Biogaasimahutid Taanis.

Põlvasse regiooni esimese biogaasijaama rajamise idee seisab mõneti veel savijalgadel, sest jaama ehitamisest huvitatud ettevõtte esindaja ei suutnud viimasel linnavolikogu istungil täielikult hajutada selle liikmete kahtlusi, kas planeeritav biogaasijaama koht on ikka õige ning kas sõnnikust on võimalik saada sooja nii, et see ebameeldivat lehka kaasa ei too. Firma aga usub, et kahtlusi aitab kõrvaldada keskkonnamõjude eelhinnang ning jätkuvalt on võimalik juba ületuleval aastal Põlvas jaam tööle panna.

Ühe korra oli biogaasijaama plaan Põlva linnavolikogu ees juba käinud, toona jäi aga palju sellega seonduvat selgusetuks. Viimasel volikogu istungil tutvustas Priit Mikelsaar Baltic Biogasist taas rahvaesindajatale firma nägemust ja idee olemust: eeldatavalt Põlva reovee käitlusjaama kõrvale rajatakse 2012. aastaks 50–70 miljoni krooni eest biogaasi jaam, mis toodaks sooja ja elektrit. Volikogu liikmetes tekitasid küsimusi sooja hind, tooraine, kohavalik ja lõhnamure.

Põlva linnavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Tiivi Parts on enda sõnul saanud volikogulastelt tagasisidet, et kõikides biogaasijaamaga seotud küsimustes – eriti just asukoht, lehk ja võimalik reostus – ka sedakorda lõplikku selgust ei saadud. Parts märkis, et linnavalitsus ootab firmalt enne järgmist volikogu istungit keskkonnamõjude hinnangut. Selle dokumendi alusel saab linn otsustada, kuidas edasi minna: kas algatada biogaasijaama detailplaneering, kas on vaja hinnangust põhjalikumat keskkonnamõjude hindamist vmt.

Tulevase võimaliku biogaasijaama osas aga pressib peale aeg. Baltic Biogasi juhatuse liige Priit Mikelsaar on varem LõunaLehele öelnud, et jaama rajamine pole reaalne ilma keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetuseta, ja avaldanud lootust, et vastava taotluse saab esitada juba eeldatavalt juunis avatavasse vooru. Vaid nii oleks lootust, et jaama saab tuleval aastal ehitama hakata. Mõningane venimine ei ole aga suutnud firma optimismi murda, kuid ka kindlust veel pole.

„Volikogust tuli väga väärtuslikku tagasisidet,“ märkis Mikelsaar. „Töö aktiivselt käib, aga pole veel sellises faasis, et öelda, et [Põlva biogaasijaam] tuleb.“

Mis puutub keskkonnamõjude eelhindamisse, siis on see tema sõnul lõpujärgus. Firma loodab selle paari nädala jooksul Põlva linnajuhtidele edastada ja ehk juba juunis taotleda detailplaneeringu algatamist. Siiski kaalutakse ka alternatiivseid asukohti: näiteks võiks kõne alla tulla Mammaste Põlva vallas.

„Esialgu on alati palju hirme ohtude osas – et haiseb jne,“ märkis Mikelsaar firma varasemate kogemuste põhjal. „Õnneks keskkonnamõjude hinnang võtab neid hirme maha.“

Firma esindaja kinnitas, et biogaasijaamu ei maksa karta. Näiteks Saksamaal olevat neid juba üle 4000 ja Eesti territooriumil võiks olla 500. Nii ärimehe kui ka entusiastina rõhutas ta õhinal biogaasijaama pakutavaid võimalusi.

„Biogaasist ei piisaks [sooja tootmiseks] tervele linnale, aga kui kombineerida biogaasi ja näiteks tahkekütuse katlamaja, siis oleks see meie nägemuse kohaselt üks odavaim variant, praegu on soojahind Põlvas üks kallimaid,“ kinnitas ta. „Põlva oleks selgelt võimalik viia üle taastuvale kütusele. Biogaas võiks olla odavamgi kui puit ja turvas.“

Kui kõik läheb plaanide kohaselt (mis tähendab, et eeskätt vajatakse Põlva linna jah-sõna), siis on Mikelsaare sõnul reaalne, et biogaasijaama ehitust alustatakse tuleval aastal ning see hakkab põlvalasi soojendama aastal 2012.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/05/2010 12:49:59