Mullu mais umbusaldas Kanepi vallavolikogu toonast vallavanemat Aivar Lutsu (paremal). Keegi ei osanud arvata, et kukutatud Luts kukutab kümme kuud hiljem terve vallavolikogu. Foto: Maanus Hass / LL arhiiv

Teadmatusest ühe väikese seadusepügala vastu eksimine tõi kaasa selle, et riigikohus tunnistas möödunud nädalal Põlvamaa Kanepi valla volikogu teovõimetuks – ja seda juba alates möödunud aasta sügisest. Õhku jääb küsimus: kas omavalitsuse viimase poole aasta olulised otsused osutuvad tagantjärele tühiseks? Ning millise segaduse võib pool aastat enne valimisi tekitada see, kui välja tuuakse sama seadusepunkti vastu eksimine piirkonna teistes omavalitsustes?

„Ei, ma ei anna infot praegu,” oli Kanepi vallasekretär ja valla valimiskomisjoni juht Õie Põder enam kui tõrges LõunaLehele omavalitsuses tekkinud ülisegasest olukorrast rääkima. Ta ütles vaid seda, et neil päevil ei olnud veel määratud uut Kanepi vallavolikogu koosseisu.

Uut volikogu ehk seniste rahvaesindajate asendusliikmetest koosnevat valla juhtorganit on Kanepil aga vaja sellepärast, et eelmise nädala teisipäeval tegi riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium valla jaoks raske otsuse.

Kui jälgida riigikohtu otsuses väljatoodud asjaolude kronoloogilist kulgemist, sai kõik alguse siis, kui mullu 17. mail umbusaldas Kanepi vallavolikogu pikaajalist vallavanemat Aivar Lutsu (KE). 28. juunil valis volikogu uueks vallavanemaks Urmas Hallapi (RE) ja kinnitas ta vallavalitsuse liikmeks.

Käesoleva aasta 24. jaanuaril esitasid Luts, Aavo Maat, Meinhard Aljes, Ainar Põder, Arno Kakk ja Avo Kruusla (KE valimisnimekiri) Kanepi valla valimiskomisjonile avalduse, milles ütlesid: kuna volikogu pole nelja kuu jooksul alates vallavanema umbusaldamisest kinnitanud vallavalitsuse liikmeid, siis on volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) vastava lõike kohaselt muutunud tegutsemisvõimetuks. Seaduse järgi lõppevad volikogu liikmete volitused volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral enne tähtaega. Ning nii tulnuks avalduse esitajate teatel määrata volikogusse asendusliikmed.

Volikogu juhtivad jõud ehk Lutsu mullused umbusaldajad ruttasid päästma, mis päästa annab. 30. jaanuariks kutsuti kokku volikogu erakorraline istung. Seal selgitasid vallavanem Urmas Hallap ja volikogu esimees Vahur Tohver (KE nimekirjas valitud) tekkinud olukorda. Selgituse kohaselt jäid vallavalitsuse liikmed ametlikult kinnitamata, kuna neid ju mullu mais ei umbusaldatud. Ka valla enda põhimääruse järgi peeti selgeks, et vallavalitsus on nagunii kinnitatud volikogu volituste ajaks. Volikogu võttis tol jaanuarilõpu päeval kiiruga vastu otsuse, millega said valitsuse liikmed ametlikult kinnitatud.

Valla valimiskomisjon ei rahuldanud 4. veebruaril tehtud otsuses avaldust ehk ei leidnud, et volikogu tuleks laiali saata. Valimiskomisjon tugines ühele riigikohtu vanale otsusele, mille kohaselt peab teovõimetuse otsustama valimiskomisjon ja teovõimetus jääb kehtima juhul, kui valimiskomisjoni otsuse tegemise ajal on ikka veel olemas selle tunnused.

6. veebruaril esitasid samad inimesed kaebuse Põlva maakondlikule valimiskomisjonile. Kaebajad tõid välja, et riigikohtu ühe hilisema otsuse kohaselt ei ole volikogu teovõimetuks tunnistamine valla valimiskomisjoni otsustada, vaid see toimub automaatselt. 11. jaanuaril jättis maakondlik komisjon kaebuse rahuldamata. Komisjon leidis, et too volikogu otsus vallavalitsuse kinnitamise kohta ei rikkunud volikogu liikmete õigusi.

Samad mehed, lisaks aga veel Vaidu Vidil ja Mati Kongo (samuti valimistel osalenud ja võimalikud asendusliikmed) pöördusid 14. veebruaril vabariigi valimiskomisjoni poole. 18. veebruaril jättis riiklik valimiskomisjon kaebuse Vidila ja Kongo osas läbi vaatamata ning teiste kaebajate osas rahuldamata. Komisjon leidis, et Vidila ja Kongo kaebus oli esitatud kehtivat korda rikkudes. Mis aga puutub teiste kaebusse, nõustus vabariigi valimiskomisjon maakondliku komisjoniga. Veel toodi välja, et kaebajatel pole õigust esitada kaebust, mis on suunatud kõigi volikogu liikmete asendamisele.

Maat, Aljes, Põder, Kakk, Luts ja Kruusla ei jätnud jonni ning esitasid kaebuse riigikohtule. Möödunud teisipäeval ehk 12. märtsil tehtud otsusega jättis riigikohus kaebuse rahuldamata. Kuid märkis, et kolleegium peab siiski vajalikuks lisada, et „kaebajad ei olnud valla valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise hetkel enam vallavolikogu liikmed”.

„Umbusalduse avaldamine vallavanemale või linnapeale tähendab, et tagasi peab astuma ka kogu tema juhitav valitsus,” tõi riigikohus välja. „Kuigi pärast vallavanemale umbusalduse avaldamist jäid Kanepi valla eelmise valitsuse volitused kehtima, jäid nad kehtima kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Seetõttu tekkis koos vallavanemale umbusalduse avaldamisega volikogul kohustus kinnitada ametisse uued valitsuse liikmed.”

Riigikohus nentis, et vallavanema umbusaldamise päevast alates hakkas tiksuma kahekuuline tähtaeg, mille jooksul tuli volikogul kinnitada uus vallavanem, et mitte osutuda tegutsemisvõimetuks. Samuti neljakuuline tähtaeg uue vallavalitsuse kinnitamiseks. Vallavalitsuse uued liikmed kinnitati aga enam kui seitse kuud hiljem.

Riigikohus nõustus kaebajate viidatud riigikohtu otsusega, mille kohaselt lõppevad volikogu liikme volitused volikogu teovõimetuks osutumise korral automaatselt. Samas tõi riigikohus välja, et valla valimiskomisjoni otsus, mille mehed vaidlustasid, ei saanud nende kui volikogu liikmete õigusi rikkuda. Seda just sel põhjusel, et nad polnud sel hetkel enam volikogu liikmed.

Volikogu eksjuht: see jäi kahe silma vahele
„Kanepi vallavolikogu laialisaatmise põhjuseks oli üks pisike paariminutiline asi, mis oli jäänud tegemata, sest see jäi kahe silma vahele,” tunnistas volikogu senine esimees Vahur Tohver. „Paar minutit [valitsuse kinnitamiseks volikogus] ja rahu oleks majas olnud. Äärmisel loll juhus!”

Tohver süüdistas selles KOKSi kehva sõnastust. Tema sõnul võib seaduse vastavaid punkte mitte väga süvenenult lugedes jääda mulje, et kui umbusaldatakse ainult vallavanemat, siis ei pea tähtaja jooksul uuesti kinnitama kogu vallavalitsust.

Volikogu esimees nentis, et kuna Kanepi vallal pole raha just üleliia ja internet on rahva vajadust füüsilise vallavalitsuse järele vähendanud, soovis volikogu jaanuaris vähendada vallavalitsuse suurust 2,5 ametikoha võrra.

„Nii kui seda tegime, tuli plaks: samal päeval anti valla valimiskomisjonile avaldus volikogu teovõimetuks kuulutamiseks,” märkis Tohver, avaldades arvamust, et volikogu otsus võis mõjutada mõnd kaebajatest, kes seni oli olukorrast informeeritud, kuid hoidis teadmist volikogu võimalikust teovõimetusest trumbina tagataskus. Veel pidas ta üheks kaebamise võimalikuks põhjuseks asjaolu, et valimised lähenevad ja parteid soovivad ka maakohtades oma võimu kindlustada.

Nii ei pidanud Tohver võimatuks, et uus vallavolikogu, mis peaks kogunema järgmisel nädalal ja muu hulgas valima volikogu esimehe, umbusaldab praegust vallavanemat Urmas Hallapit ja toob tagasi eelmise omavalitsusjuhi Aivar Lutsu (kes eelmistel valimistel sai järgmisest edukaimast kandidaadist seitse korda rohkem hääli – toim).

Mis puudutab volikogu täies koosseisus kukutamist, näeb selle senine juht ühe võimaliku põhjusena ka volikogus tekkinud erimeelsusi koolitranspordi rahastamise teemal.

Otsused tühistamisele, probleemid ka naabritel?
Ent Tohveri jutust tuleb välja üks oluline nüanss: Kanepi volikogu teovõimetuks tunnistamise otsus võib luua pretsedendi ning tekitada samasuguseid muresid mujalgi.

„Selliseid volikogusid [mis võivad olla sõltumata valimiskomisjoni otsusest automaatselt teovõimetud] on vabariigis omajagu,” nentis senine Kanepi vallavolikogu esimees. „Isegi oma maakonnas tean kahte sellist ...”

LõunaLehe hinnangul tähendab see seda, et nii mõnigi poliitik või seaduses näpuga rida ajav kodanik võib oma koduvallas veel enne sügisesi valimisi põhjustada volikogu laialisaatmise. Põhjuseks samasugustel asjaoludel tekkinud teovõimetus.

Volikogu laialisaatmisest ehk polekski väga midagi, sest seniste liikmetega samas valimisnimekirjas kandideerinud ju jätkavad oma kaaskodanike tööd, kuid mängu tuleb veel üks tähtis küsimus: kui Kanepi vallavolikogu on olnud 18. septembrist teovõimetu, kas see tähendab, et ka kõik volikogu viimase enam kui poole aasta otsused on õigustühised?

„Ei oska sellele küsimusele vastata,” tunnistas Vahur Tohver. „Vallas praegu tegeletakse sellega, isegi kõik vabariigis ei oska sellele praegu vastata.”

Tohver nentis, et see oleks raske löök, sest poole aasta sisse mahub ka omavalitsuse aasta olulisim otsus – vallaeelarve vastuvõtmine.

„Mis tehtud, see tehtud, ei tahaks kellelegi näpuga näidata – eks inimene on ise ka praegu sügavalt traumeeritud,” vastas senine volikogu juht LõunaLehe küsimusele, kes pidanuks seadust täpselt lugema, volikogu esimeest puudujäägist teavitama ja praegust olukorda ennetama.

Kanepi vallavolikogu 13 liikmest üheksa valiti volikokku Keskerakonna nimekirjas. Vahur Tohver tõdes, et kui KE nimekirja asendusliikmetest mõni neil päevil volikogu liikme kohast loobub, võib tekkida olukord, kus volikogulasena asub rahvast esindama kodanik (Leo Vijard – toim), kes ei kogunud 2009. aasta sügisel mitte ühtki häält.

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/03/2013 10:46:49