Küsitlus

Kas nn eurokraavide kaevamine tee äärde tuleks ohtlikkuse tõttu lõpetada?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
11°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
11°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°

Süvahavva talu rahvas: sugulased lahkasid, kas ikka on meie maja

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Süvahavva talu näeb päriselus välja selline.

Kanal 2 telesari, müstikast ja salapärast pakatav „Süvahavva” on toonud hulga tähelepanu nii Põlvamaa Süvahavva külale kui ka sealsele Süvahavva loodustalule.

Süvahavva loodustalu perenaine, tänavu Põlvamaa kogukonna pärliks valitud Reet Pettai ütles, et alguses, kui sarja näitama hakati, lahkasid isegi sugulased, kas filmis näidatav talu on ikka nende oma. Tegelikult on aga lugu üles filmitud hoopiski Järvamaal Ambla kandis.

Erinevalt Põlvamaa Süvahavva külast on telesarjas Süvahavva kõigest talu nimi, mis asub Värravi alevis ja samanimelises külas. Koht peaks asuma kunagises Rõuge kihelkonnas Põlvamaal, selgitas sarja stsenarist, kirjanik Indrek Hargla. Reaalne Süvahavva küla koos taluga paikneb Veriora vallas.

Indrek Hargla põhjendas filmitalule nimepanekut lihtsalt: talule oli kirjutamise ajal vaja mingi nimi anda ja hiljem kleepus see kogu sarja külge.

„Ilmselt kõlab hästi ja põnevalt, muud midagi,” sõnas Hargla ja viskas õhku salapära noodi: „Õigupoolest on seal lähedal ka Ilumetsa Põrguhaua kraatrid, aga siit edasi ei saa praegu rääkida.”

Süvahavva nime on Hargla oma loomingus ka varem kasutanud – romaanisarjas „French ja Koulu” kannab üks tegelane nime Süvahavva Koulu. Ka selle sarja tegevus toimub osaliselt Põlvamaal.

Hargla, kelle esivanemad on pärit Valgamaalt, ütles, et Põlvamaaga omab ta olulist sidet. Kui tal tekkis võimalus kirjutada telesarja, tahtiski ta seepärast, et tegevus toimuks maal ja just Põlvamaal, sest linnalugusid on eetris olnud juba küll ja küll.

Müstikat on päris-Süvahavvalgi
Dokumentides Süvahavva talu tegelikult ei eksisteeri. Talu nimeks on hoopis Pusa-Mihkli, ökoturismiga alustades aga valiti Reet Pettai selgitusel talule Süvahavva küla nimi, sest just see talu on küla süda ja seal on olnud ka küla kõige vanem asustus.

Küsimusele, kas ka tegelikult on Süvahavva müstiline koht, vastas Reet Pettai: „Meil on siin kõige, kõige, kõige – see on müstiline.”

Tema vend, Viljandis elav Süvahavva varasem külavanem Peep Tobreluts tõi välja, et salapäraga seotud paiku on nende külas küll. Näiteks asub seal suur langatusorg Sõjatare – endine koobas, kus sõja ajal inimesed varjul olid ja kelle kohalolu reetis sisse-välja lipsav kass. Seepeale olevat vaenlase poolt tapetud kõik inimesed peale äsja abiellunud pruutpaari. Viimased pääsesid 150 meetrit mööda Võhandu jõge allpoole Volba jõesaarele.

„Legendid on selle kohta väga verised,” nentis Tobreluts.

Samuti asub küla südames Kalmate mägi 12 hauakääpaga. Kääbaste kõrval oli pikka aega küla peoplats ja viimati peeti seal selle sajandi esimesel kümnendil seitse aastat järjest pillipiknikku.

„Eks salapärane või uskumatu oli see, kui lihtsa kutsumise peale käis õhtu jooksul üle 100 inimese läbi ja kümme inimest mängis kuus tundi järjest vahetpidamata pilli,” leidis Tobreluts.

Tobreluts märkis samas, et telesarja raamatukoguhoidja Helga (Ene Järvis, kes on sündinud ja kasvanud Põlvamaal) ei räägi filmis sugugi mitte nende kandi murrakut, vaid murraku poolest paigutaks ta teda hoopis kuhugi Helme-Abja kanti.

Telesari tõi Süvahavvale tähelepanu
Tobreluts on telesarja vaadanud, Reet Pettai peres on see aga jäänud tütre õlule, sest tütar naervat, et vaenlast peab tundma.

Pettai meenutas ka seda, et algul oli pere küllalt rahulolematu, et nende talu nime filmis ekspluateeritakse, nüüd aga ollakse pigem äraootaval seisukohal.

Tähelepanu on Süvahavva ja sealse samanimelise loodustalu rahvas tänu sarjale igal juhul saanud nüüd rohkem kui küll. Pettai ütles, et viimati, kui Tallinnas laadal käidi, siis enamik inimesi muigas talu nime nähes ja pooled tulid ka sellest juttu tegema. Ka talu kodulehekülge on pärast sarja eetrisseminekut senisest sagedamini külastatud, kohe pärast esimest osa lausa 300 korda.

„Õnneks on nüüd inimesed selgeks saanud vähemalt Süvahavva kirjapildi,” nentis Reet Pettai.

Selgub, et Süvahavva küla on aktiivne ja elujõuline, kuigi aastaringselt elab seal vaid umbes 30 inimest. Näiteks avatakse homme Süvahavval külakoda, kus saab pidada üritusi sünnist surmani ja vahepeal toimuvad õpitoad.

Kuigi telesari pole filmitud päris-Süvahavval, on Süvahavva loodustalus varem ka filmimehi võõrustatud – eelmisel aastal võeti seal üles mitmed stseenid talgufilmi „Täitsa lõpp” jaoks.

Küsimuse peale, kas küla võiks nüüd kuidagi telesarja menu ka oma huvides ära kasutada, arvas Peep Tobreluts, et iseenesest võiks seda teha küll, aga uisapäisa ei maksa kirjaniku loomingul liugu lasta, vaid seda tuleks sel juhul kaalutletult teha.

Süvahavva pererahvas ja Indrek Hargla pole siiani omavahel telesarja teemadel vestelnud. Küll aga ütles Peep Tobreluts, et Süvahavva külakojas võiks kohtumise kirjaniku ja lugejate-televaatajate vahel korraldada küll.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 11/10/2012 11:03:46

Lisa kommentaar