Mati Alaver. Foto Urmas Paidre

Ehkki masu pole veel taandunud, on ikkagi paras aeg vaadata julgemalt ettepoole, otsustasid Võrumaa Äriklubi liikmed ja kutsusid endile ning oma sõpradele esinema majandusminister Juhan Partsi, teadlase Ülo Vooglaiu, tipptreener Mati Alaveri ja meediamehe Erkki Peetsalu, et üheskoos arutada arengu- ning ärivõimalusi kodumaakonnas.

Majandusminister Juhan Partsi ettekande kohaselt on Võrumaa probleemiks eelkõige madala lisandväärtusega majandusharude domineerimine.

„Lahenduseks on siin primaarsektori osakaalu vähendamine ning suurema lisandväärtusega sektorite kasv. Tendents sinnapoole liikumiseks ka on ja eks tegemist ole pigem möödapääsmatu protsessiga, mille puhul on küsimuseks pigem see, millises tempos see kulgeb. Kindlasti ei ole õige üheselt öelda, et ärge tegelege põllumajandusega. Küsimus on suutlikkuses leida kasumlikumaid nišše –  üheks selliseks võib olla mahepõllumajandus. Looduslikult sobivates piirkondades on põllumajandust välja vahetamas ka maaturism,“ andis Parts kohalikele nõu.
 
Töökohtade teke olevat majandusministri sõnutsi aga väga selges seoses investeeringutega. „Paraku on välisinvesteeringuid Võru maakonda tulnud vähem kui teistesse Eesti maakondadesse, põhjusteks on kaugus Tallinnast ning tööjõu vähesus, mille juures mängib rolli maakonna elanike arvu vähenemine,“ rääkis Parts. 
 
Majandusministri sõnul on Võru maakonna eripäraks on suur transiitliiklus ja seda valdavalt Tallinna ja Luhamaa piiripunkti vahel.

Võrumaa ettevõtjatel oli majandusministrile ka terve rida küsimusi. Peamiselt keerles jutt neljarealise tee ehitamise ümber pealinnast lõuna suunas, mis tagaks kiirema ühenduse pealinnaga. Juttu oli ka piirijärjekordadest, mis ei lase kohalikel ettevõtjatel Venemaaga normaalselt äri ajada.

Partsi sõnade kohaselt valmib 2012-2013 aastatel neljarealine tee Mäoni, ning „alates 2014ndast oleks sealt võimalik edasi minna“. Piirijärjekordade probleemile peaks leevendust tooma elektrooniline piirisüsteem, mis peatselt laieneks ka Koidula ja Luhamaa piiripunktidele. Kuid kiire piiriületus olevat siiski kinni eelkõige Venemaa pooles, ning selles valdkonnas soovitas Parts pöördumist ELi transpordivoliniku Siim Kallase poole.

Innovatsioon äri teenistusse
Teadlase Ülo Vooglaiu hoogsast ja talle omaselt teooriaterminitest kõlisevast sõnavõtust „Innovatsioon kui unistuse teostumine“ said kuulajad eeldatavasti mõtteid oma tegevuse paremaks korraldamiseks ja innovatiivseks mõtlemiseks.

Vooglaiu sõnade kohaselt on loovus ehk looming kõige olulisem. Loovus on see, mis arendab elu ja edendab innovatsiooni.

Ainuüksi innovatsiooni kui nähtuse lahtiseletamiseks kulus professoril vähemalt veerand tundi. Küll aga juhtis ta tähelepanu kuulajate kui ettevõtjate võimalikele tulevikuprobleemidele: kui innovatiivselt asjale läheneda ja uusi ideid ning mõtteid hakata ellu rakendama, siis need ei teki ju tühjale kohale. Inimesed on omal ajal midagi loonud ja välja mõelnud ning nüüd tuleb keegi, kes tahab teha teistmoodi. „Vanast vabanemine on veelgi raskem, kui uue juurutamine,“ hoiatas Vooglaid.

„Innovatsioonis on äpardumise võimalusi tuhandeid, õnnestumise võimalusi vaid mõningaid,“ õpetas emeriitprofessor.

Metsikud unistused ja sotsiaalne ettevõtlus
Suusatreener Mati Alaver (pildil) oli oma ettekande sõnastanud paljutõotavalt: „Visioonist, metsikutest unistustest ja lilledest“. Kuulajatele meeldis inspireeriv loeng just eelkõige seetõttu, et ettekandja rääkis teooriast läbi praktika.

Ideedes ja teoorias on paljud inimesed tugevad, kuid kuidas rakendada neid praktikasse? Alaveri ettekanne oli küll üles ehitatud sportlike eesmärkide saavutamisele, kuid kuulajad said tõmmata väga selgeid paralleele iga organisatsiooni tegevusega.

Tallinnast välja rännanud ja Haanja kuplite vahele oma kodu rajanud Erkki Peetsalu loovagentuurist Maailm rääkis sellest, kuidas ühiskond on kauboikapitalismist teel sotsiaalsesse ettevõtlusesse.

Tema sõnu on uue ja hoolivama ühiskonna formeerumist märgata erinevatel tasanditel. Sotsiaalsete ettevõtete näidetena nimetas Peetsalu uuskasutuskeskusi, Anni Akadeemiat, MTÜd Ökomeedia, MTÜd Rosma Haridusselts, Säästva Arengu Agentuuri jne.

„Ent enne kui enda sees pole asi korras, enda ümbruses, seni ei saa suurelt mõeldagi. Mõelda tuleb ka sellele, mis minust maha jääb. Kas positiivsed energialaigud või negatiivsed,“ leidis Peetsalu.

Kubija hotellis toimuvat arutelu juhtis Sulev Valner. Võrumaa Äriklubi presidendi Rait Tillmanni sõnade kohaselt jäid korraldajad üritusega igati rahule ning kavas on muuta konverents iga-aastaseks traditsiooniks.

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 17/05/2010 16:01:43