Kümmekond lapsevanemat ei soovi oma võsukesi hommikuti elava liiklusega Vabaduse tänava ääres asuvasse Võru kesklinna gümnaasiumi saata ja nõuab lisaklassi avamist Kreutzwaldi koolis. Foto: Janar Kotkas

Sellal, kui paljusid koole kummitab õpilaste nappus, on rühm Võru lapsevanemaid esitanud linnavalitsusele avalduse, et kohalikus Kreutzwaldi gümnaasiumis avataks sügisel nende kooliteed alustavate laste jaoks lisaklass – Kesklinna gümnaasiumi lapsevanemad oma võsukesi panna ei taha. Linnavalitsus aga ilmselt sellele soovile vastu ei tule. Segadust on põhjustanud uus kooli määramise kord – Võrus on kasutusele võetud „sirklimeetod”.

Kümmekond Võru lapsevanemat said linnavalitsuselt teada, et nende sügisel kooli minevad lapsed ei pääse haridusteed alustama mainekas Kreutzwaldi gümnaasiumis. Et sellesse kooli soovijaid oli rohkem kui kohti, tuleb koolijütsidel astuda Võru Kesklinna gümnaasiumi.

Lapsevanemad on leidnud, et neile pole esitatud ühtki tõsiselt võetavat põhjust, miks lapsed Kreutzwaldi koolist välja jäid, ja nad usuvad, et põhjust ja õigustust selleks polegi.

„Lapsevanematena ja ühtlasi Võru linna kodanikena leiame, et tulenevalt haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning teistest õigusaktidest on meie ja meie laste õigusi piiratud ja tunneme, et vaba valikut takistatakse, sest loodud on vähem kohti Võru Kreutzwaldi gümnaasiumisse astuvatele lastele, kui on reaalselt lapsi,” teatasid lapsevanemad.

„Tahtsime linnavalitsusest teada, miks meie laps nimetatud koolist välja jäeti. Midagi asjalikku ei toodud põhjenduseks,” kurtis üks lapsevanemaist LõunaLehele. „Pakuti, et pange laps kesklinna kooli, sest seal on vaba ruumi. Mitte keegi ei hooli linnavalitsuses sellest, sellise otsusega kaasnevalt muutub näiteks ühe lapse koolitee ohtlikumaks. Mulle tundub, et keegi ei üritagi süveneda teemasse ja sellesse, mida nende otsus lastele kaasa toob.”

Esmaspäeval esitas 11 lapsevanemat Võru linnavalitsusele avalduse, milles soovitakse lisaklassi avamist Kreutzwaldi koolis. Ühe põhjusena on välja toodud turvalisus: näiteks märgitaksegi ühe pere kohta, et kuna selle elukoht on kohe Kreutzwaldi gümnaasiumi kõrval, ei peaks laps selles koolis käimiseks ületama ühtki tänavat. Kesklinna gümnaasiumi minnes tuleks lapsel aga iga päev – ja nii üheksa aastat järjest – kümme korda ületada ohtlikke sõiduteid. Teine pere aga rõhutab, et lapse vanem õde juba õpib Kreutzwaldi koolis. Kolmas lapsevanem märgib, et kuna ta töötab Kagukeskuses ja on üksikvanem, saaks laps hõlpsasti pärast kooli tema töö juurde tulla ja koos vanemaga turvaliselt koju minna.

Avalduses on toodud välja ka ühe lapse kindel seisukoht. Ema teatele, et Kreutzwaldi gümnaasiumis pole talle kohta, olevat laps vastanud: „Istun nurka ja õpin.”

Lapsevanemad märgivad, et Kreutzwaldi gümnaasiumi direktori Katrin Martinfeldi teatel on koolil olemas võimalused 1. klassi astujatele lisaparalleelklass avada.

Martinfeld: võimalused on olemas
Katrin Martinfeld ütles LõunaLehele, et sügisel avatakse koolis kaks esimest klassi kokku 48 õpilasega. Ta märkis, et kool ei korralda õpilastele kohtade jagamist, sest sellest aastast kehtib uus kord, mille kohaselt jagab koolikohad ja otsustab klasside avamise linnavalitsus – lapsevanemate pahameele saab aga paraku enda kaela kooli juht.

Martinfeld kinnitas lapsevanemate väidet, et koolil oleks võimalik avada veel üks esimene klass.

Abilinnapea: eelistasime sirklimeetodit
Võru abilinnapea haridusküsimustes Kersti Kõosaar selgitas, et uuest õppeaastast lähtutakse koolikohtade jagamisel värskest seadusest. Mullu 1. novembriks tuli lapsevanematel esitada taotlus. Pärast taotluste laekumist vaatas need üle komisjon, kes lähtus Kreutzwaldi kooli nimekirja koostamisel kolmest faktorist: kooli kaugus elukohast, kas lapse vanemad õed-vennad juba õpivad seal ja kas koolis töötab mõni lapse vanematest. Et Kreutzwaldi kooli naabruses on palju elumaju ja lapsi, täitusid nimekirjad üsna kiirelt.

„Üks pere oli selline (avalduse esitajate seas – toim), kes oli peale 1. novembrit asunud elama sinna [Kreutzwaldi kooli lähedale],” sõnas Kõosaar. „Mingi piir tuli võtta taotluste kokkuvõtmiseks ja otsuste tegemiseks.”

Kõosaar märkis, et uus seadus jättis võimaluse kasutada kaht süsteemi. Esimene on sirklimeetod ehk arvestatakse kaugust koolist. „Teine võimalus on nn taburetimeetod: taotluste esitamine algab nüüd ja kõik tormavad,” kirjeldas Kõosaar. „Seda pidasime inimestele alandavaks.”

Abilinnapea sõnul toimis varem süsteem selliselt, et kooli direktor ise arvestas taotluste laekumise järjekorda ja koolikoha taotlejate kodu kaugust koolist. Ka siis juhtus lausa selliseid lugusid, et sama maja ühest trepikojast pääses laps eelistatud kooli, koolist kaugemas trepikojas elav laps aga mitte.

Kersti Kõosaare sõnul on tõepoolest 11 lapsevanemat esitanud taotluse Kreutzwaldi koolis lisaparalleelklassi avamiseks.

Mida linnavalitsus sellest avaldusest arvab?

„See on meil veel arutlusel, aga 11 lapsele me uut klassi avada ei saa,” sõnas hariduse abilinnapea. Kreutzwaldi gümnaasiumis on tema sõnul klassiruume 35 klassikomplektile, hetkel toimub õppetöö 36 klassiruumis. Kui avada kolm paralleeli esimesi klasse, oleks vaja 39 klassiruumi.

Kõosaar selgitas, et juba aastaid on räägitud Kreutzwaldi koolist kui mammutkoolist ja tasakaalu huvides on seepärast otsustatud avada kesklinna koolis, kus on vabu kohti ja ruume, kolm esimest klassi.

Ülanimetatud lapsevanemad on oma avalduses toonud välja ka selle, et Kreutzwaldi koolis jagatakse õpilased aineklassidesse, mis aitab tekitada lapses huvi kas keele, matemaatika vm vastu ning lapsel on seeläbi tulevikus kergem õppida ja valida elukutset või eriala. Abilinnapea Kõosaar tõi välja, et suunaõpet on kavas arendada ka Kesklinna gümnaasiumis: koostöös muusikakooliga on plaanis avada seal muusika-matemaatikaklass.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/02/2012 11:23:51