Foto: Janar Kotkas

Eile toimus Võru Vabaduse väljakul protestiaktsioon, mis oli üks osa üliõpilaskondade liidu ja õpilasesinduste liidu üleriigilisest ettevõtmisest. Protestijad soovisid, et kõrgharidusreformi teine lugemine riigikogus katkestaks ning eelnõu täiendusteks tagasi kultuurikomisjoni saadetaks.

Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika juht ning üle-eestilise protestiaktsiooni peakorraldaja Lisette Vapper ütles, et peamiselt protesteeritakse 30 EAP (Euroopa ainepunkt – toim) nõude kehtestamise vastu, sest üliõpilased, kes ühe semestri jooksul vajalikke ainepunkte kokku korjata ei suuda, hakkavad õppima tasulistel kohtadel.

„Õpilaste jaoks tähendab 30 EAP seadmine tasuta õppe nõudeks seda, et kui jääb mõni punkt puudu, siis on oht, et kõrgkool esitab arve. Ehk teisisõnu on väga kerge kukkuda välja tasuta õppekohalt tasulisele,“ ütles Vapper. Ta lisas, et tulevastele tudengitele peaks see reform andma suurema kindlustunde, mis võimaldab pühenduda õppetööle ning ei tekiks rahalisi raskusi. Paraku aga see nii praegu ei ole.

„Teine mure on õppetoetused. Nende summa ja ka saajate ring ei ole meie jaoks piisavalt suur. Kui juba ainepunktide pärast keegi jääb ilma toetusest, siis see meie arvates Eesti kõrgharidust õiglasemaks ei muuda, mida aga on ju haridusminister üheks eesmärgiks seadnud,“ lausus Vapper.

Igahommikune riigikogulaste tervitamine
Üks osa tudengite protestiaktsioonist oli ka 9. jaanuarist 12. jaanuarini toimunud riigikogu liikmete igapäevane tervitamine Toopeal. Kas ja kui palju ka sellest kasu on?

„Kindlasti on kasu. Mida regulaarsemalt seda teha, seda rohkem riigikogu harjub sellega, et aktiivsed kodanikud panustavad ja et sellega tuleb arvestada. Normaalne kodanikuühiskond tähendabki seda, et riigivalitsemine on avatud ega piirdu vaid valimas käimisega,“ ütles Vapper.

Nii Eesti Üliõpilaskondade Liit kui ka Eesti Õpilasesinduste Liit on riigikogule esitanud mitmeid parandusettepanekuid eesmärgiga muuta eelnõu (tulevase) tudengisõbralikumaks. Paraku aga pole neist hetkel arvesse võetud ühtegi.

„Riigikogu loodab, et me jääme rahulikuks ja loobume, aga seda ei juhtu. Kahjuks arvatakse ka, et reform peab olema karmistamine, aga ega ainult tingimuste karmistamisega tulemusi ei saavuta,“ rääkis Vapper, miks tudengite parandusettepanekutega arvestatud ei ole. „See, kui tudengite põhimure on töötamine ja toimetulek, siis õppekoormuse nõude lakke lükkamine paneb neid ju veel rohkem õpinguid pikendama ja katkestama. Vaja on korralikke tingimusi – õppemaksud ära kaotada ja vajaduspõhised toetused tagada,“ lisas ta.

Millised aga on kahe liidu põhilised ettepanekud seaduse tudengisõbralikumaks muutmiseks?
„Esiteks, et reformi põhiküsimus ei ole õppekoormus, seega peaks see jääma senise nõude juurde ehk alates 75% õppekavast; tudengid on muidugi pakkunud välja ka kompromissi 85%, ent seda riigikogu kuulda ei võtnud,“ ütles Vapper. Teine ettepanek on, et tuleks kehtestada lävendipõhine vastuvõtt, mis välistaks võimekate ja motiveeritud üliõpilaste jäämise kõrgkooli ukse taha.
„Kolmandaks on see, et tasuta õppe üks eeldusi on ka vajaduspõhiste toetuste rakendamine samal ajal. Ka see ettepanek on arvesse võetud, ent toetuse määramise alused on veel vaidluse all,” sõnas protestiaktsiooni peakorraldaja.

Üliõpilaste ja õpilaste liidud soovivad Vapperi sõnul, et akadeemilisel puhkusel ei keelataks ainete sooritamist, kui tudeng seda soovib. „Kahjuks aga riigikogu soovib seda teha, vaatamata, et ka kõrgkoolide juhid on sellele vastu,“ nentis ta.

Võrus avaldas meelt ligi sada noort
Miks just Võrus? Eesti Õpilasesinduste Liidu Võrumaa koordinaatori Kevin Lumi sõnul sellepärast, et protestiaktsioonidega erinevates Eesti linnades taheti esile tuua seda, et kõrgkoolis õppimise vastu ei tunne huvi mitte ainult pealinna noored, vaid ka kaugemate piirkondade gümnasistid. „Heaks näiteks on Võru, kus on tugev gümnaasium ning igal aastal suunduvad mitmed keskkooli lõpetajad edasi Eesti parimatesse ülikoolidesse. Võru noored on viimasel ajal silma paistnud aktiivsusega end puudutavates küsimustes kaasa rääkides, ka seetõttu pöördus Eesti Õpilasesinduste Liit Võrumaa noorte poole,“ ütles Lumi.

Eile oligi Võru Vabaduse väljakule kogunenud umbes sada gümnaasiuminoort, õpilasi Võrumaa kutsehariduskeskusest ning teisi aktiivseid noori, kes nõudsid kõrgharidusreformi eelnõu täiendusteks tagasi kultuurikomisjoni saatmist.

„Käin praegu 10. klassis, seega nii kolme aasta pärast lähen ülikooli ja ma tahaksin õppida ikka inimese moodi,“ ütles protestiaktsioonil osalenud Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilane Robert Kuuba. „Ma arvan, et ma lähen juurat õppima ning 30 ainepunkti lihtsalt on natukene liiga palju, selle kõrval ei jää aega lihtsalt üle. Haridusreform ei arvesta kõikide õpilaste huvidega võrdselt ja ma arvan, et see on natukene läbimõtlemata tehtud ning igal juhul tasub selle vastu ka protestida. Olen õige asja eest väljas.”

„Tulin siia, sest lähen järgmisel aastal ülikooli ja ei taha, et mul seal midagi muudetakse. Et ainepunkte peab rohkem saama, eriti veel, kui peab kooli kõrvalt tööl käima,“ lausus Võru kesklinna gümnaasiumi abiturient Monika Eichenbaum.

Kohale oli tulnud ka põhikooliõpilasi. „Ma seletasin tervele klassile, et me ei taha, et läheks 100% (kohustusliku 30 EAP nõue semestris – toim), me tahame, et see oleks 75%, sest inimesed, välja arvatud õpilased, ei saa aru, kui raske on kooli käia ja endast kogu aeg sada protsenti anda,“ ütles Võru kesklinna gümnaasiumi 9. klassis õppiv Joanna Peegel. „Siis me protesteerimegi selle jaoks praegu. Ja ma ei tulnud siia sellepärast, et tundidest ära saada.”

Tartu ülikooli kolmanda kursuse noorsootöö üliõpilane Pille Kõivsaar hoidis plakatit kirjaga „Kõrgharidus korda” ning skandeeris koos teistega: „Kõrgharidus!”. Kõivsaar osales aktsioonil oma õe tuleviku toetamiseks. „Minu õde on noorem ning mina tahan, et ka temale antakse normaalne kõrgharidus,“ ütles üliõpilane.

Kõige rohkem aga kogunes noori eile Tallinna Toompeale, kus toimusid suured meeleavaldused ning ühisaktsioonid. Võrus korraldati kätest ühendatud inimkett, mis sümboliseeris noorte ühtehoidmist ja tulevikust hoolimist.

Kevin Lumi sõnul tahab õpilasesinduste liit igale noorele südamele panna, et toimunud aktsioon oli tema tuleviku võimaluste nimel. „Sellist püüdlust peab toetama ning julgustama, sest kuidas muidu kasvavad meie noortest oma eluga rahul ja toime tulevad kodanikud,“ lisas ta.

Lisaks Võrule ja Tallinnale korraldati protestiaktsioone veel Tartus, Pärnus ning Kuressaares.

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 26/01/2012 10:42:21