Võrumaa põllumajandusfirma Lasva Agro eesotsas juhi Margus Ojapervega kaebas kohtusse põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA), kuna leiab, et asutus vähendas ebaõiglaselt mahetoetust Lasva Agro mahesõstraistandusele. PRIA aga leiab, et istandust ei saa käsitleda marjapõldudena, vaid rohumaana, kuna sõstrapõõsaid kasvab seal liiga hõredalt.

Viimane Maaleht kirjutas Võrumaa põllumajandusettevõtte OÜ Lasva Agro ja PRIA konfliktist.

Lühidalt kokku võetuna on see järgmine. Neli aastat tagasi asus Lasva Agro Margus Ojaperve juhtimisel rajama mahesõstraistandust. Kokku sai marjataimi paari aasta jooksul istutatud ligi sajale hektarile ja nii tõusis Lasva Agro Eesti suurimaks mahesõstrakasvatajaks. Ettevõttele maksti PRIAst aastate jooksul sadu tuhandeid kroone mahepõllundustoetust.

Tänavu veebruaris aga otsustas PRIA Maalehe teatel toetust enam mitte maksta. Põhjuseks see, et mullu sügisel laekus PRIAle vihje: sõstraistikuid on istanduses vaid 2–20 hektari kohta, needki väiksed ja hooldamata. Kontrollimise järel tõdes PRIA, et „taotlusel mustsõstrapõldudena esitatud põlde ei saa käsitleda marjaistandikena, vaid rohumaana”, nagu konstateeris lehele PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Märtsis esitas Lasva Agro PRIA otsuse peale vaide. Selles märgiti, et kuskil pole kirjas nõudeid, kui tihedalt ja kui palju taimi peab olema, et maad marjakultuuri kasvatamiseks kasutatavaks saaks lugeda. PRIA jättis aga vaide rahuldamata, märkides lehe teatel, et toetuse saamiseks on püütud luua kunstlikke tingimusi.

Pöördus kohtusse
Margus Ojaperv leiab, et talle on ülekohut tehtud, ja möödunud kolmapäeval (ehk päev enne seda, kui ajalehes konflikti kirjeldav lugu ilmus) esitas Lasva Agro Tartu halduskohtusse kaebuse PRIA peadirektori veebruarikuise käskkirja tühistamiseks.

Ojaperv märkis samas, et vaidlustatava käskkirja kohaselt mitte ei jäetud toetust täiesti maksmata, vaid vähendati seda märkimisväärselt.

„Mul on õigus,“ põhjendas Ojaperv kohtusse pöördumist. „Kui mulle tehtud tööde eest raha välja ei maksta... Ma tahan seda raha saada.“

Kuidas toetuse vähendamine põllumajandusettevõtte tegevust mõjutab?

„No ikkagi enamusosa võeti ära. Suurem osa jäeti välja maksmata, midagi anti. Ja kohtuveski jahvatab jumal teab kaua,“ muretseb mees.

Kaks või 600?
Mis puutub juba levinud arusaama, nagu oleks istanduses algusest peale hektaril kasvanud vaid 2–20 taime ja nagu oleks põllumajandusettevõtja seega aastaid PRIAle ja euroliidule „rehepappi teinud“, siis kinnitas Ojaperv, et see on vale. Algselt istutati tema sõnul taimi hektarile 600 ringis, kuid mullune suurvesi võttis neist enamiku. Ametnikud aga tulid põllumehes sõnul istandust kontrollima mullu novembri teisel poolel. Mehe sõnul on see kummaline aeg, sest sel ajal on enam kui raske tuvastada, kui palju ning millises seisus taimi põllul kasvab.

Seda, miks marjaistandusi varem ei kontrollitud, põhjendas PRIA esindaja Maalehele asjaoluga, et ametil on toetusalust maad 850 000 hektarit ja kontrolliks võetakse igal aastal valimisse 5 protsenti. Lasva Agroni enne vihjet lihtsalt ei jõutud.

Kogu loos ongi põhiline vaidlusobjekt just marjapõõsaste hulk. Ojaperv kinnitab, et varem pole kuskil kirjas olnud, kui palju taimi marjaistanduse ühel hektaril peaks kasvama.

Lasva Agro juhtum aga tõi kitsaskoha ilmsiks ning nüüd on nõuetele vastamiseks vajalik taimede hulk reglementeeritud.

„Uus nõue on 800 taime, mul oli paarsada vähem,“ kinnitas põllumajandusettevõtja. „Seadus võeti vastu aprillis 2010, kus määrati ära, palju midagi peab olema. Siiani ei olnud.“

Toetusraha tagasi?
PRIA kontrollibüroost öeldi Maalehele, et Lasva Agro rikkumise pärast peetakse ettevõttele makstavatelt teistelt toetustelt trahvina kinni alusetult taotletud summa 538 193 krooni ning ka kaaluvat PRIA ettevõttele varem makstud mahetoetuse tagasivõtmist.

„Ühtegi nõuet (raha tagastada vmt) Lasva Agro OÜ vastu PRIA esitanud ei ole. Samuti ei ole üheski haldusaktis tuvastatud Lasva Agro OÜ poolt pettuse vmt õigusvastase toimepanek. PRIA ei ole tuginenud üheski dokumendis asjaolule, et Lasva Agro OÜ oleks käitunud pahauskselt,“ kirjutab Lasva Agro lepinguline esindaja, vandeadvokaat Kaspar Lind ASile Eesti Ajalehed esitatud nõudes.

Margus Ojaperv ise kinnitas üleeile suusõnaliselt samuti, et Lasva Agro käest toetuse tagasimaksmist nõutud pole.

Mis vaidlusalusest marjaistandusest saab – kas istutate uusi taimi peale või matate sõstraistanduse pidamise mõtte maha?

„Maha ikka ei mata,“ sõnas Margus Ojaperv. „Vaatab, mis juhtub. Asjaga on alustatud, sinna on raha sisse maetud.“

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/06/2010 14:04:02