Ave Tamra. Foto: Malle Elvet

20. jaanuaril oli Lasva vallavolikogus taas päevakorras Pikakannu kooli teema. Endine Lasva vallavolikogu esimees ja Pikakannu põhikoolis õppiva tütre ema Ave Tamra räägib, mis tundeid tekitas teadmine, et peale tema soovib Lasva vallavolikogu liikmetest Pikakannu kooli säilitamist veel vaid üks.

Kuidas kommenteerid vallavolikogu otsust Pikakannu kool uuest õppeaastast sulgeda?
Meie oleme Lasva vallavolikogu liikmetena saanud mandaadi inimestelt, kellele läksid korda kaks aastat tagasi antud valimislubadused: hoiame kokku! Loome tingimused valla ühtlaseks ja stabiilseks arenguks! Pikakannu koolil on väga oluline roll Lasva vallas. Ja valimislubadused on ilmselt kerged ununema. Uued valimised ju alles kahe aasta pärast ning lastel pole valimisõigust.

Minu mehe jaoks on selliste otsuste tegemine Eesti omariikluse lõpp.

Mis tundeid tekitas sinus teadmine, et koguni üheksa volikogu liiget ei soovi Pikakannu kooli säilimist?
Nende üheksa volikogu liikme seas oli siiski üks inimene, kes oli nõus juhul, kui elanike arv, sealhulgas laste arv kasvab, ning teine, kes pooldas kooli kuueklassiliseks muutmist.

Pean täpsuse huvides selgitama, et Lasva vallavolikogus kinnitati seekord Lasva valla arengukava aastateks 2011–2020 ja seoses Pikakannu kooliga oli laekunud mitmeid ettepanekuid, mille hulgas oli nii valla kahe kooli ühise juhtimise alla viimine kui ka ühise juhtimise all klassikomplektide avamine vastavalt laste arvule. Viimane ettepanek oleks toonud valla eelarvesse ka arvestatava kokkuhoiu. Kuid ei haridus- ja kultuurikomisjoni ega ka majanduskomisjoni koosolekute protokollidest selgu, et neid variante oleks üldse kaalutud. Selge see, et väikekool, nagu meil on, ongi kallim.

Eks nii mõnigi n-ö koalitsiooni liige valmistas oma suhtumisega pettumuse, aga kokkuvõttes ei ole selles kõiges ju midagi uut. Mul on väga piinlik istuda sellises volikogus, mul on väga piinlik nende inimeste pärast, kes on julgenud võtta endale otsustusõiguse asjade üle, kus nad võiks ausalt tunnistada, et see ületab nende harituse, teadmiste ja intellekti võimete piirid. Ühesõnaga, tekitas piinlikkust. 

Kõrvaltvaatajale tundub, et paljudel on haridusest ja laste arengust lihtsalt ükskõik, haridust ei peeta oluliseks, tähtsamad on arvud ja võimalus näidata kokkuhoidu.
Lasva vallas on Kääpa põhikool, mille headuses ja olulisuses ei ole kellelgi kahtlust ja mis täidab oma rolli hariduse andja ning armsa kodukoolina paljudele Lasva valla lastele. Paraku on Lasva vald oma nelja suurema küla ning nende mõjupiirkondade tõttu raskesti hallatav, kuna tal puudub üks ajalooliselt välja kujunenud keskus. Nii nagu Kääpa, mis asub teede ristis ning on logistiliselt mugav Tsolgo, Kääpa ja Lasva elanikele, on ka Pikakannu kool omamoodi keskuseks oma piirkonna küladele: Otsale, Madalale, Kõrgessaarele, Kühmamäele jne.

Teedevõrgustik on selline, et ühe bussiringiga lapsi kooli ja koduküladesse tagasi vedades muutub lapse koolipäev väga pikaks. Bussipeatusest tuleb lapsel ju veel koju minna.

See ei ole ainult hariduse võimaldamise küsimus, mida Lasva vallavolikogu liikmed väga rõhutavad, vaid millise sõnumi me neile peredele ja lastele oma käitumisega edastame. Et elamine maal, keskustest eemal on justkui midagi põlastusväärset ja selle eest saab karistada. Kas nii hoolitakse rikkusest, mida Eestis on niigi vähe – lastest? Milline arusaam kasvab lastes oma riigist, kus antakse selgelt mõista: sa elad vales kohas, sa lähed liiga kalliks maksma, üleüldse oled riigi rahakotile liigseks koormaks! Ja siis me arutame ja imestame, et miks nad lähevad ära. Mitte lihtsalt linna, vaid mõnda teise riiki.

Mis saab edasi? Kas võtate jalge alla kohtutee?
Kohtuteed ei võeta kerge südamega jalge alla. Erinevalt Lasva vallavolikogu liikmetest me kaalume enne otsustamist väga tõsiselt.

Kes on need, kes kuuluvad Pikakannu kooli toetusrühma?
Arengukavasse tegi väga põhjalikult argumenteeritud ettepanekuid näiteks Võru Instituut, kelle abiga viidi Pikakannu põhikoolis eelmise aasta sügisest sisse pärimuskultuuri õpe. Nad juhtisid ka Lasva vallavolikogu tähelepanu, selmet kool sulgeda, muuta see omapäraseks haridusasutuseks kogu Võrumaal. Koha eripära ning pedagoogide olemasolu ning haridusministeeriumi võimaldatav lisarahastus annab selleks suurepärase võimaluse. Lasva vald jättis selle kasutamata. 

Miks soovib nii teie pere kui ka paljud teised pered oma lapsi koolitada just Pikakannu koolis?
Eks iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat. Meie oleme veendunud, et Pikakannu kool on meie lastele parim võimalus hariduse omandamiseks. Eri vanuses lapsed ühes klassiruumis õpivad teistega arvestama, väike laste arv ei anna võimalust kellelgi viilida, maha kirjutada või õppetükke tegemata jätta. Huviringidest võtavad osa peaaegu kõik lapsed, nii et kui näitering ja laulukoor on laval, istuvad saalis peamiselt õpetajad ja lastevanemad.

Eks omad köstrid ja Tootsid on igas koolimajas ja on olnud ka Pikakannul paremaid ja halvemaid aegu. Sügisest Pikakannul tööd alustanud uus noor direktriss [Liina Vagula] on suutnud hoida ja luua sõbraliku ja ühtehoidva pere. Kõige tähtsam on siiski kodulähedane ja turvaline keskkond, mida vajavad lapsed eriti esimeses kahes kooliastmes ehk siis lapsed kuni 6. klassini. 

Mis on ikkagi selle taga, et paljud inimesed Lasva vallas teevad suuri jõupingutusi selleks, et Pikakannu kool lõpuks ometi hävitataks?
Seda peaks küsima nende käest, kes seda hävitustööd teevad. Küll tahaks süüdistada Nõukogude korda, mis katkestas noore riigi arengu, ja küüditajaid, kes peaaegu hävitasid eesti intelligentsi, põlistalud, inimeste eneseväärikuse, aga – Stalin on ju surnud! Meil on ju ometi vaba, demokraatlik riik, vabad valimised, aga ikka rõhutakse nõrgemaid. Seekord siis lapsi.

Kui kaks aastat tagasi küsiti Lasva vallavolikogu eelmise esimehe Heino Ojaperve käest, kuidas tema näeb Lasva valla hariduselu tulevikus, siis vastus oli selge: Lasva vallas olgu üks lasteaed ja üks kool. Nii et, Lasva valla elanikud, olge valvsad, pandi Pikakannu kool kinni, kuidas siis lasteaiaga jääb? Millisesse külla see üks lasteaed tuleb?

Stalin vist ikka ei ole veel päriselt surnud? Hävitustöö ju kestab.  

Mis seis on praegu Lasva vallas lasteaiaga? Millal ja kuhu see peaks tulema ja mis on saanud varasemast plaanist ehitada uhke ujulaga lasteaed?
Need kaks aastat, kui mina olin volikogu esimees, tegin ma kõik, et Lasva küla saaks uued lasteaiaruumid. Esialgse ehitusprojekti teostamine oli Lasva valla elanike ja laste arvu ning selle muutusi prognoosides, samuti juba eespool jutuks olnud ajalooliselt välja kujunenud keskuse puudumist arvestades keeruline.

Lastega perede elukohti vaadates ja kõiki neid põhjusi analüüsides on selge, et ehitada Lasva valda üks suur lasteaed, mis asuks Lasva külas, samal ajal kui koolid asuvad hoopis teistes külades, poleks mõistlik. Lasteaed Lasval ei sobiks kuidagi Tsolgo ja Kääpa kandi inimestele, kellest paljud käivad tööl Võrus. On selge, et Lasva valla lasteaed peab eelkõige perede ja laste huve silmas pidades jääma nii Kääpa kui ka Lasva külla. Ideaalis võiks see välja näha nii, et Kääpa ja Lasva rühmad töötavad segarühmadena ja annavad ka koolieelikutele vajaminevad teadmised-oskused, ning näiteks Tsolgos, Pikakannul ja Sookülas võiks töötada lastehoiurühmad.

Viimase aasta jooksul on Lasva vallavanem Juris Juhansoo teinud väga palju tööd – esialgse lasteaiaprojekti ehitusmahtu on vähendatud, projekt on ringi tehtud energiasäästlikuks ning esitatud taotlus programmi „Vähese energiakasutusega avalike hoonete ehitamise rekonstrueerimise toetamine“. Peamine põhjus, miks mina olin üldse uue hoone ehitusega nõus, oli just energiasäästlikkus. Praegu Lasva valla omandis olevad vanad hooned, kahjuks peab tunnistama, et ka rekonstrueeritud Kääpa koolihoone, energiasäästlikkusega just ei hiilga.

Kurb, et volikogu enamus ei mõista, et kolme kilomeetri kaugusel Pikakannul suhteliselt heas korras hoone tühjaks jätmine selleks, et rahastada uue lasteaia ehituseks vajamineva laenu teenindamist, võib saada saatuslikuks ministeeriumi toetusele ning Lasva küla lasteaia uute ruumide ehitus nurjub.

Mõistliku ning lastesõbraliku ruumilahendusena näen endiselt Lasva kultuurimaja kasutuselevõttu, seal saaks saali päeval kasutada, ning hoiurühmade asutamist teistesse küladesse.

Eelmisel esmaspäeval algatasid veebileheküljel petitsioon.ee üleskutse Eesti presidendi, valitsuse ja teiste institutsioonide poole toetamaks väikekoolide püsimist. Mida selle petitsiooniga taotled?
Tegelikult on pöördumise peamine põhjus laste õiguste rikkumine. Meie uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lg 2 ütleb: „Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.” Kui palju siis tohib? Segaseks jääb ka lauseosa: kooli jõudmiseks. Lubatud on siis hommikul 60 minutit ja õhtul 60 minutit? Kui pikk see lapse päev siis olla võib sellel 20 protsendil? Taotlus ongi, et need kelle poole petitsioonis pöördutakse, esitaksid selgelt ja efektiivsust mitte ettekäändeks tuues oma seisukohad.

Kas oled kohtunud ja aru pidanud Otepää rahvaga, kes protesteerib Pühajärve kooli sulgemise vastu?
Jah, oleme kohtunud, oleme aru pidanud ja neid väikekoole on Eestis rohkemgi, mille õpilasi „efektiivsuse” pärast keskustesse küüditatakse.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 02/02/2012 11:16:46