Puugihammustusest tekkinud rasked haigused on sel kevadel naelutanud haiglavoodisse mitmeid kagueestlasi. Kas puugid on tänavu eriti mürgised?

Mai lõpus sai Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik kolm patsienti Kagu-Eestist, kellel diagnoositi puugihammustuse põhjustatud haigus – puukborrelioos või puukentsefaliit. Kaks puugilt hammustada saanut toodi närvikliinikusse Valgamaalt ja üks Võrumaalt. Kõigi kolme patsiendi seisund oli närvikliiniku juhataja Toomas Asseri sõnul haiglasse saabudes raske.

Kuidas on patsiendid tänaseks paranenud, ei saanud Asser LõunaLehele delikaatsete isikuandmete kaitsele viidates kommenteerida, kuid märkis üldiselt, et kõigi kolmega on vahepeal arenguid olnud.

TÜ Kliinikumi avalike suhete juhi Kristi Taela sõnul on närvikliinikus neil päevil üks kagueestlane, kellel on puukentsefaliit diagnoositud. Asser lisas, et see patsient on raskes seisundis juba mitu nädalat intensiivravi osakonnas ravil olnud.

Lisaks toodi nädalavahetusel närvikliinikusse ravile ka noormees, kellel ei ole veel haigust diagnoositud. „See võib olla entsefaliidi meningiidiline vorm,” ütles Asser, nentides, et kindlust veel pole, kuna noormees on end vaktsineerida lasknud.

Valga haigla ülemarsti Andres Selli sõnul on ka nende haiglas mitu puukentsefaliidihaiget ravil. Valga patsiendid on samuti raskes seisus. „Väga halvasti taastuvad,” rääkis Sell.

Sell lisas veel, et puugid on tänavu eriti mürgised ning seetõttu ohtlikumad kui muidu.

Mürgisust pole tõestatud
Toomas Asseri sõnul ei saa aga väita, et puugid sel suvel just eriliselt mürgised on, sest pole andmeid, mis sellist väidet tõestaks. „Aeg-ajalt on ikka raskemaid juhtumeid,” lisas närvikliiniku juhataja ja viitas asjaolule, et praegu on puukide aktiivsusperiood.

Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, aktiivseks muutub puuk siis, kui sooja on üle viie kraadi. Seda, kas ning kuidas on pikk ja külm talv puukidele mõjunud, ei osanud Asser kommenteerida. Küll lisas arst, et vale on otsida seost tänavuse sääserohkuse ja puukide vahel.

„Pole andmeid, et neid oleks palju ja et nad oleks rohkem nakkavad. Ei saa elanikkonda hirmutada,” ütles Asser.

Kui puuk on end nahasse kinnitanud, siis on ta selgesti eristatav ning teda pole võimalik segi ajada näiteks sünnimärgiga. Olles kinnitunud puugi avastanud, tuleb ta võimalikult kiiresti pintsettidega hästi naha lähedalt välja tirida. Mida kauem puuk nahas on, seda suurem on nakatumisoht. „Hammustuse kohta tuleb lähinädalatel kuni kuu jooksul silmas pidada,” soovitas Asser.

Arsti juurde tuleb tema sõnul kindlasti pöörduda kahel juhul: kui hammustuse ümber nahale tekib reaktsioon – punetus, turse, soojustunne – ja siis, kui tekib peavalu ja palavik – ajukelme ärritus. Esimesel juhul on inimene nakatunud puukborrelioosi, teisel juhul puukentsefaliiti.

Vaktsiin 99% tõhus
Puuk võib Asseri sõnul endale mõnusa koha kehal kinnitumiseks leida igal pool, kuid tavalisemad kohad on pea- ja kubemepiirkond ning vöökoht ja kaenlaalused. „Metsast tulles peab alati vaatama, kas ei ole tekkinud puugiinvasiooni,” tuletas Asser meelde igasuvist raudset reeglit.

Just eelnimetatud kohad on Asseri sõnul need, mis tuleb erilise hoolega üle kontrollida. Kõige tundlikum on peapiirkond, mistõttu soovitas arst metsas käies mütsi kanda – nii ei saa puugid nõnda lihtsasti end okste pealt inimestele pähe riputada. Ent puugi võib kaasa tuua ka rohust.

Kõige targem oleks sellistes piirkondades tihti käijal end vaktsineerida lasta. „Kel on ette teada, et on metsaga seotud, on mõistlik end vaktsineerida,” soovitas Asser.

Vaktsineerimiseks saab Asseri sõnul kaks süsti. Umbes paari kuu pärast hakkab vaktsiin mõjuma. Kuigi parim aeg on lasta end sügisel sutsata – siis on kevadeks immuunsus tagatud –, kinnitas Asser, et ka praegu pole hilja vaktsineerimine ära teha. „Kunagi pole hilja,” ütles ta.

Kuigi vaktsiin on ehk kõige kindlam viis end puukide eest kaitsta, ei saa ka selle peale täielikult loota. „Päris kindel ei saa olla ka pärast vaktsineerimist,” rääkis Asser, et vaktsiin on 99% tõhus, ja viitas nädalavahetusel närvikliinikusse ravile toodud noormehele, kes oli vaktsineeritud, kuid tõenäoliselt on ikkagi entsefaliiti nakatunud.

Kõige targem on ikkagi end puukide suhtes alati kontrollida, lisas Asser. „Kui on valmidus end üle vaadata, siis pole ka vaktsiini vaja,” ütles närvikliiniku juhataja.

Puukborrelioosi haigestumise juhtumeid tuvastati Eestis mullu 1787. Eelmise aasta esimese kolme kuuga esines 137 borrelioosi juhtu, tänavu 129.

„Hetkel pole põhjust paanikaks,” rõhutas Asser.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 10/06/2010 13:43:25