25 m rinnuli rajal on Eesti koondise edukaim naine Eve Virkkunen. Foto: Malle Elvet

Kui väljas on peletav pakane, tundub üsna kõhedust tekitav, kui keegi innukalt seletab, kuidas talvel krõbekülmagagi jääaugus tervistavalt ja sportlikult ujutakse. Ometi on hiljuti Lätis taliujumise MMil käinuil mida meenutada ja pealegi kopsakas medalisaak – 16 kulda, 14 hõbedat ja 6 pronksi. Kuldmedalite hulgalt jäi Eesti alla vaid Venemaale.

Eestlaste medalisadu Jurmalas sai kiiresti alguse. Kui 25 m rinnuli eelujumise oli lõpetanud Merle Vantsi, polnud enam kahtlustki, et ta saab finaalis oma klassis Eestile esimese kulla.
Ülekaaluka eduga lõpetas ujumise oma klassis Räpina juurtega Eve Virkkunen (40), suur kuldmedalisoosik.
„Kas tõesti 18,56!“ hüüatas Virkkunen, kui nägi kaile jõudnuna tablool oma finaalitulemust 25 m rinnuliujumise kullavõitjana. Rinnuliujumise sel distantsil oli kõikides vanuseklassides naisi kokku 263. Virkkuneni aega ei suutnud neist keegi ületada.
Rinnuliujumise võistluste esimese päeva järel olid eestlased võitnud juba 11 medalit. Neist neli kulda, millest kolm said naisujujad.
Oma vanuserühmas pälvis kulla ka Epp Kruusmaa (21). „Õpin Tallinna Ülikoolis kehakultuuri. Ujumine on mu lemmikala, alustasin ise kuueselt. Mu trumpala ongi rinnuliujumine,“ rõõmustas vastne maailmameister.
Selles klassis tuli Eestisse kolmikvõit. „Sain taliujumise ristsed mullu Pirita Openil. Olen triatlonist. Olen lõpetanud TÜ õigusteaduskonna,“ jutustas hõbemedali saanud Kadri Sõggel. Pronksi teenis Kinne Tõnnison, kes on edukas pikamaaujuja.

Võimatu sai võimalikuks
Erinevalt tugeva ujumissportlase taustaga Virkkunenist ja Vantsist oli allakirjutanul, harrastusujujal, ühtlasi Eesti võistkonna vanimal ujujal, väike kogemus kahest 25 m ujumisest Eesti meistrivõistlustel jääkülmas vees Pirita jões.
Võitluste teine päev tõi aga siinkirjutajale suure üllatuse ja emotsiooni.
Esimene 25 m kulges viivuks taevasse tõusnud päikese all peadpidi vees kroolides mul külma tundmata. Keha muutus külmaks ja ujumine aeglasemaks alles viimasel kümnel meetril. „Pronksmedal on sinu. Olid ainus, kes selles stardis krooli ujus, teised ujusid rinnuli,“ paitasid Toomas Haggi ja Aleksei Tereštšenkovi sõnad mu kõrvu. Kallistuste järel pugesin kuuma veetünni, kuhu kõik riburada pidi maandusid. Võimatu oli võimalikuks saanud – MMi pronksmedal 50 m jäises ujumises.
Teiselgi päeval ei suutnud keegi 25 m vabaujumisel Eve Virkkunenist kiiremini ujuda. „Mulle oli äsjane MM taliujumise debüüt. Varem olin koos abikaasa ja tütrega käinud hilissügisel järvedes ujumas, kui vesi oli veel pluss 15-16. Eelmisel sügisel kutsus Aleksei mind MMiks valmistuma. Harjutasin külmas ujumist koos mehega Männiku karjääris. Jaanuari esimesel poolel puhkasin Egiptuses. Sealt naasmise järel ujusin Pirita jääaugus. Pluss 24 järel oli nullilähedane jõgi üpris külm kogemus. Noorena tegelesin võistlusujumisega. Nüüd naudin ujumisi, pikki avaveeujumisi ja ka lühidistantse,“ jutustas Räpinas sündinud Eve Virkkunen (neiuna Heikla), 50-kordne Eesti meister ujumises.
Taliujumise MMi järel sai Virkkunenist neljakordne maailmameister ja selle võistluse Eesti võistkonna edukaim ujuja: kolm individuaalkulda (25 m rinnuli, 25 m vabalt ja 50 m vabalt), üks teatekuld 4 x 25 m rinnuli ujumises ja hõbe 4 x 25 m vabalt teateujumises.
„Sain taliujumise MMilt suuri emotsioone ja kogemusi. Võrratu tunne oli seista poodiumi kõrgeimal astmel mulluse maailma naisujuja rootslanna Anna-Carin Nordini kõrval,“ rääkis Virkkunen.

Kestvusujumises kolm meistrit Eestist

Võistluste kuningliku etapil, 450 m kestvusetapil, oli rajal neli vaprat Eesti meesujujat. Kulla said nii Toomas Haggi kui Aleksei Tereštšenkov. Hõbeda võitis Tõnu Kütt. Pimenevas õhtus oli pinget ja põnevust, kui rajal oli eelmise MMi 450 m sangar Henri Kaarma. Nüüd käis heitlus absoluutse parima nimele tema ja inglase Andrew Allumi vahel. Eestlane suutis olla kaks sekundit kiirem, olles 34 võistlustules olnud meesujuja seas kiireim.
Eesti esinduses olnud 11 naisujujaist naasis medalitega koju 8, 16 võidetud medalist on 12 individuaalsed.
Jäises basseinis end proovile pannud 28 meesujujast said medaleid 10, kokku 20 medalit, kuus kuldset individuaalaladel. Edukaim on meestest kahekordne maailmameister Toomas Haggi, kes sai ka kaks hõbe- ja ühe pronksmedali. Lembit Lahe individuaalkuldadel lisandus kaks teateujumise hõbedat. Eesti võistkonna pesamuna Vladislav Zubel (17) sai ühe individuaalkulla, kaks hõbedat ning teateujumise kulla ja pronksi. Kaarma medalikomplekti kuulub veel hõbe- ja pronksmedal individuaalaladel. Pikamaaujuja Bruno Nopponeni saagiks olid hõbe- ja pronksmedal.

Taliujujad Mehhikost ja Botswanast

Stardinimekirjades oli kokku 1088 nime 27 riigist. Tänavu oli kaasategijate arvukuselt Soome järel teisel kohal korraldajamaa Läti enam kui 200 ujujaga.
Arvukalt oli esindatud Inglismaa, Saksamaa ja Austria. Kaugematest maadest tulnud olid maailma kuklapoolelt Austraaliast, Kanadast, Mehhikost ja Aafrika lõunaosast Botswanast.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 10/02/2012 11:27:33