Foto: LL arhiiv

Aastaid ühes Kagu-Eesti ehitusettevõttes töötanu rääkis LõunaLehele, kuidas tema töökohal omal ajal sisekontrolli tehti ning milline oli toonane ülemuste suhtumine tööohutusse. Uurisime, millises seisus on tööohutus aga praegu.

„Meile teatati neli päeva tööinspektsiooni tulekust ette,“ rääkis ühes Kagu-Eesti ehitusettevõttes töötanud Mart (nimi muudetud) umbes viis aastat tagasi seal aset leidnud loost. „Meister omakorda ütles meile, et me korjaksime kokku ning viiksime enne tööinspektsiooni töötajate tulekut minema ehitusplatsilt kättesaadavatest vahenditest kokkuklopsitud ehitustellingu ja teised katkised tööriistad, näiteks haamrid ja labidad,“ ütles ta.

Nagu oli kokku lepitud, tuligi tööinspektor neli päeva hiljem ning käis tööplatsil umbes pool tundi ringi, peale seda läks ta ehitusfirma ülemusega rääkima. „Tööplatsil ühtegi viga ei märgatud ning kui tööinspektor meie juurest ära läks, küsisid mehed meistrilt äravisatud ehitustellingu asemele uut, nõuetele vastavat. Ehitusmeestele aga öeldi, et nad korjaksid nõuetele mittevastava tellingu üles, parandaksid ära ning hakkaksid oma tööga pihta,“ jutustas Mart.

Tagantjärele jääbki Mardile arusaamatuks see, et kuidas saab töökohal tagada ohutust, kui inspektsioon teatab oma töötaja tulekust mitu päeva ette. See omakorda võimaldab ülemustel töövahendid, mis „päikesevalgust ei kannata“, ära visata. „Mis kasu on siis tööinspektsiooni kontrollist, kui oma tulekust teatatakse neli päeva ette, nad peaksid ikka tulema ette teatamata, sest siis saaks palju selgema pildi sellest, mis meie ehitusettevõtetes toimub.“

Ehitusplatsi kontrollitakse ette teatamata
Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni teabespetsialist Anni Raigna ütles, et ettevõtete kontrollimist ja selle ettevalmistust reguleerib töökeskkonna järelevalve juhend. Juhendi kohaselt teatab tööinspektor kontrollkäigu ettevalmistamisel ettevõtte esindajale kontrollimise alustamisest: nimetab tuleku aja ja eesmärgi ning palub sellest teavitada töötajate esindajaid.

„Vajaduse korral võib külastuse läbi viia ette teatamata, kooskõlastades selle tööandjaga või ettevõtte esindajaga kohapeal,“ ütles ta.

Eelkõige tehakse Raigna sõnul ette teatamata käike ehitusplatsidele, et vältida olukorda, kus kontrollkäigust teadlikuna mõningaid töid ei tehta ja võimalikud nõueterikkumised jäävad avastamata. Sellist käitumist kohtab ka mujal.

„Näitena võib tuua juhtumi, kus töötaja tuli kurtma, et värvimistöödel on tööruum värviaure täis. Inspektor oli ettevõttes käinud hiljuti kolmel korral. Kuna värvimine toimus ainult kahel päeval nädalas ja külastuse ajal värvimistöid ei tehtud, siis polnud inspektor neist teadlik. Töötaja abiga selgitati välja, millal värvimine aset leiab, ning inspektor tegi ette teatamata käigu ja tuvastas nõueterikkumise,“ rääkis ta.

„Tööinspektsiooni eesmärk pole karistada. Meie eesmärk on teha ennetustööd töökeskkonna ohutuks muutmiseks ja tööelu kvaliteedi parandamiseks, kasutades vajadusel riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses,“ selgitas Raigna.

Ta lisas, et seaduserikkumised, mida fikseeritakse, on tihti sellist laadi, mida isegi järelevalveametniku käiku ette teades ei saa kõrvaldada: koolitamata töötajad, tegemata tervisekontroll, koostamata riskianalüüs, ohutusnõuetele mittevastavad töövahendid jne.

„Kui juhtubki nii, et enne tööinspektori tulekut mõned seaduserikkumised kõrvaldatakse ja töökeskkonna olukorda parandatakse, siis osaliselt on eesmärk juba täidetud,“ nentis Raigna.

Kontrollkäigud Kagu-Eestis

Milline on aga Kagu-Eesti tööohutuse olukord praegu, sellest räägivad Võru-, Põlva- ning Valgamaal tööohutust kontrollivad tööinspektorid Imre Tambert ning Heikki Taidre.

Lõuna inspektsiooni tööinspektorid käisid mullu tööohutuse kontrollimiseks Põlvamaal 67, Valgamaal 73 ja Võrumaal 107 ettevõttes. Põlvamaal tuvastati 292, Valgamaal 234 ja Võrumaal 275 töökeskkonna alaste nõuete rikkumist. Sunniraha hoiatuse määramist kasutati Põlvamaal 9, Valgamaal 13 ja Võrumaal 22 seaduserikkumise kõrvaldamise nõudmisel. Põlvamaal algatati 5, Valgamaal 7 ja Võrumaal 3 väärteomenetlust seaduserikkumiste kohta, mis tõid kaasa raske tagajärjega tööõnnetuse.

Kokku oli kontrollkäike rohkem kui ettevõtteid, sest mõnes firmas käidi mitu korda (järelkontroll, ehitise ülevaatused jms).

Suurimad puudused
Tööinspektorid märkisid, et päris tihti tuleb ette olukordi, kus ettevõte on tegutsenud kümmekond või rohkemgi aastat aga tööandja tegevus töötervishoiu ja tööohutuse osas on nõrk. Levinud on arvamus, et kui ettevõttes on alla kümne töötaja siis töötervishoiu ja tööohutuse seadus ettevõtte kohta ei käi. Oma osa on kindlasti ka selles, et inspektsioon ei ole varem väiksema töötajate arvuga ettevõtteid kontrollinud.

Suurimateks puudusteks nimetasid inspektorid halba õhuvahetust, ebapiisavat ja hooldamata valgustust, kukkumise vältimiseks vajalike kaitsepiirete puudumist, mittekorras töövahendite kasutamist ning puudusi töötajate juhendamisel ja väljaõppel. Samuti töötajale vajaliku tööriietuse puudumist ning kõrgtöödel kasutatavate töövahendite (tellingud, redelid jt) ja ohtlike seadmete mittevastavust ohutusnõuetele.

Töövahendite ohutusnõuetele mittevastavuse kohta tõid tööinspektorid näiteks tööpinkide kasutamise: vanematel tööpinkidel puuduvad kaitsekatted, mida küll valmistajatehas pole ette näinud, kuid mille kasutamata jätmisel pole tööandja töövahendi ohutust taganud.

Paljudel juhtudel ei ole tööandja suunanud töötajaid tervisekontrolli või on selle tähtaeg ületatud. Seaduse järgi peaks esmane tervisekontroll toimuma kuu aja jooksul alates töötaja tööle asumisest.

Suur hulk seaduserikkumisi toimub ka töötaja süü läbi. Sageli on probleeme isikukaitsevahendite kasutamise ja hoidmisega. Tööandja väljastatud nõutavaid kaitsevahendeid ei kasutata (levinud arvamus töötajate seas on see, et ise otsustan, kas tahan kasutada või mitte) ja hoitakse neid töökohtadel, kus need määrduvad. Määrdunud isikukaitsevahendit ei taheta loomulikult kasutada ja kui end ei kaitsta, võibki saada terviserikke või vigastuse, selgitasid tööinspektorid.

Ka nimetati, et käiguteedele on tihti jäetud kõrvalisi esemeid (juhtmed, voolikud, tootmisjäätmed jt), mis suurendavad kukkumisohtu. Ja töötajad kukuvad tõesti palju ning vigastused on rasked, rõhutasid inspektorid. 

Tööõnnetused
Mullu registreeriti Põlvamaal 51 tööõnnetust, neist 15 rasket, kaks õnnetust lõppesid töötaja surmaga. Hukkunud  ei olnud Põlvamaa töötajad. Samuti tegutsesid hukkunute tööandjad väljaspool Põlva maakonda.

Valgamaal juhtus eelmisel aastal 44 tööõnnetust, neist 13 rasket, üks õnnetus lõppes töötaja surmaga.

Võrumaal oli tööõnnetusi 59, millest 12 olid rasked.

Rasketest õnnetustest enamik olid kukkumised (libeduse tõttu, komistamine kõrvaliste esemete tõttu, kukkumine redelilt). Samuti juhtus õnnetusi mittekorras ja nõuetele mittevastavate masinate ja seadmete kasutamisel.

Positiivne on see, et võrreldes 2010. aastaga vähenes tööõnnetuste arv mullu kõigis kolmes maakonnas.

Paranenud töökeskkond
Tööandja peab tagama ohutuse töötamisel. Paljudes ettevõtetes on võetud kasutusele tänapäevaseid tehnoloogiaid, soetatud uusi masinaid ja seadmeid. Olemasolevaid tööruume renoveeritakse, võimalusel ehitatakse päris uusi. Parandatud on töötajate olmetingimusi.

Põllumajanduses on ehitatud uusi karjalautu, soetatud ajakohaseid traktoreid ja teisi põllutöömasinaid. Kõik see kergendab ja muudab töötamist ohutumaks. Oluline on siinjuures, et tuleb järgida valmistaja juhiseid ja nõudeid, mis käivad töövahendiga kaasas. Lihtsam on õnnetusi vältida ja tervist hoida kui pärast ravida, rõhutasid tööinspektorid.

Kontrollkäikudelt on märgata, et tunduvalt on paranenud arusaam töötervishoiu ja tööohutuse vajalikkusest ja kasulikkusest ettevõttele. Tööle on võetud väljaõppinud töökeskkonnaspetsialiste; üha rohkem tuntakse huvi töökeskkonnaalaste koolituste vastu (eriti tasuta) ning küsitakse nõu tööohutust puudutavates küsimustes.

Parandamist vajaks tööandjate ja töötajate koostöö töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Tööandjad peaksid arvestama võimaluse korral töötajate arvamuste ja ettepanekutega, töötajad jälle tööandja kehtestatud nõuetega. Nõuded ohutuks töötamiseks ei ole väljamõeldud kellegi kiusamiseks.

„Me kõik tahame peale tööpäeva lõppu elusalt ja tervelt koju jõuda. Selleks tuleb aga koostööd teha kõigil osalistel, et tööelu kvaliteet paraneks ja töökeskkond muutuks ohutumaks,“ rõhutasid tööinspektorid.

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 02/02/2012 11:08:44