Foto: Põlvamaa Partnerluskogu

Põlvamaa Partnerluskogu  4. juunil toimunud üldkoosolekul vaadati tagasi kahe aastakümne jooksul tehtule ning meenutati organisatsiooni kujunemislugu – aega, mil piirkonna arendamiseks pandi paika esimene strateegia ja kasutada oli kaks miljonit krooni. Tänaseks on Partnerluskogust kujunenud oluline piirkondliku arengu eestvedaja, kes valmistub juba viiendaks strateegiaperioodiks.

Kahekümne aasta jooksul on korraldatud 28 projektitoetuste taotlusvooru, hinnatud enam kui 1200 projekti ning toetatud 811 algatust. Nende elluviimiseks on Põlvamaale suunatud üle 8,3 miljoni euro. Arendatud on ettevõtlust, toetatud kogukondi ning viidud ellu ideid, mis on kasvanud välja piirkonna vajadustest ja võimalustest.

Üldkoosolekul meenutati Partnerluskogu algusaegu ja inimesi, kes selle käivitamisse panustasid. Esile toodi Kaire Metsa ja Raili Kallavuse roll esimestel aastatel, mil tuli kiiresti paika panna tööpõhimõtted ja hakata ideid ellu viima olukorras, kus kogemus alles kujunes. Nagu meenutati, olid algusaastad täis nii entusiasmi kui ka julgust.

Hindamiskomisjonide ja juhatuse liikmete töö on aastate jooksul kujunenud rolliks, kus otsused ei ole kunagi pelgalt formaalsed. Iga taotlus tähendab sisulist arutelu ja kaalumist, millised ideed aitavad piirkonda päriselt edasi viia.

Pikaajaline juhatuse esimees Andrus Seeme sõnas, et Partnerluskogu tugevus on olnud võime tuua ühise laua taha väga erinevad osapooled – kogukonnad, ettevõtjad ja omavalitsused – ning panna nad ühiselt otsuseid tegema. „Kõik, mis nende aastate jooksul on saavutatud, on sündinud koostöös ja ühise eesmärgi nimel tegutsedes,“ ütles Seeme. Ta lisas, et LEADER-lähenemine on ajas märgatavalt muutunud – kui varem seostati seda eelkõige väiksemate kogukonnaprojektidega, siis tänaseks ulatuvad eraldatavad toetused kuni 100 000 euroni, mis on ligikaudu sama suurusjärk kui organisatsiooni esimese strateegia kogu eelarve.

Tegevjuht Tiiu Rüütle rõhutas, et numbrite kõrval on kõige olulisemad inimesed ja koostöö. „Numbrite taga on lugematu hulk kohtumisi, arutelusid, otsuseid ja ühiseid pingutusi. Need kakskümmend aastat näitavad, et maaelu ei ole ääreala, vaid koht, kus saab luua, areneda ja hästi elada,“ sõnas Rüütle.

Kakskümmend aastat on Partnerluskogu jaoks oluline teetähis, kuid mitte teekonna lõpp. Järgmiste aastate eesmärk on valmistuda uue strateegiaperioodi kavandamiseks ning jätkata kohalike algatuste toetamist. Ikka selleks, et Põlvamaa oleks ka tulevikus paik, kus inimesed tahavad elada, töötada ja oma tulevikku näha.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/06/2026 08:38:31