Sänna kultuurimõisa külakooli rajamise ideed hakati teoks tegema seoses Noorte pere esiklapse Teodori (vasakul) kooliikka jõudmisega. Foto: erakogu

Kuigi Võrumaa Sänna kultuurimõisa pere otsustas vaikselt ja ilma reklaami tegemata asutada eelkõige oma kooliteed alustavast lapsest lähtudes väikese külakooli, saadab neid nüüd ajakirjanike tähelepanu ning pidevalt tuleb vastu võtta kõnesid potentsiaalsete õpilaste vanematelt.

Sänna kultuurimõisa perenaine, kolme lapse ema Kadi Noor ütleb, et temal ja abikaasa Hendrikul koos kaasamõtlejatega polnud sugugi plaanis sügisel Sänna kultuurimõisas avatavat Leiutajate külakooli reklaamida, sest pigem peavad nad õigeks, et inimesed leiavad tee nende juurde ise, kui see neile sobib. Siis aga luges üks ajakirjanik haridusministeeriumi kodulehelt, et nende koolitusluba on menetluses ning ots oligi lahti tehtud.

Praeguseks on Sännasse helistanud paljud lapsevanemad, kes soovivad last Leiutajate külakooli panna. Kadi Noor arvab, et kuna neil on kavas teha väike kool, siis 25 õpilast oleks liiga palju. Paras arv on pigem 10‒12. Nende eesmärk ei ole meelitada kooli võimalikult palju õpilasi.

Tulevad koos šokolaadivabrikuga
Eelkõige on kool mõeldud ümberkaudsetele lastele ning Sänna kanti on kohe-kohe kolimas ka kaks neljalapselist perekonda, üks Tallinnast, teine Pärnumaalt. Viimane kolib Sänna mõisa kõrvalhoonesse ka oma šokolaadivabriku. Juba praegu on nende šokolaadid Sänna külapoes menukas kaup.

Pereema Merike Alev ütles, et eelkõige plaanivad nad Pärnumaalt Sänna lähistele kolida seepärast, et nende praeguses kodupaigas puudub kogukond. Ükskord tuli neil tunne, et läheks vaataks, mis Sännas toimub, ja varsti hakkas neile koht niivõrd meeldima, et otsustasidki teise Eesti otsa kolida. Kooli avamine aitas langetada otsust. Praegu on pere vanim, kaheksa-aastane laps koduõppel, vanuselt teine laps läheb sügisel kooli.

Perekond Noor ütleb, et kuigi uus kool järgib riiklikku õppekava, hakatakse seda kooli nii õpilaste kui ka õpetajatega üheskoos alles leiutama. Samas tahavad nad rõhutada, et sooviga Sännasse kool teha ei taha nad mitte mingil juhul vastanduda teistele koolidele või riiklikule süsteemile. Lihtsalt sel sügisel läheb nende esiklaps Teodor kooli ning nad otsustasid teostada ammu idanenud mõtte asutada väike külakool.

Tulevaste lapsevanematega sai ka arutatud, mis võiks saada kooli nimeks. Lõpuks jõuti Leiutajate külakoolini, mis ei viita küll otseselt „Leiutajateküla Lottele”, kuid alateadlikult on nad filmi-raamatu sõbralikust ja uuriva vaimuga külast inspiratsiooni saanud küll.

Kadi Noor usub, et kool peaks andma vabaduse tunde, eelkõige sisemise vabaduse tunde. Leiutajate kool viitab sellele, et kool peaks õhutama lapsi avastama, mis on nende tõelised huvid, ja andma võimaluse nendega ka tegeleda. Samuti peaks kool andma julguse uurida, arutleda ja küsida, ka valesid küsimusi. Kindlasti käiakse ka ajaga, sealhulgas teadussaavutustega, kaasas. Kui lastel tekib mõne teema vastu põhjalikum huvi, siis mõeldakse, keda kutsuda sellest rääkima.

Täiesti tavaline kool
Niisiis on tegu täiesti tavalise väikese puhtas looduses asuva kooliga. Peaasi on kogu aeg lasta lapsel tunda endas tunnet, et ta on võimeline ise kõike looma, ise oma elu määrama.

Väga oluliseks peavad Noored lõõgastavat keskkonda looduse keskel.

„Miks kool ei tohiks olla mõnus?” küsib Kadi Noor. „Teeme küll kogu aeg igasugu asju, aga atmosfäär võiks olla mõnus ja inspireeriv. Et ärkad üles ja tahad kohe põnevusega tegutsema asuda. Kõige olulisem on, et kooli õpilased oleksid õppides õnnelikud ja inspireeritud ja et nad saaksid keskenduda sellele, mis neid tõeliselt paelub. See aga eeldab üsna individuaalset lähenemist õpetajate poolt ning sügavat hingetasandi suhet õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vahel. Eesmärk on õnnelikud ning iseenda ja ümbritseva maailmaga kontaktis olevad lapsed.”

Praegu on nende poole pöördunud juba inimesi, kes sooviksid saada õpetajaks või kooli direktoriks, paljud neist on nõus Tallinnast ära kolima, kuid probleemiks on müügis olevate elamajade ja maatükkide nappus. Noored nimelt ise direktoriks-õpetajateks ei pretendeeri, vaid kooli võetakse professionaalid.

Kool on paindlik ja eelkõige lähtutakse lapsevanemate soovidest, näiteks ajagraafiku tegemisel. Lapsi tuleb kooli erinevas vanuses, aga praegu veel ei ole otsustatud, kuidas klassid komplekteeritakse.

Kooli jaoks renoveeritakse mõisas kolm ruumi. Suure üllatusena kulub kooli asutamisel kõige rohkem raha uste peale. Nimelt nõuab päästeamet, et koolis oleksid tulekindlad uksed. Tavalisi tulekindlaid uksi aga muinsuskaitse all olevasse mõisa panna ei saa. Kompromisslahendusena muudetakse olemasolevad ajaloolised puituksed erilahendusega sertifitseeritud tuletõkkeusteks, see aga on üsna kulukas protsess, ütles Hendrik Noor. Veel on tarvis kohendada tualett- ja duširuum terviseameti tingimustele vastavaks, litsentseerida mõisa köök ja paigaldada mõisa hoovi õueala märk.

Et puuduolev raha leida, registreerisid sännakad oma kooli projekti annetuskeskkonnas hooandja.ee. Sellest keskkonnast saab kooli kohta lugeda ning teha sobiva annetuse, mille eest vastavalt annetatud summale saab kaasa kas matka taevarajal, osalemise pitsaõpitoas või omanimelise tooli mõisa raamatukogus. Teisipäeva õhtul oli 45 protsenti Hooandja kaudu kogutavast rahast juba koos. Kui raha peaks laekuma rohkem, siis kasutatakse see avatava kooli hüvanguks.

Olgu lisatud, et sada protsenti ei saa veel öelda, kas kool avatakse, sest koolitusluba on alles haridusministeeriumis menetluses. Noored aga ütlevad, et juhul kui nad ei saa kooli avada tänavu, avavad nad selle kindlasti järgmisel aastal.
 

 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 30/05/2013 09:30:11