Minister andis puudega laste vanematele lootust

Reet Kangro (keskel) ja Silja Suija tutvustasid sotsiaalminister Taavi Rõivasele puudega lapsi kasvatavate vanemate probleeme. Foto: Elina Allas

Võrus Järve koolis puudega laste vanematega kohtunud sotsiaalminister Taavi Rõivas andis lootust, et juba tuleval aastal leitakse raha Kagu-Eesti intellektipuudega inimeste keskuse Meiela jaoks. Minister lubab tuleval kuul kutsuda puudega inimeste probleemide arutamiseks kokku üleriigilise ümarlaua.

Ülemöödunud nädalal kirjutas LõunaLeht endisest sportlasest Silja Suijast, kes võtnud südameasjaks puudega laste vanemate probleemide teadvustamise. Eelmisel nädalal kirjeldas Suija ja teiste puudega laste vanemate rasket igapäevaelu Eesti Ekspress, muu hulgas kutsus Suija sotsiaalminister Taavi Rõivast üles tulema üheks tunniks intellektipuudega lapse eest hoolitsema, et kogeda omal nahal, kui raske see on. Minister helistas Suijale ja juba järgmisel päeval toimus Võru Järve koolis kohtumine – mitmel kohale tulnud lapsevanemal oli kaasas ka ööpäev läbi hoolitsust vajav laps.

Taavi Rõivase sõnul oli nii kiire reaktsioon ja kohaletulek positiivne juhuste kokkulangevus.

„Mul oli võimalik tänane päev täitsa tühjaks teha ja tulla siia inimestega kohtuma,” kommenteeris ta reedel LõunaLehele ja avaldas ühtlasi imestust, et nii paljud vanemad said lühikese etteteatamise peale kohale tulla.

Järve kooli pere esitles sotsiaalministrile eelkõige intellektipuudega täiskasvanute kogukonnakeskuse Meiela projekti. Kuna lapsed kasvavad ruttu, siis on paljudel Järve kooli õpilaste ja vilistlaste vanematel mure, kuhu panna oma täiskasvanuks saanud laps.

„Maarja külla panin oma poja järjekorda, aga ma arvan, et ma suren enne ära, kui sinna saab,” ütles Järve kooli direktor ja 31-aastase puudega poja ema Reet Kangro. „Muidugi tahan, et ta elaks Meielas.”

Lasva valda Nõnova külla rajatava Meiela detailplaneering on praegu minemas kooskõlastamiste ringile, kuid raha kompleksi väljaehitamiseks pole. Meielas saaksid intellektipuudega täiskasvanud koolis õpitut ellu rakendada ning ühtlasi ka tööd teha. Eesmärk on hakata kasvatama istikuid ja taimi-köögivilju. Kevadel 300 võrumaalase seas korraldatud uuring näitas, et enamik neist oleks nõus Meiela toodangut ostma. Praegu käivad Järve kooli vanemad õpilased just Silja Suija juures tööharjutusi tegemas.

„Kõik on töörügajad nagu härjad,” iseloomustas Suija intellektipuudega noori. Ka tema oma puudega tütrel Janel on tohutu füüsiline jõud ja spordihuvi, kuid paraku kaasneb sellega ka ränk pahupool.

Reet Kangro ütles, et neil ei jätku töö kõrvalt aega projekte teha. Meiela jaoks kirjutati küll projekt Est-Lat-Rus-programmile, kuid raha sealt ei saadud. Nüüd loodavadki vanemad ja Meiela nõukogu liikmed, et ehk saab küla asutamiseks raha anda riik.

Minister Rõivas andis lootust, et järgmisel aastal, kui algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood, leitakse raha ka Meielale, sest valitsus on otsustanud Euroopast tulevast rahast kulutada kümneid miljoneid eurosid just puudega inimeste tarbeks.

„Mina usun küll, et seda projekti on võimalik toetada,” sõnas minister Rõivas. „Nüüd peame arutama seda, kuidas väga targalt planeerida Meiela ehitust. Ametlikult ei tohi minister ühelegi projektile või valdkonnale veel raha ära lubada. Konkreetse objekti jaoks lubaduse andmiseks on formaalselt liiga vara, sest meil ei ole veel isegi kokkulepet Euroopa Liiduga. Aga ma ütlen seda, et ma ministrina kindlasti pean seda projekti mõistlikuks ja vajalikuks. Kui me saame selle projekti ühiselt ministeeriumiga selliselt üle vaadatud, et me teame kindlalt, et nii investeering kui ka hilisem majandamine, milleks riik annab pearaha, on jätkusuutlik, siis see suurendab tõenäosust ikkagi väga-väga palju.”

Võru puudega laste vanemad kurtsid ka ministrile, et vajavad riigilt rohkem tuge laste ööpäevaringseks toetuseks. Nii mõnigi lapsevanem võiks tööl käia, kui jätkuks raha lapsele hooldaja palkamiseks. Vanemad kardavad, et sellise elu peale saavad ka neist endist peagi riigi ülalpeetavad invaliidid, sest hooldama peavad nad last ööpäev läbi. Üks 22-aastase puudega noore ema kurtis, et ta on olnud kogu selle aja jooksul abikaasa ülalpeetav ning riigilt saab ta vaid 25 eurot kuus. Samuti ei jookse praegu selliste vanemate tööstaaž, kuigi varem läks puudega lapse kasvatamine staaži hulka.

Peale Meiela on Järve kooli õpilastel-vilistlastel veel teisigi vajadusi, mis vajavad kiiret lahendamist. Koolile on plaanis rajada juurdeehitis, kus saaks pakkuda toimetulekuteenust.

Intellektipuudega lapsed on väga erinevad: osa õieti ei liigutagi end ega saa maailmast midagi aru, osa puhul ei saa esmalt arugi, et tegu pole terve lapsega, mõned aga kipuvad muutuma vägivaldseks. Üks spetsiifiline rühm on autistid, kelle seas on samuti väga erinevaid lapsi. Nii näiteks muutus üks Järve kooli laps vägivaldseks ja koolis ei saanud teda teiste hulgas enam hoida. Vanematele pakuti riigi poolt ainsa variandina lapsest loobuda ja laps võeti riiklikule hooldusele, ent kuna hooldekodus ei saadud temaga hakkama, on nüüd laps ikkagi kodus tagasi ja kogu probleem puhtalt vanemate õlul. Selliste juhtumite puhuks oleks Järve koolile tarvis turvatuba.

Minister küsis ka vanematelt, kuidas on nad rahul Võrumaa meditsiiniteenustega. Selle peale vastati, et puudega lastele on võimalik saada arstiabi üksnes Tartus, kui Võrus saadav massaažiteenus välja arvata.

Veel esitas Silja Suija ministrile terve rea paberile pandud probleeme, mis kiiresti enne ministri tulekut koos teiste lapsevanematega formuleeriti. On selge, et paaritunnise kohtumise jooksul neid põhjalikult arutada ei jõutud ja minister ei saanud jagada ka ühtki lubadust. Ühe teemana tuli jutuks liiga suur puudetoetust saavate inimeste hulk Kagu-Eestis. Avalikult on teada, et osa neist on tegelikult täiesti töövõimelised. Kogu Eestis makstakse puudetoetust 134 000 inimesele. Kui toetusesaajaid oleks vähem, jätkuks raske puudega inimestele rohkem raha. Minister oli nõus, et selline olukord ei ole mõistlik ja vajaks lahendamist. Erihoolekandeteenust vajavaid intellektipuudega või psüühiliste erivajadustega inimesi on aga Eestis 2500.

Minister Rõivas andis lubaduse, et kutsub septembris kokku riikliku ümarlaua, kuhu Võrust on oodatud Reet Kangro ja linnavalitsuse esindaja.

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 08/08/2013 10:53:50