Juuniküüditamise mälestuspäev ERM-is. Foto: Arp Karm

Pühapäeval möödus 85 aastat ühest kurvimast päevast Baltimaade ajaloos, kui jõhker võõrvõim saatis eestlased, lätlased ja leedulased suure Nõukogudemaa mahajäänud ja asustamata avarustesse ning vangilaagritesse. Eestist saadeti välja 9267 inimest, kellest 5003 ei tulnud kunagi tagasi. Lätist saadeti tundmatusse üle 15 000 ja Leedust üle 17 000 süütu inimese. Läinud teisipäeval Eesti Rahva Muuseumis kõnelesid esindajad kolmest riigist väljasaadetute üliraskest elust, võitlusest ellujäämise nimel ja võõrvõimu kahepalgelisusest.

Esimesel pildil on karmi ilmega veekogu ääres igikeltsast välja tulnud purunenud kirst, teisel paar pealuud, kolmandal mälestusmärk ja suur rist. Neid ja teisigi pilte Jakuutiast nägi enamik kohaletulnutest esimest korda. Enamik kuulis esimest korda sellestki, et 1941. aastal Altaisse saadetud enam kui 7000 leedulasest, peamiselt naised, lapsed ja vanurid, saadeti 2850 aasta pärast rongiga ja seejärel pargastega Jakuutiasse, Leena jõe deltasse ning Laptevite mere äärde. Mehed viidi juba 1941. aastal laagritesse.

„See on unikaalne juhtum küüditamises, sest teiste Balti riikide küüditatutega niisugust lugu ei olnud. Nad olid Altais juba enam-vähem kohanenud, kui tuli uus küüditamine,” kõneles Gintautas Alekna, Leedu represseeritute ühenduse Lemtis juhatuse liige.

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 18/06/2026 08:24:58