Värska gümnaasium

Statistika näitab, et sulgemisohus Värska gümnaasium Setomaal on tõeline ülikooliastujate hoolaud – aastatel 2008-2010 pääses enam kui 57 protsenti seal gümnaasiumidiplomi saanutest õppima kõrgkooli. Värska vallavanema hinnangul näitab see, et kooli taset ei saa kahtluse alla seada – omavalitsusjuht loodab, et see sõnum suudetakse ka haridusministeeriumile veenvalt edasi anda.

Unustage riigieksamite tulemused, nende põhjal koostatavad gümnaasiumite pingeread ja Kagu-Eesti eliitkoolide tabelite tipus troonivad maakonnakeskuste koolid! Sellise järelduse võib teha kõrgkoolidesse pääsemise andmetest, mis on osa haridus- ja teadusministeeriumi uuest – ja senisest paremaks ning mitmekülgsemaks peetavast – haridussüsteemi hindamise mudelist.

Kui kõrvutada aastatel 2008–2010 kõrgkoolidesse tasuta kohtadele õppima pääsenud noorte kodugümnaasiume, siis eristub Kagu-Eesti koolidest selgelt Põlvamaal asuv Värska gümnaasium. Neil aastatel Värskas kooli lõpetanud noortest 57,1% pääses õppima ülikooli. Tegu on tulemusega, mis annab Postimehe koostatud üleriigilises pingereas (kus on üle 200 kooli) seitsmenda koha ja mis on märgatavalt parem kui teistel Võru-, Põlva- ja Valgamaa koolidel. Et vastav statistika hõlmab mitut õppeaastat, ei saa siin ilmselt rääkida ka juhuslikust märkimisväärselt tublist lennust.

Võrdluseks: Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi sel perioodil lõpetanuist pääses kõrgkooli igati tubli kolmandik – 36,5% – ning üleriigilises pingereas andis see 39. koha.

Paraku on Värska kool üks neist, mis haridusministeeriumi ettekujutuse kohaselt peaks õpilaste vähesuse tõttu juba lähitulevikus lõpetama gümnaasiumihariduse andmise.

Värska vallavanem Raul Kudre tõdes LõunaLehele, et haridusreform on teema, millel rääkimist alustades peab ta alati enne korraks sügavalt sisse ja välja hingama.

Kudre märkis, et ministeeriumi teatel on haridusreformi põhiline eesmärk ehk prioriteet number üks see, et kõik gümnaasiumilõpetajad saaksid võrdse lähtekoha kõrgkooli pääsemiseks. Ning kui lähtuda Värska gümnaasiumi 7. kohast üle-eestilises pingereas, siis ei peaks haridusministeerium küll koole kinni ja kokku pannes vaatama paralleelklasside arvu, vaid hoopis kooli sisu.

„Me ju täidame päris hästi seda peaideed – anname väga hea lähtekoha kõrgkooli saamiseks,” kinnitas vallavanem. „ Ainult kaks-kolm paralleeli ja suured gümnaasiumid ei anna võrdseid võimalusi, väga palju on erandeid, saab ka väikeses koolis väga head haridust anda.”

Paari nädala pärast kohtuvad Põlvamaa omavalitsuste liit ja maavanem haridusministeeriumi esindajatega ja seal on Kudre (kes on liidu esimees) sõnul kindlasti kavas need teemad üles võtta.

Värska vallavanem rõhutas, et Värska on end selgelt kaardistanud kui Setomaa ja seto kultuuri (seto leelo on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse) osa. „Selle kultuuri järjepidevuse hoidmiseks on hädavajalik, et noored oleksid võimalikult kaua selles kultuuriruumis,” kinnitas Kudre. „Seto keelt on võimalik õppida ja arendada ainult kohapeal – kus õpetajad, kooli personal ja lapsevanemad räägivad seto keeles, seda ei saa teha mujal, näiteks Põlvas. Meil on esivanemate ees kohustus seda kultuuri hoida.”

Setomaale ja selle kultuurile eristaatuse saamise põhjendustest rääkides tõi Raul Kudre välja ühe positiivse näite – ansambli Zetod, mille liikmed Värska gümnaasiumis õppides olid kultuuri sees, arendasid ja töötlesid seto muusikat nüüdisaegsemaks ja võrsusid nii arvestatavateks muusikuteks.

Vallavanem ja omavalitsusliidu esimees tõdes, et setodel tuleb püüda oma sõnum ministeeriumile, kellel on ju lõplik sõnaõigus ja võimalused näiteks rahakraan kinni keerata või kool riigistada, võimalikult selgelt edasi anda. Sõnum setode erisusest ja sellest, et Värska koolist saab arvestatavat haridust. Lisaks tuleb setodel ka endil püüda ja vaeva näha – meelitada kooli piisavat hulka õpilasi ning tagada selle jätkusuutlikkust.

Kuidas üldse Värska gümnaasiumi edu selgitada?

„Ju on koolis tehtud head tööd, antud lastele selge ettekujutus sellest, mida nad võiksid edasi teha, ja lapsed on asunud seda sihikindlalt ellu viima,” arvas Kudre. „Lapsed on olnud tublid, neil on olnud sihid silme ees ja õpetajad on neid suunanud. Ei saa kooli taset kahtluse alla seada, kui niipalju õpilasi saab kõrgkooli sisse.”

Värska vallavanem ei julenud pakkuda, kui tõenäoline on, et sarnaselt Värska päästekomandoga suudetakse ka gümnaasium sinna alles jätta. Ta nentis, et vald teeb kõik endast oleneva ja püüab, nagu komandogi puhul, riigile tõestada Värska gümnaasiumi vajalikkust.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/02/2012 11:18:50