„Rannas on praeguste ilmadega väga palju rahvast ja kui inimene vaikselt vee alla vajub, on seda kahjuks ka vetelpäästel väga raske märgata,” tõdes päästekeskuse esindaja. Pildil Tamula rand Võrus. Foto Urmas Paidre

Laupäeval jättis taas kord inimene oma elu vette. Järjekorras pea kuuekümnenda uppumissurma Eestis sel aastal põhjustas ilmselt terviserike, sest mees kadus Tamula järves vaikselt vee alla. Uppujat ei märganud tema rannal olev kaaslane ega vetelpäästjad. Uppus ka alkoholijoobes mees, kes käis ujumas rannavalveta alal Põlva paisjärves.

Laupäeva õhtupoolikul oli Tamula rannas super ilm: päevase kõrvetava kuumuse asemel paitas päike nüüd leebelt rannaliste nahka ja tekitas mõnusa olemise rannaliival, järve sillerdav vesi kutsus inimesi endasse jahutavaid vanne võtma.

Mõni minut pärast kella kuut läks kaaslase kõrvalt vette 59-aastane mees. Temaga kaasas olnud naine oli hetk tagasi just ujumast tulnud ja pööras kõhuli rannaliivale pikutama. Kui naine nelja-viie minuti pärast end selili keeras, siis ta enam oma kaaslast vees ei näinud. Nii jutustas juhtunu kohta Võru vetelpäästepunktide ülem Jaanus Kuklane.

Mees läks ujuma kohas, kus teda võis näha umbes 70 inimest, tema ümber olid teised ujujad. Kuklane ise oli uppuvast mehest paarkümmend meetrit eemal paadiga järvel. Keegi ei kuulnud-näinud midagi. „Tegemist ei olnud tavalise uppumisega, ei olnud appihüüdeid ega kätega vehkimist,” rääkis Kuklane.

Nii järeldabki vetelpäästjate ülem, et meest tabas täiesti ootamatult ja hukatuslikult tõenäoselt terviserike. Saatuslikuks võis saada ka mehe vanus. Naise sõnul oli tema kaaslane endine meremees, kel ei tohiks ujumisega probleeme olla.

Kuklane usub, et kui mees oleks lihtsalt uppuma hakanud ja häält teinud, siis oleks ta kindlasti suudetud päästa – ümbruskonnas oli palju inimesi, kes oleks teda märganud ja päästma rutanud.

Ka päästeameti sõnul kadus mees väga vaikselt ja märkamatult – nii ei õnnestunud teda päästa. „Rannas on praeguste ilmadega väga palju rahvast ja kui inimene vaikselt vee alla vajub, on seda kahjuks ka vetelpäästel väga raske märgata,” ütles Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Evelin Uibokand.

Häirekeskusele helistas rannavalve ning päästjate kohale saabudes alustati kohe mehe otsinguid umbes 30 meetri raadiuses. Et vees oli nähtavus vaid 30–40 sentimeetri sügavusele, läks otsimisega kaua aega.

Ligi pooleteise tunni pärast leiti mees umbes 30 meetri kauguselt kaldast, kus vesi on kuni kaks ja pool meetrit sügav. Elustada teda enam ei suudetud. „Kuna inimene oli vee all olnud teatamise ja leidmise ajaks üle tunni aja, siis teda elule tagasi kutsuda on väga raske,” ütles Uibokand.

Seda, mis võis uppumise põhjustada, Uibokand ei teadnud. Samuti seda, kas mees oli alkoholijoobes või mitte. „Meile ei ole teada tema terviseseisund, ehk kas ta oli joobes või mitte,” ütles päästeameti esindaja.

Rannavalve keelde eiratakse

Kõigest neli tundi enne traagilist uppumist, oli Tamula järvel veel üks juhtum, kus inimene oleks endale märja haua leidnud. Kuklase sõnul oli sel korral hädas asotsiaalne alkoholijoobes naisterahvas, kellele rannavalve oli teinud eelnevalt märkuse, et too rannaalalt lahkuks. Naine oli aga salaja ringiga ja rannavalvele märkamatult tagasi hiilinud ja vette läinud.

„Rannavalve käed on lühikesed,” sõnas Kuklane ja selgitas, et on inimesi, kes ei allu ranna korrakaitsjate korraldustele. Kui korrarikkujad ka korrale kutsutakse, siis paari tunni pärast on nad tagasi. Nii tõi mees näiteks poisikesed, kes Tamula silla käsipuult alla hüppavad.

Vees olnud naist nägid õnneks lähedalolevad inimesed, tirisid ta kaldale ja alustasid elustamist. Kuklane tänab naise elustamisel abiks olnud Annika Sännat.

Kubija järvest päästeti nädal tagasi kaks sõjaväelast, kellest üks oli ujuma läinud väsinult ning hindas oma võimeid üle ning teisel lõi ujudes jalga kramp. Mõlemale hädasolijale viskas rannavalve päästerõnga ning tiris nad kaldale.

Tamula rannas on korraga kaks vetelpäästjat ja üks rannavalvepunkt keset randa. Sealt näeb Kuklase sõnul hästi tervet randa. Vetelpäästjatel on 11-tunnine vahetus, iga kahe tunni tagant teeb üks vetelpäästjatest ringkäigu, kontrollides avaliku korra reeglite täitmist rannas – et poleks alkoholi tarbijaid, et kuskil ei vedeleks maas klaastaarat jne. Kõik vahejuhtumid saavad kirja pandud rannavalve päevikusse.

Võru randades töötavad vetelpäästjad on läbinud vetelpäästja väljaõppe, esmaabikoolituse, omandanud ujuja päästmise võtted ja läbinud praktilised kursused.

Rannavalve silm ei ulatu igale poole, sest tegelema peab mitme asjaga korraga. Raske on samal ajal näiteks silma peal hoida veepiiril mängivatel väikelastel ja poide juures ujuvatel inimestel, kontrollida, ega keegi silla käsipuult alla ei hüppa või kuskil alkoholi ei tarvitata jne. Nii tuleks Kuklase sõnul inimestel ujuma minnes ikka oma võimete piires tegutseda. Siis pole rannavalve abi üldsegi vaja.

Uppunu otsingud Põlvas

Esmaspäeva pärastlõunal jäi taas üks inimene vees kadunuks. Põlva paisjärve läksid ujuma kaks meest, kes Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja Agu Lalli sõnul olid mõlemad alkoholijoobes. Mehed kastsid end vette sellises kohas, mis pole ametlik rannaala ja seal pole järelevalvet. Üks neist enam veest välja ei tulnud.

Tuukrid otsisid kadunut esmaspäeva pärastlõunal ja õhtupoolikul ning jätkasid tööd ka järgmisel päeval. „Meest ei ole leitud, kuna tema kadumise koht ei ole täpselt teada ning Põlva paisjärve vesi on üsna sogane, sealt otsida on päris raske,” seletas Uibokand.

Teisipäeva õhtul leiti kaduma läinud mees paisjärvest uppununa.

„Kahjuks ei läinud mehed ujuma seal, kus on rannavalve piirkond ja päästjate valvatav ala. Siis ei oleks neil lubatud kindlasti ujuma minna. Rannavalve on tänavu teinud head tööd ning takistanud mitmel korral alkoholi tarvitanud inimestel vette minna ning hoidnud niimoodi ära võimaliku õnnetuse,” ütles juhtumit kommenteerides Põlva politseijaoskonna patrulliteenistuse vanem Arvo Turba.

Nii politsei kui päästeamet panevad inimestele südamele, et vee ääres tuleb olla tähelepanelik, et kellegi hättasattumise korral võimalikult kiiresti abi osutada. Alkoholijoobes ei tohi mitte mingil juhul vette minna, sest siis on inimesed riskialtimad ja hindavad oma võimeid üle. Kaaslastel tuleks purjakil inimesi kindlasti vette minemast takistada.

Ohtlikud on veekogud, kus läheb järsku sügavaks, kehvema ujumisoskusega inimestel tuleks jääda kalda lähedale. Ohutum on ujuda valvega rannas. Ujuma ei soovitata minna, kui ollakse väsinud, üle kuumenenud, halva enesetunde või liiga täis kõhuga.

Eestis oli teisipäevase seisuga uppunuid 61. Lõuna-Eestis on päästekeskuse haldusalas uppunuid sel aastal 19, neist 11 on elu kaotanud juulis.

 

 

Räpina põhiline supluskoht on valveta

LõunaLehe toimetusse pöördus lugeja, kes tundis muret, miks pole rannavalvet ega vetelpäästjaid Räpina linna paisjärve ääres, mis on Räpina valla populaarseim supluskoht. Räpina vallavanem Teet Helm selgitas, et tõepoolest pole paisjärve ääres vetelpäästjaid, kuid koha eest hoolitsetakse järjepidevalt, tehakse koristustöid ja ujumiseks on poidega märgitud kindel koht.

„Filmis nähtud rannavalvet, kus kena figuuriga naised jooksevad ujukid kaenlas ringi, meil pole,” ütles Helm ja lisas, et kohal hoitakse pidevalt silma peal.

Põhjus, miks supluskohas pole rannavalvet, on eelkõige rahas. „Eelarveline reageering,” ütles vallavanem. Helm selgitas, et Räpina vallal on paisjärve laadseid ujumiskohti 15. „Kui igal pool oleks rannavalve, siis raha mujale ei jätkuski,” lausus Helm.

LõunaLehe lugeja kirjeldas, et nägi Räpina supluskohas ka ebaviisakalt käituvaid inimesi, kes olid ilmselgelt alkoholijoobes. Vallavanema sõnul pole ametlikke kaebusi omavalitsusele tänavu tulnud, kuid samas on pidevalt tulnud tegeleda ebameeldivate juhtumitega. Mõnikord on tulnud kaasata ka politseid.

„See on suvine teema ja me suhtume sellesse täie tõsidusega,” kinnitas vallavanem Helm.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 22/07/2010 12:48:40