Raamatukogud sooviksid kultuuriväljaandeid mõistlikkuse piires
Võru ja Põlva keskraamatukogu töötajaid kurvastab kultuuriministeeriumi algatus, mida ja kui palju peavad raamatukogud raamatuid, ajakirju ja ajalehti tellima.
Mullu oktoobri lõpus kultuuriministeeriumi välja käidud idee, et inimesed võiksid rohkem kodumaist kirjandust lugeda, on kauaaegsete raamatukogutöötajate meelest ühepoolne.
„Eeldanuks, et mõtte väljakäimisele oleks eelnenud põhjalik uuring, mida meie inimesed loevad ja mida mitte. Eeldanuks samuti, et ka raamatukogude töötajatelt oleks küsitud meie lugejate eelistuste kohta,“ räägib Võrumaa keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Helve Pai. Tal läheb raamatukogus juba 32. tööaasta ning ettekirjutistega, kui palju tuleb ühte või teist ajakirja ja ajalehte tellida, puutub staažikas töötaja kokku esimest korda.
„See teeb mind kurvaks, sest ma näen siin ka raiskamast,“ lisab ta. Võrumaal on keskraamatukogu ja 33 maakonna eri paigus asuvat maaraamatukogu.
Arutu on igasse maaraamatukokku tellida kõik kultuuriajakirjad, kui keskraamatukogus teatakse, et nende lugejaid napib. Sama kehtib ka venekeelsete ajakirjade Tallinn ja Võšgorod kohta
Pai sõnul on arukam lahendus, kui huvilised saavad Eestis ilmuvat kultuuriperioodikat internetist lugeda, sest niiviisi hoiaks riik palju rohkem raha kokku ja perioodika ei jääks maakohtades tolmama.
Siiani on kõik soovijad saanud maakonna keskraamatukogust neid huvitava perioodilise väljaande.
Kuid asjal on ka teine pool ja see on raha. Ministeerium on saatnud küll pika kohustusliku nimekirja, kuid kohapeal kardetakse, et kogu ettekirjutatud perioodika ostmiseks ei jätku raha.
Raamatukogu teenindusosakonna juhataja Tuuli Kütt ütleb, et ettekirjutised on eesti kirjanduse mainele pigem kahju kui kasu toonud.
„Et mõnede eesti kirjanike raamatuid ei loeta, on kahtlemata probleem, kuid sunniviisiliste meetoditega seda ei lahendata. Nimekirja loomisest jääb mulje, et äkki on tegemist hoopis murega kellegi äriliste huvide pärast,“ oletab ta ja lisab, et kõiki kultuurkapitalilt toetust saanud teoseid ei julge küll eesti kirjanduse paremaks osaks pidada. „Enamikku lugejatest jätab külmaks enese naba imetlemine kanepiuimas unenäolises maailmas ja sellest tulenevad absurdiolukorrad,“ lausub Kütt.
Mõistlikkuse piires
Põlva keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Külli Otsa sõnul peavad kultuuriväljaanded olema igas raamatukogus ja need on Põlvamaa raamatukogudes ka kogu aeg olnud. Kuid pilli ei tohi lõhki ajada ja sundida kõiki raamatukogusid kultuuriväljaannete täiskomplekti tellima.
Ta lausub, et õnneks on terve mõistus siiski võitnud ja kultuuriperioodika tellimus jaguneb valla raamatukogude vahel. „Kuidas see täpselt jaotub, sellega tegeleb praegu keskraamatukogu,“ lisab pearaamatukoguhoidja.
Ettekirjutuste puhul on Otsa sõnul praegu kergema vastupanu teed mindud. „Soovitamisel tuleb ikkagi kirjanduse sisulisest väärtusest lähtuda. Kindlasti küsitakse nüüd, et kas nomineeritud ja auhinnatud teostel seda siis polegi? Vastulause esitajatele tuletan meelde, et nii kirjandusteadlaste kui ka kriitikute seas on imestatud nii mõnegi nomineeritud ja auhinnatud töö üle,“ märgib Ots ja lisab, et soovitatava kirjanduse nimestikku peaks koostama laiapõhjaline asjatundjate ringkond kirjandusteadlastest raamatukoguhoidjateni.
Komplekteerimiseks annavad raha nii riik kui ka omavalitsused. Riigipoolne summa vähenes 2009. aastal ja on järgnevatel aastatel jäänud samadesse piiridesse. Omavalitsuste toetusraha on Põlvamaal pisut vähenenud 2010. aastast alates, kuid siiski on omavalitsused raamatukogusid riigist enam toetanud.
Läinud aastal eraldasid Põlvamaa omavalitsused raamatute ostuks 1,9 korda rohkem raha kui riik. Kui lisada perioodikaostu raha, selgub, et Põlvamaa omavalitsused rahastavad raamatukogude komplekteerimist 2,7 korda rohkem kui riik.
„Raamatukogude toetuseks soovime rohkem raha nii riigilt kui ka omavalitsustelt,“ sõnab Ots.
Mida eelistatakse Võrus
Võrumaa keskraamatukogu raamatukoguhoidja Kaiu Kuhi ütleb, et inimesed, kes tavaliselt loevad sisutihedat kirjandust, küsivad neile hingeliselt raskel ajal lihtsa sisuga teoseid. „Teistele on Roberts ja Cartland unerohu eest, kolmandad võtavad neid reisidele,“ ütleb Kuhi ja lisab, et läinud aasta lõpust hakkasid lugejad, kes polnud varem Cartlandist kuulnudki, tema raamatuid küsima põhjendusega, et miks teda kritiseeritakse.
Tuuli Küti sõnul näitavad kolme viimase aasta arvud, et kodumaistest autoritest on esikohal Erik Tohvri raamatud. „Tema romaanid on aktuaalsetel teemadel, lihtsalt loetavad ja kõnetavad paljusid,“ selgitab Kütt ja lisab, et järgneb Andrus Kivirähk, lemmikuteks on ka Ira Lember, Indrek Hargla, Milvi Lembe, noorematest Ketlin Priilinn ja Diana Leesalu.
Välismaa autoritest on esikohal Nora Roberts, kelle raamatuid peavad lugejad põnevateks. „Enim loetud raamatud on juba mitu aastat järjest Sofi Oksaneni „Puhastus“ ja Justin Petrone „Minu Eesti“ 1. osa, teab Kütt.
Kultuuriajakirju loetakse eelkõige konkreetsest vajadusest. Paljud kultuuriajakirjad ongi kitsamale ringile mõeldud. Enim loetakse Akadeemiat, Vikerkaart, Keelt ja Kirjandust ja Loomingut.
...ja mida Põlvamaal
Külli Otsa sõnul juhivad Põlvamaa laenutuste edetabelit Avo Kulli „Haigla“, Helju Petsi „Ussikuninganna Egle“ ja „Õnneõiteta sirelid“ ning Erik Tohvri „Naabrid“. „Avo Kulli puhul on magnetiks kindlasti see, et teost läbib Põlva aines,“ täpsustab ta.
Huvitutakse ka Viivi Luige „Varjuteatrist“, mis oli kultuurkapitali aastaauhinna nominent.
Tõlkekirjandusest on esikohal Justin Petrone „Minu Eesti“ 1. osa, järgnevad Elizabeth Gilberti „Söö, palveta, armasta“ ja Sofi Oksaneni „Puhastus“. Ju on need raamatud inimeste hinge puudutanud ning eestlastele on oluline teada, millistena näeb neid võõras pilk.
Meelelahutuskirjandust on alati loetud ja selle vastu võidelda on tulutu ja ka mõttetu. „Inimesed vajavad sellist kirjandust ja seda on käimasoleva diskussiooni käigus ka välja öeldud. Me ju ei imesta, miks komöödia on draamast populaarsem ja levimuusika süvamuusikast. Miks me siis seda kirjanduse puhul teeme,“ arutleb Ots ja lisab, et maakonna laenutuste edetabeli esimese 45 hulgas pole siiski ühtegi Robertsi ja Cartlandi raamatut, mis on ometi hea näitaja.
Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 02/02/2012 11:06:44
Tagasi uudiste juurde