investeeringumahuga kohe Lääne-Virumaa järel (seal määrati toetusi 14,5 miljonit, Võrumaal 10,5 mln ning isegi Harju- ja Tartumaal vähem – toim),“ tõdes Võrumaa arenduskeskuse Võru ja Põlva maakonna korteriühistute nõustaja Jaanus Mark.

Rahastusotsuste tegemisel seati tema sõnul esitatud taotlused EIS-i poolt pingeritta vastavalt sellele, kui palju energiat kulub köetava pinna ruutmeetri kohta aastas. Vajadus renoveerimise järele on jätkuvalt suur, mida näitab ka üle Eesti ühistute poolt toetusvooru esitatud taotluste hulk – 522. „Ka ei väsi kiitmast meie kandi tegusaid korteriühistuid, kes on kasutanud pakutavat võimalust ning ajamahuka taotlemise- ja renoveerimisprotsessi ette võtnud, sest on enam kui kindel, kes toetust ei taotle, see ei saa ka. Rekonstrueerimistööde keskmes on energiakulu vähendamine ja elukeskkonna parandamine,“ sõnas Mark.

Investeering elavdab ettevõtluskeskkonda
Võru maakonda jõudev ligikaudu 20,5 miljoni euro suurune investeering toob Marki sõnul ka märkimisväärse töömahu siinse elu- ning ettevõtluskeskkonna parandamisse.

„On suhteliselt tõenäoline, et nii suure mahuga hoonete korda tegemine pakub lähiajal hulgaliselt tööd piirkonna ehitusettevõtetele, luues juurde töökohti, elavdades kagunurga majandust ja suurendades maksulaekumisi,” ütles ta. „Enam kui kümme miljonit toetusraha korterelamute renoveerimiseks, millele lisandub omaosalus – see on muljetavaldav rahasüst piiriäärse maakonna elanike elu-olu parendamiseks. Samuti aitab terviklik renoveerimine tõsta kinnisvara väärtust ning muuta piirkonna atraktiivsemaks nii elanikele kui investoritele.“

Maakond ei mänginud toetuse määramisel rolli
EIS on edastanud rahastusotsused kõigile eelmise aasta voorust korterelamute rekonstrueerimistoetust taotlenud ühistutele. Taotlusvooru maht oli 80 miljonit eurot, kokku investeeritakse üle Eesti korterelamute terviklikku rekonstrueerimisse ligi 161 miljonit eurot, millega saab korda 154 maja ning endale paremad elamistingimused üle 3200 pere.

„Riik on viimastel aastatel pannud kortermajade renoveerimisse rekordiliselt raha. Viimase kolme aastaga on selleks suunatud ligi 360 miljonit eurot, mille toel saab kodud korda ligi 40 000 inimest. See on umbes sama palju inimesi, kui elab Pärnus. Vajadus renoveerimise järele ei ole aga kuhugi kadunud, mistõttu on oluline, et korteriühistud saaksid vajalikku tuge ka edaspidi,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.

Esitatud taotlused seati pingeritta vastavalt sellele, kui palju energiat kulub köetava pinna ruutmeetri kohta aastas. Rahastusotsuste tegemisel ei mänginud rolli hoone asukoht ega maakond – määravaks sai üksnes koht pingereas vastava eelarve raames, kuhu ühistu taotluse esitas.

Eelarvete kaupa sai rekonstrueerimistoetuse 12 suurt (ehk 60 ja enama korteriga kortermaja), 42 keskmist (18-59 korteriga kortermaja) ja 70 väikest kortermaja (3-17 korteriga kortermaja) üle Eesti, lisaks rahastati 17 maja naabruskonnapõhisest ja 13 muinsuskaitseliste majade eelarvest. Kõige elavamat huvi tunti väikeste ja keskmiste majade rekonstrueerimise vastu.

„Olgugi et eelarved olid erineva suurusega – väikestel ja keskmistel majadel mõlemal 25 miljonit eurot, suurtel 15 miljonit, naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 10 miljonit ja muinsuskaitselistel hoonetel 5 miljonit –, kujunes rahastuspiir enamiku voorude puhul sarnasele energiatarbe tasemele, 225–250 kWh aastas köetava pinna ruutmeetri kohta,“ iseloomustas EISi korterelamute teenuste juht Taniel Vain.

Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises said toetust kokku kuus naabruskonda Võru, Tartu, Järva ja Lääne-Viru maakonnas, kusjuures ühel juhul moodustab naabruskonna koguni seitse korterelamut, mis on heaks näiteks, kuidas terviklik lähenemine aitab samal ajal parandada energiatõhusust, kogu piirkonna ilmet ja sedakaudu tõsta ka kinnisvara väärtust. Samuti aitab see, kui ühistud koos rekonstrueerimiskokkuleppele jõuavad, saavutada suuremast mastaabist tulenevat kuluefektiivsust ning lühendada ehitustegevuse mõju kestust piirkonnas.

Ehkki toetust ei jaotatud maakonnapõhiselt, kajastus maakondade aktiivsus taotlemisel ka rahastatud projektide arvus. Enim taotlusi esitati ja seega ka rohkem projekte sai toetust Lääne-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.

Pärast rahastusotsuste kättesaamist tuleb ühistutel läbi viia ehitushanked ning esimesed korda tehtud majad võiksid valmida juba sel aastal.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/04/2026 08:37:19