Küsitlus

Mis sobib kõige paremini jõulukingiks?

Ilm täna
Võru
-2°
Põlva
-2°
Otepää
-3°
Tartu
-3°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-2°
Tõrva
-2°
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-4°
Tartu
-3°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-4°
Tõrva
-3°
Võru
-3°
Põlva
-3°
Otepää
-4°
Tartu
-3°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-4°
Tõrva
-3°

Interaktiivsel kosmosenäitusel troonib ehtne nõukogude sputnik

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kosmoseteemalisel näitusel köidab pilke saali lae all trooniv Nõukogude Liidu luuresatelliit Sputnik Kosmos 2083, mis tiirles 1990. a 15 päeva kosmoses. Sputniku ülesanne oli Maa distants-sondeerimine 230-650 km kõrgusel. Foto: Malle Elvet

Tartusse Ahhaa keskusse on Lääne-Austraalias Perthis asuvast Scitechi teaduskeskusest jõudnud interaktiivne kosmoseteemaline rändnäitus, kus troonivad kaks meeliköitvat eksponaati: ehtne kosmoses tiirutanud Nõukogude luuresatelliit Kosmos 2083 ja valmimisjärgus esimene Eesti satelliit ESTCube, mis plaani kohaselt stardib orbiidile 2013. aasta aprillis USAst.

„Eestis pole varem nii mitmekülgset kosmoseteemaga seotud näitust olnud. Siin saab hea ülevaate kosmoselendude tehnoloogiast. On rohkesti koopiaid ja makette, mis annavad ülevaate kosmoseuurimise missioonist,“ sõnas Ahhaa juhatuse liige Andres Juur.
Juur viitas võimalustele, kus külastajad saavad ise lennutada veepudelist raketti, püüda maketil nuppe vajutades jõuda ümber Maa tiirlevale Kuule, jalutada päikesesüsteemi planeetide vahel, juhtida marsikulgurit või proovida kätt NASA kosmosejuhtimiskeskuse imitaatoril kosmosesüstik Kennedy maandamisel kosmosekeskusesse.
Näitusesaali keskel on lae alla tõstetud ehtne Nõukogude Liidu luuresatelliit – 2,6-tonnine (koos kütusega 6 t) kahemeetrise läbimõõduga (koos raketiga 7 m pikkune) sputnik Kosmos 2083, mis valmis Maa sondeerimiseks Volga ääres Kuibõševis (nüüd Samaara). Kahe fotoaparaadiga Žemtšug 912 varustatud luuresatelliit startis orbiidile 19. juunil 1990 ja maandati peale 15-päevast ümber Maa tiirlemist 250–400 km kõrgusel.
Kosmoseavarustes tiirutanud luuresatelliit kuulub Eesti ärimehele ja selle maksumust hinnatakse 3 miljonile dollarile.

Eesti oma satelliit

Noored täppistehnikahuvilised, estronaudid (nutikad 1.–5. klassi õpilased), kes uurivad kosmosesaladusi tudengite ja spetsialistide juhendamisel füüsikainstituudi juures, tõttasid NASA juhtimiskeskuse matkuri ette.
„Meil tegutseb huvikoolis 18 last, estronauti,“ ütles tudengisatelliidi ESTCube-1 projekti eestvedav füüsik, TÜ dotsent Mart Noorma. „ESTCube-1, esimene Eesti oma satelliit, peaks Maa orbiidile 500–900 kilomeetri kõrgusele lennutatama USAs tuleva aasta märtsi lõpus või aprilli alguses,“ rääkis ta.
Ühe valgustatud vitriini keskel näebki mõõtmetega 10 x 10 x 10 cm, mahuga 1 liiter ja vaid 1,3 kg kaaluvat metallkuubikut ja juhtmeid selle sees. See on 2008. aastal alanud rahvusvahelise (USA, Inglise, Saksamaa ja Eesti tehnikakõrgkoolid) tudengisatelliidi projekti käigus valmiv ESTCube-1. Sellel katsetab Soome teadlane Pekka Janhunen oma leiutatud päikesepurje.
ESTCube-1 missioon on testida kümnemeetrise nanojuhtme (see on elektrilise päikesepurje osa) väljalaskmist, mõõta elektrilistele purjedele mõjuvat jõudu ja pildistada väljalastavat nanojuhet. Teisejärguline ülesanne on pildistada kosmosest Maad ja kui võimalik ka Eestit. Satelliit põletatakse peale ülesande täitmist orbiidil, umbes kuu peale selle orbiidile saatmist.
Kuubikujulist ESTCube’i koos poja Oskariga uudistanud Kadri Pau selgitas poisile, miks metallkuubik pole monteeritud kokku plaatidest, vaid on Tartu Teaduspargi moodsatel tööpinkidel seest tühjaks töödeldud.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 22/11/2012 10:03:58

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia