Kärt Leppik. Foto: Katrin Loss

1. maist juhib Võrtsjärve sihtasutust Valgamaalt Tõrvast pärit Kärt Leppik. Rohkete kogemustega naine tahab abiks olla Võrtsjärve ümbruse muutmisel ahvatlevaks loodusturismi sihtkohaks nii sise- kui ka väliskülalistele. Kui see eesmärk õnnestub täita, areneb kogu piirkond ja luuakse uusi võimalusi vaba aja veetmiseks.

„Pakkisime potid-pannid kaasa ja siirdusime igal kevadel ümbruskonda matkale. See oli tõeliselt lahe,” meenutas Kärt Leppik koolipõlve elamusi. Tema loodushuvi sai alguse Tõrvas Patküla koolis, mida juhtis Aado Kaasik. „Mul on sellest koolist jäänud väga soojad tunded. Viiendast üheksanda klassini korraldati igal suvel jalgsimatku, kus osalesid lapsed ja õpetajad. Vanemad õpilased jäid loodusesse mitmeks ööpäevaks. Õpiti tundma nii ümbruskonna loodust kui ka kultuurilugu.”

Matkadel juhtus ikka seiku, mis ajavad tagantjärelegi naerma. Kord Suislepas telkides õppisid lapsed loodust väga praktiliselt tundma: „Panime jõkke limonaadid jahtuma, aga kui neid võtma läksime, oli vool pudelid kaasa viinud.”

Mõnikord sai matkal ka vihma kaela ja juhtus, et lõkke ääres jalanõusid kuivatades sulasid mõned ketsitallad. Kõik põnevad kogemused õpetasid aga inimesi, loodust ja kodukanti hoidma.

Pärast keskkooli lõpetamist asus Kärt tööle kodulinnas turismiinfo töötajana. „Mulle soovitas seda kohta üks õpetaja, kes teadis minu võõrkeelteoskust ja suhtlemisvalmidust,” selgitas ta.

Tõrva-Helme turismiinfopunktist sai alguse karjäär, kuhu lisandusid SA Valgamaa Turism infotöötaja ja seejärel SA Tartumaa Turism projektijuhi amet. Edasi sidus loodusehuvi Kärdi Peipsi Koostöö Keskuse ja Euroopa ühe suurema järve teemadega.

Aastast 2009 teeb Kärt koostööd MTÜga Võrtsjärve Kalanduspiirkond. „Aitasin koostada kalanduspiirkonna strateegiat, samuti olen kirjutanud kalandusettevõtetele projektitaotlusi,” rääkis ta. Ka Võrtsjärve sihtasutusega on varasematel aastatel koostöö toiminud.

Turism annab võimaluse piirkonda arendada
„Turism käib kõigist tegevusvaldkondadest läbi,” kinnitas ärijuhtimist ja keskkonnateadusi õppinud Kärt. „Kohalikud saavad teenida, muutes samas piirkonda atraktiivsemaks. Minu eesmärk on alati olnud, et linnast tuleks maale tegusaid inimesi, kes pakuksid uusi tooteid ja teenuseid ning looksid juurde võimalusi nii kohalikele kui ka turistidele.“

Kärdi sõnul on valmivas uue perioodi Võrtsjärve turismistrateegias rõhk just mitmesuguste tegevuste pakkumisel piirkonnas. See tähendab võimalust püüda kala koos kaluriga või omapäi, panna seikluspargis oma võimeid proovile, rentida kalepurjekat või teisi veesõidukeid, jääda päevaks-paariks või kauemakski piirkonda puhkust veetma. Tegevuste alla saab paigutada ka firmade suvepäevad, peod, pulmad.

Praegu on Võrtsjärve turismistrateegias visioon, milles nähakse piirkonda ennekõike loodus- ja veeturismi sihtkohana, pakkudes heal tasemel majutust, toitlustust ning mitmesuguseid ajaveetmisvõimalusi.

Kärt ise pole samuti Võrtsjärve külastuskeskuses töötades vaid külaline piirkonnas. „Unistan võimalusest rajada endale maale kodu,” tunnistas ta. Oma kaks last pani ta juba Rannu lasteaeda. „Mulle ei meeldi korteris elada, üldse ei meeldi. Aga praegu üürime olude sunnil linnas korterit. Rannu lasteaias saavad lapsed veeta aega mõnusas koduses keskkonnas ja vabal ajal võime käia ka koos järve ääres.”

Kärdi peres kasvab kolm last, sestap pole igapäevane kombineerimine ja logistika talle võõras. Nende perel on olnud ka Soome periood. Et ema saaks lastega olla, pidi isa rohkem teenima. Nüüd loodetakse siiski kodumaale jääda ja siin endale kodu luua. „Mul tuli Soomes kohutav koduigatsus,” pihtis Kärt. Tubli eesti naisena käärib ta käised üles ja astub karjääriredelil järgmise sammu.

Väikesed, kuid olulised sammud
Kiita tuleb Kärdi ettekujutust lihtsatest, ent vajalikest sammudest piirkonna arendamisel. „Sihtasutus saab korraldada linnutornide, matkaradade ja teiste rajatiste ehitamist koostöös omavalitsuste, piirkonna organisatsioonide ja turismiettevõtjatega,” sõnas Kärt. „Olen reaalselt kõige sellega kokku puutunud ning mõistan, kui oluline on osaleda projekti tegevustes selle kirjutamisest kuni viimase naela löömiseni.”

Kärt ei pea nullist alustama, sest enam kui kümne aastaga on tekkinud kontaktisikute võrgustik ja arendustöö kogemus. Tähtis on hoida alles kohalikele elanikele vajalikud teenused ning tuua loodushoidlikke turiste sinna raha kulutama. Enne aga peab sageli investeerima, toetusi taotlema. „Olen olnud ise aastaid ka ettevõtja, müües just turismi- ja keskkonnaprojektide koostamise teenust,” märkis ta. „Selles valdkonnas on mul pikaajaline kogemus.”

Lapsepõlves isaga Õhne jõe ääres õngitsenud Kärt võib muu hulgas rääkida sõpradega koos Peipsil võrkude panemisest ja ühisest supikeetmisest. Ent ta võib kohe jagada ka soovitusi, kuidas ettevõttele Euroopa Liidu toetusfondidest raha taotleda. „Kalalõhna ma ei karda,” naeris ta lõbusalt.

Eeskujuks Einar Tammur
Alam-Pedja looduskaitsealal tegutses aastaid looduskaitseühingu Kotkas juhina varalahkunud Palupõhja Einar. Kärdile said eeskujuks mehe pühendumus, side loodusega ning oskus koondada abilisi ja kaasalööjaid talgutele.

Kärdi esimene kohtumine looduskaitseala hoidjaga leidis aset tolle töökabinetis Tartus, kui naine asus ametisse Tartumaa Turismi sihtasutuses. Einar vaatas Kärti ja ütles otse: „Kas sa Emajõe ääres või jõe peal oled käinud? Kui ei, siis mine kohe uksest välja.”

Kärt naeratas ja märkis: „Eks ta sellega näitas oma suhtumist, et piirkonna arendaja peab ise olusid tundma ning vajaduse korral reha või labida kätte haarama.”

Pärast lühikest kogemuste vahetamist said Kärdist ja Einarist head sõbrad. „Ta tegi oma tööd hoolimata kõigist raskustest, ei pidanud ühtki tööd liiga raskeks ega räpaseks,” meenutas Kärt. „Suurema osa ajast veetis ta Alam-Pedjal askeldades, korraldas lastele ja täiskasvanutele õpperetki ja talgupäevi. Kõik tookordsed osalejad kindlasti mäletavad neid tööpäevi, mis lõppesid suitsusaunaõhtute, jões ujumise ja looduse ürgse jõu tunnetamisega.”

Kärt vaatas sihikindlal pilgul jääst vabanevale järvele, mõtles veidi ja lausus: „Ma ei ole linnatüdruk, kes tuleb roosade kingadega randa jalutama, vaid maalaps, kes ei pea paljuks ise talgutel laudteed ehitada, võsa lõigata või vanu aedu taastada. Otsin kohalike inimeste seast kaasamõtlejaid, kes soovivad külastajatele meie piirkonda tutvustada ja loodusturismi arendada.”

 

Kärt Leppik (36)
* Vabaabielus, kolm last (3,5-, 5,5- ja 18-aastane).
* Lõpetanud Mainori majanduskooli ärijuhtimise erialal ja Tartu ülikooli Türi kolledži keskkonnaspetsialistina.
* Töötanud kolmanda sektori organisatsioonides projektijuhina (SA Valgamaa Turism, SA Tartumaa Turism, SA Lõuna-Eesti Turism, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus), haridus- ja teadusministeeriumis ministri abina, erasektoris ettevõtte juhatuse liikme ja konsultandina (OÜ Gravitas Consult, OÜ Ideest Teostuseni).

 

Autor: INKARI LINDVE
Viimati muudetud: 16/05/2013 10:31:18