KAIRI KALDOJA: lõunaeesti keelele annab elujõu kogukond, mitte seadus

Arutelu lõunaeesti keele staatuse üle on seoses keeleseaduse muutmisega saanud taas keelepoliitika üheks keskseks teemaks. See on mõistetav: lõunaeesti keel on meie kultuuri oluline osa, sellel on oma ajalugu, identiteet ja kogukond. Keeleteadus tunnistab, et võru, seto, mulgi ja tartu keelekujud moodustavad eraldi keelerühma (lõunaeesti keele), mille struktuur erineb põhjaeesti keelest märgatavalt.

Ometi ei tähenda keeleteaduslik lähenemine, et riik on keelepoliitikas vaba sama joont järgima. Keeleteadus kirjeldab keelt, kuid riik peab tagama põhiseadusliku korra, õigusselguse ja toimiva haldusruumi...

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: KAIRI KALDOJA, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler
Viimati muudetud: 11/06/2026 09:18:13