Tööpõud ilmestab praegust majanduslangust ehk kõige enam. Kagu-Eestis on töötute arv olnud pidevalt üle Eesti keskmise, Võrumaal oli kõige suurema töötuse ajal koguni ligi viiendik tööealistest elanikest tööta. Suvisel ajal lisandub üha enam hooajatöid, kuid tegijaid ei pruugi olla – töötud on valivad, nad ei taha lihtsalt ükskõik mis tööd teha.

Turismitallu abitööliste otsimine võib esialgu tunduda lihtsa ülesandena. Mitukümmend helistajat kuulutuse peale kohalikus lehes – selle järgi võiks arvata, et vähemalt mõni sobiv kandidaat leidub. Ometi pole see nii.

Seda, kui raske on leida hooajalisi abitöölisi, on omal nahal kogenud Võrumaal turismitalu pidav Joonas (nimi mehe palvel muudetud – toim). Hooajatööle võttes räägitakse kindlasti läbi mõlemapoolsed soovid ja ootused töö sisu ja palga kohta. Aga ka siis ei saa tööandja sõnul kindel olla, et vastne töötaja järgmisel päeval kohale ilmub.

Joonas toob näiteks paari nädala taguse loo, kus ta kahele inimesele – naisele ja mehele – tööd pakkus. Mees on poolteist aastat töötu olnud, peres kasvab kaks last. Joonas kohtus paariga nende kodu juures. Tööle tulema oli valmis vaid mees, naine istus toas ja Joonase sõnul karjus aknast, et on nõus välja tulema vaid siis, kui tööandja talle 250 krooni „kohe peo peale maksab”.

Mees küsis ettemaksuks bensiiniraha, mille peale tööandja vastas, et ühe päeva tööd tehes teenib ta selle nagunii tagasi. Risk peab ikka mõlemapoolne olema, selgitas tööandja oma seisukohta, miks ta enne töötegemist raha ette ei maksa. „Kui raha ette maksad, siis rohkem inimest ei näe,” teadis Joonas varasemast kogemusest.

Edasisel arutelul lepiti ettevõtja sõnul mehega kokku töötingimustes, mis mõlemat rahuldasid. „Kuigi kõik sobis – rohkem ma seda meest ei näinud,” kirjeldas ta. „Mul jälle mitu nädalat tuksis.”

Nii jäi Joonas ilma talle end kindlalt lubanud tööjõust ning tööplaanid nurjusid, sest uute tööliste otsimiseks kulub tavaliselt umbes paar nädalat.

Teine negatiivne kogemus on ettevõtjal samuti varnast võtta. Hiljuti käis tal tööl kaks noormeest, kes kiiresti lahkusid. „Nüüd on nad kadunud koos mõne minu asjaga,” rääkis mees, et töölised võivad ka pikanäpumeesteks osutuda.

Ebareaalsed soovid

Põhilise probleemina, miks abitöölisi on raske saada, näeb Joonas seda, et inimesed ei kujuta tihti ette, mida töö tegelikult endast kujutab, ja ka seda, milline palk selle eest reaalne on. „Helistajaid on, kui paned kuulutuse, aga vähemalt pooled ei tea, mida nad soovivad, on ehku peal väljas,” rääkis tööandja.

Nii on näiteks töölised uurinud tema käest palgaläbirääkimistel, kui palju sarnaste tööde eest mujal makstakse, oskamata ise nimetada oma soovi. „Kodutöö on tegemata,” arvas mees.

„Kuigi me telefoni teel räägime, on see ikkagi nagu töövestlus,” lausus ta.

On töölisi, kes esitavad ebareaalseid palgasoove, mis ei lähe kokku sellega, mida mingi töö eest tavapäraselt makstakse. Mehe sõnul küsis näiteks üks „eriline kuju” temalt rummi puude lõhkumise ja riitaladumise eest 140 krooni. Reaalselt maksaks see töö aga 50–80 krooni.

„Tema näeb seda, kui palju ta on suuteline ära tegema, mitte aga turuhinda,” rääkis tööandja, kuidas inimesed kujundavad oma palgasoovi.

Samamoodi ei oska inimesed küsida töö kohta asjakohaseid küsimusi, mis annaks ülevaate sellest, kui raske töö on ja millist palka nõuda. Joonas toob näiteks, et kui ta otsis abikäsi puude lõhkumisel, siis 30 helistajast vaid üks uuris temalt, mis liiki puud on. Turismitalu omaniku sõnul on lõhkumisel suur vahe, kas tegemist on näiteks kuuse- või lepapuuga või kui pikad puud on.

Olukorra lahenduseks on Joonase sõnul tavaliselt olnud sõprade-tuttavate soovitatud abilised, kellel ei pruugi küll olla kõiki vajaminevaid oskusi, aga see-eest keskmisest suurem tahe teha tööd.

Kõigile töö ei sobi

Praktikantide otsimiseks oli ta enne pöördunud ka Töötukassa poole. Kuigi mees peab sealt tulnud abi tänuväärseks, ei ole alati ka Töötukassa võimuses probleemi lahendada. „Mis siin salata – ei leia, ei ole need asjad nii kerged,” nentis Joonas.

Põhjuseks peab mees seda, et kõigile lihtsalt ei sobi abitöölise amet. Inimesed on tihti mugavad, neil on liiga suured ootused, hindavad end üle või ei sobi töö, võttis tööandja põhjused pikemalt kokku.

„Võttes arvesse praegust töötute arvu, siis võiks sobida. Kuna ka endal on olnud keerukamaid aegu, olen nõus, et teinekord tuleb teha tööd, mis ei vasta kvalifikatsioonile ja palgasoovile, aga see raske aeg tuleb üle elada,” arvas tööandja.

Vaja selget kokkulepet

Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Jaan Veeroosi sõnul pole tööandjate ja tulevaste töötajate keeruliste suhete kohta selget lahendust – iga juhtum on erinev. „Probleemile ühest vastust ja seletust kindlasti ei ole. Töösuhe on tööandja ja töövõtja vabatahtlik kokkulepe ja kolmandatel isikutel sellesse sekkuda pole võimalik,” ütles ta.

„Igas konkreetses juhtumis on omad põhjused, üldistada me kõigi probleemide põhjusi ei saa,” lisas Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas.
Küll soovitab Metsavas, et enne töösuhte loomist peavad mõlemad pooled täpselt kõik tingimused läbi rääkima. „Et tööandja ei pettuks töötajas ja töötaja tööandjas, peaksid kõik kriteeriumid – kohustused, õigused, vastutus, töö sisu, töötasu, töötingimused, nõudmised töötajale – eelnevalt selged olema mõlemale osapoolele,” selgitas juhataja.

Metsavas nentis, et on küll ette tulnud juhtumeid, kus töötud on äsja saadud töökohast loobunud. „Meie osakonnas on olnud tagasiside tööandjalt, kus töötu inimene ei olnud tööst huvitatud ning tööpraktikal oli kohalkäimisega raskusi,” ütles ta.

Töötus on haripunkti juba saavutanud ja hakkab nüüd vaikselt taanduma. Viimastel nädalatel on töötute arv pidevalt langenud. Möödunud nädalal kahanes see üleriigiliselt 1403 võrra. Registreeritud tööpuudus oli 13. mai õhtu seisuga Töötukassa andmetel langenud 13,8 protsendile, suurim oli see langus Valga- ja Viljandimaal (0,4 protsenti). Tööpuuduse määr Valga ja Põlva maakonnas on 16% ja Võrumaal 16,1%.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 27/05/2010 12:35:04