Härma Mäemine müür e Keldri müür. Foto: Malle Elvet

Haanja kõrgustiku kirdejalamil Piusa jõe ürgorus asuvate maaliliste Härma Alumise ehk Kõlgusniidu (Kõlksniidu) müüri ja Härma Mäemise (Keldri) müürini jõuavad ürgloodusest, jalgsi- ja veematkamisest võlutud. 15-kilomeetrist matka Piusa ürgorus või bussiretke koos lühimatkaga Eesti kauneimaiks peetavate liivakivipaljandite juurde ettevõtnud näevad ahhetama panevaid vaateid. On kaks Piusa kaitseala: üks Põlvamaa serva jääv Piusa liivakarjäär koos koobastega, teine Piusa võrratute liivakivipaljanditega ürgorg Võrumaa servas.

Emajõe kallastelt loodusretkelistega kolletavate lehtede aegu Eestimaa kaguossa vuranud buss peatus Põlvamaal Orava valla Rebasmäe küla lähedal. Ilumetsa meteoriidikraatritest, millest suurimad on Põrguhaud ja Sügavhaud, on saanud sel sajandil turismimagnetid.
Teatavasti on Ilumetsa kraatrid vanemad ja pisemad kui kuulus Kaali kraater Saaremaal. Aegade jooksul on Rebasmäel suust suhu liikunud legendid, et metsane mõistatuslike suurte lohkudega ala oli vanapaganate eluase. Sellest ka alles eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel teadlaste poolt kindlaks tehtud meteoriitse tekkega süvendite nimed – Põrguhaud ja Sügavhaud. Ingli-, Kuradi- ja Tondihaua nime kandvad kolm väiksemat lohku pole meteoriitse tekkega.
Üks legend jutustab, et keset metsa asunud kirik. See vajunud aga kolinal-mürinal maa alla, kui kolm venda keelust hoolimata kirikusse astunud. Peale pühakoja kadumist askeldanud paigas põrgulised ja rahvas peljanud põrguliste metsast ala. Usuti, et see on paganlik rituaalne paik, mille kirikutegelased on ära neednud. Põlismetsa sügavuses paiknenud omapäraste lohkude ees tunti hirmu.
Geoloogidele pakkusid lehtrikujulised süvendid huvi, kui otsiti savileiukohti tellisetehasele. 1938. aastal algasid paigas teaduslikud uuringud, mis said jätkuda paarkümmend aastat hiljem, ja tehti kindlaks, et need on meteoriidikraatrid, mis tekkisid plahvatusliku löögi tagajärjel vähemalt 6000 aastat tagasi. Ala võeti 1964. aastal riikliku kaitse alla.
Kraatri juurde jõudmiseks tuleb astuda läbi puidust põrguväravate ja sammuda mööda astmelist laudteed, mis on läbitav ka ratastooliga. Teeservas tervitavad tulijaid lõbusad puidust metsaelanikud, kujude kõrval on infotahvlid.
Laudraja lõpus laiub vaataja ees 80 m läbimõõduga 12,5 m sügavune kraater – Põrguhaud, mida ümbritseva kuni 4 m kõrguse valli ümber kasvab mets. Sügaviku põhjas on kuni 2,5 m paksune turbakiht. Hilisel sügispäevalgi võis matkaja leida kraatri ümbrusest seeni.
Teine Ilumetsa kraater, meteoriitse tekkega Sügavhaud, mille läbimõõt on 50 meetrit ja sügavus ulatub 4,5 meetrini, jääb Põrguhauast 900 meetrit eemale lõuna poole. Sügavhaua kaemise järel pööras kollane reisibuss nina Piusa liivamaardla suunas.

Imelised püramiidilinnakud
Piusa liivakarjääri nimetatakse naljatledes Eesti Sahaaraks. Eks palavatel suvepäevadel kütabki päike karjääriliiva kuumaks. Mahedal oktoobripäeval liival ringi jalutajad imetlesid looduse rikkust karjääri madalamast osast.
Loodusturisti paeluvad okasmetsa keskel asuvad liivased künkad, mille all laiub liivakarjäär ning kõrval peibutavad kuulsad liivakoopad, kus 2007. aastani said matkajad vabalt ringi turnida. Koopad, mis koos ümbritseva 46-hektarise alaga võeti 1981. aastal kaitse alla, suleti varisemisohu tõttu ja seal talvituvate nahkhiirte kaitseks. Kahe aasta eest avati Piusa koobastiku külastuskeskus, kus turistid saavad näha koobastiku sügavusse viivaid võlvlagedega käike ja tutvuda väljapanekuga, mis räägib liivakaevandamise algusest Piusal ja ümbruse ajaloost. Väikeses saalis on võimalik näha filmilt nahkhiirte (neid on täheldatud 7 liiki) elu koobastes. Teadolevalt on koobastik suurim nahkhiirte talvituspaik Ida-Euroopas.
Külastuskeskus, kus on ka hubane kohvik, on vaatajaile avatud mai keskpaigast septembri keskpaigani. Karjääri serva pidi kulgeb 1,4 km pikkune matkarada, kust avanevad liivakarjäärile supervaated. Vanas Piusa raudteejaamas on kohalikul toormel tegutsev savikoda.
Põlvamaa serva jäävast Piusa liivamaardlast hakati liiva kaevandama peale seda, kui selle paiga oli 1920. aastal avastanud Pühajärve-äärse võõrastemaja omaniku poeg, Euroopas õppinud geoloog, Tartu ülikooli õppejõud Hendrik Bekker (1891–1925).
Piusal hakati klaasitootmiseks kvartsliiva kaevandama 1922. aastal, 1924 kaevandati stollides ehk allmaakäikudes. Liiva peamine tarbija oli Järvakandi klaasitehas. Inimtekkelistes koobastes, mille kuni 10 m kõrgused võlvjad käigud ulatuvad 20 kilomeetrini, kaevandati liiva 1966. aastani. Edasi jätkus liivakaevamine karjääris, mille sügavamas põhjaosas on tekkinud veega täitunud tiigid.
Turiste kodust ja kaugemalt meelitavas Piusa liivakarjääris näeb liiva ammutavaid ekskavaatoreid viimastel aastatel harva. Liiva võetakse teisele poole asfaltteed jäävas osas.
Loodusretke juhtinud geoloog Tõnu Pani viis rühma karjääri kõrge kurrulise seina juurde. Tektoonilise paljuvärvilise struktuuriga liivapaljand, mille ülaserva pidi kulgeb matkarada, on omapärane ja meie looduses harvaesinev.
Piusa karjääri vanema osa tiigis pesitsevad harivesilikud ja mudakonnad. Vahel tabab vaataja silm ja pildikaamera ka selgeveelises tiigis sulistava rohelise konna.
Karjääri põhjas avaneb vaatajale kaunis panoraam. Ühtäkki jäi Pani silm peatuma tiigi lähedal olnud imelistel tillukestel püramiidikestel, mille tippe katsid kivid. Loodus on karjääri põhja meisterdanud minipüramiide, geoloogilisi tsementeeritud nõrgvorme. „Fantastiline! Milleks minna Egiptusesse inimeste loodud püramiide imetlema, kui meil on siinsamas oma püramiidid,“ kostus loodusimet kaameraisse püüdnute suudest.

Eesti uhkeimad liivakivipaljandid
Suurtest linnadest kauge Kagu-Eesti loodus ei väsi rändurile elamusi pakkumast. Piusa koobaste juurest jõudis buss veerandtunnise sõidu järel Lindora küla kohalt Obinitsa-Võru maanteelt vasakule pöörates Põlvamaalt Võrumaa idaossa, Meremäe valda ja peatus Jõevere külas sealse turismitalu juures parklas. Sealt osutab viit jalgsimatkaks kauni Piusa ürgoru uhkete loodusobjektide, maaliliste liivapaljandite juurde, mille on loodus loonud ligi 400 miljoni aasta eest.
1962. aastal kaitse alla võetud Piusa ürgorg laiub 1205 hektaril. Haanjast Plaani Külajärvest alguse saav Eesti suurima langusega (212 m) 109 km pikkune kiirevooluline Piusa jõgi voolab 17 km pikkuselt piirijõena Eesti ja Venemaa vahel ning suubub Pihkva järve.
Piusa ürgorus voolab jõgi uhkete kõrgete liivakivipaljanditega kallaste sängis.
Liivapaljandeid, valdavalt jõe paremkaldal, on kokku 12. Jõevere talu juurest, kus on hästi välja ehitatud puhkeplats ja lava, viib vana metsaveotee matkaja kitsamale rajale ja ligi 600 meetrit astumise järel laiub vaataja ees jõe paremkaldal Härma Alumine müür ehk Kõlgusniidu (Kõlksniidu). 20,5 meetri kõrguse müüri muudab atraktiivseks, üheks Eesti kauneimaks Devoni liivakivi paljandiks selle püramiidjas etteulatuv erksavärviliste liiva- ja savikihtidega sein. Sel Müürimäel on filmitud lõik mängufilmist „Libahunt“ (Tallinnfilm, 1968). Kauni müüri lähistel on võimalik telkida, kärestikuline kiirevooluline Piusa on paljandite juures madal ja suplemiseks jahe ka kõige kuumematel päevadel.
Kõlgusniidust poole kilomeetri kaugusele jääb käänuliselt voolava Piusa kaldale Härma Mäemine ehk Keldri müür, püstloodis kõrge liivapaljand, mis küünib 43 meetrini. Paljand ulatub 150 m laiuseni nagu Suur-Taevaskoja liivapaljandki. Keldri müüri nime all tuntakse paika ka seetõttu, et lähedal oleva talu kelder oli rajatud mäe sisse. Siin asus ka üks paljudest Piusale rajatud vesiveskitest. Üle silla pääseb jõe teisele kaldale, kõrgele pervele. Hoolimata tihedast männimetsast paistis loodusmüüririnnakult puude varjust kaugel all voolav kurviline Piusa. Sel tuuletul värviküllasel oktoobripäeval säras ürgorus matkanute peade kohal päike, eestimaine ürgloodus rullis lahti ahhetama paneva ilu.
Et veelgi osa saada ürgoru võrratute vaadete ilust, saab jalgsimatkaja läbida 15-kilomeetrise tähistatud ja infotahvlitega matkaraja Vastseliina ordulossi varemeteni. Kiire astuja läbib raja ühe päevaga, kuid telgiööd looduses lisavad paigale veelgi võlu. Kärestikulist Piusat pidi saab teha elamuslikke paadiretki.

Tabina valge liiva lummus
Enamik bussis olnud loodusretkelistest, maailmas piisavalt palju ringi käinutest, imetles Härma müüre esimest korda. Lõuna-Eesti looduslik mitmekesisus pakkus bussirändajaile peagi uut avastamisrõõmu. Palju räägitud Piusa klaasiliivaleiukoha kõrval lummavad rändajat Vastseliina valda jääva Sutte küla lähistel asuvad Imara-Tabina karjääri valged liivamäed, mis samuti kuuluvad Setomaa maapõue rikkuste hulka. Karjääri põhjas seistes kõrgus hele liiv ja üle selle paistvad kuuseladvad vaatajate peade kohal. Paljud matkalised möönsid Tabina valget liivaladet silmitsedes, et polnud sellest paigast varem kuulnudki.
Eelmise sajandi lõpus alustati Tabina karjääris liiva kaevandamist Järvakandi klaasitehase tarbeks. Viimastel suvedel Tamula järve kaldale kerkinud liivaskulptuuridki on vormitud Tabina kvartsliivast.
Päikeseküllane loodusmuljeterikas reisipäev viis rännuteelised enne tagasiteele asumist Vastseliina linnusevaremete juurde, mille lähedalt pargist algab fantastilisi elamusi pakkuv mitmekesine Piusa ürgoru matkarada.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 08/11/2012 10:16:49