Väikevalla algatus tõi 16 noort peret ääremaale

Talu taastamine Missomaal.

Aasta tagasi missolaste käima lükatud projekt „Tule maale” on nüüdseks Võrumaale-Setomaale Misso valda toonud elama 16 noort peret. Sooviavaldusi esitati pea ülepäeva, kuid vaid kümnendik soovijaist on kogukonna arvates olnud sobivad nende sekka elama asuma.

Teiste hulgas kolis Tallinnast Missosse Katerina Puusepp koos viie lapsega. Ta elab esialgu veel ajutisel pinnal, kuid otsib perele suuremat maja, et iga laps saaks oma toa. Naine sai tööd MTÜ Tule Maale projektijuhina.

Puusepal oli enda sõnul Tallinnas korralik kodu ja töökoht, kuid lapsed käisid peale, et tahavad maale elama minna. Nii hakkaski ta uurima, millist tööd võiks leida Võrumaal, kus ta on veetnud palju aega lapsepõlves. Kuna „Tule maale” algatuse eestvedaja Tiit Niilo suutis tekitada usalduse töö- ja elukoha suhtes ning lastele sealne eluolu meeldis, kolitigi pealinnast ära. Praegu on Puusepp maal oldud ajaga rahul ja leiab, et igaühe õnn sõltub eelkõige temast endast.

„On olnud väga põnev periood täiesti uudse algatuse kallal töötada,” ütles Puusepp. „Missomaal on see hea, et arendustegevuseks on oma plaan ja tegutsev meeskond. Lisaks kõigele on lapsed õnnelikud.”

Oodatakse ettevõtlikke ja aktiivseid
Tsiistres elades ja töötades kohtub Puusepp iga päev inimestega, keda huvitab võimalus tulla maale elama ja tööle. Viimase aasta jooksul on „Tule maale” projekti kaudu kirjutanud avalduse Missosse elama tuleku sooviga 163 leibkonda. Vaid kümnendik on leidnud kogukonnaga ühise keele ning ka siiakanti elama tulnud. Soositakse ettevõtlikke ja aktiivseid inimesi, kuna eesmärk on tugevdada kogukonda ise hakkama saavate peredega.

„Ei ole mõtet valda veel vaesemaks teha sotsiaalabist elajatega,” nentis Puusepp.

Misso algatus „Tule maale” oli eelkõige Nopri talumeierei peremehe Tiit Niilo ja vallavanem Urmas Peegli idee. Nende endi sõnul oli algul kõhklejaid ja kahtlejaid palju, mistõttu tuli alustada kahekesi. Hiljem on lisandunud hulk aktiivseid kaasalööjaid ning protsessis osaleb kuus-seitse inimest.

„Ei usuta ju asjadesse, mis aastakümneid on käinud teistpidi,” viitas Tiit Niilo sellele, et enamasti kolitakse maalt linna, mitte vastupidi. Niilo lisas, et tegelikult nad nii suurt huvi Missosse kolimise vastu ei lootnud. Aga kuna Tsiistre kandis oli juba varem üritatud inimesi maale meelitada, pakkudes nii tööd kui ka elukohta, siis julgeti aasta tagasi üleskutse suurema kella külge panna ja infot hoogsalt ka meedias levitada.

Niilo ise on Noprisse tööle võtnud ühe projekti abil maale tulnud inimese, kuid praegu käib konkurss nelja ametikoha täitmiseks ja ettevõtja soovib palgata vaid neid, kes kohapeale koliksid ning aktiivselt maaelu arendamisel kaasa lööksid.
Misso vallavanema Urmas Peegli sõnul on maale tulijad leidnud tööd näiteks ehitajana, mööbli- ja plastivabriku töölisena, vallavalitsuses haldusjuhi ning maa- ja ehitusspetsialistina.

Õnneotsijaid on palju
Peegel tõdes, et õnneotsijate osa on olnud üpris suur. On leidunud taotlusi, kus puudus reaalsustaju: oodatakse piimajõgesid ja pudrumägesid ehk teisisõnu vallale kuuluvaid villasid, mida kohe tasuta kätte saab. Või on tahetud hakata pidama sadu lambaid vaid paaril hektaril. Kõige rohkem ongi aega kulunud inimeste soovide ja vajaduste ärakuulamisele ning nende nõustamisele.

Olulisim tegevus on perede sissetulekurehkenduse paberilesaamine. Ettevõtjatega koos töökohtade reklaamimine on samuti uus lähenemine. Veel suurem katsumus on olnud läbirääkimised kinnisvaraomanikega. Asju on püütud korraldada nii, et noor pere saaks elukoha eest tasuda siis, kui linnakorter saab maha müüdud.

Lasteaed-kool pole enam sulgemisohus
Projekti „Tule maale” üks positiivseid tulemusi on see, et kooli-lasteaeda on lisandunud 30 last ja Misso kool ei ole enam otseses sulgemisohus. Mullu sügisel läks Misso põhikooli 29 last, tänavu alustab seal õppeaastat vähemalt 44. Lasteaeda läks eelmisel sügisel seitse last, nüüd 15.

„See on märkimisväärne areng,” kinnitas Peegel. „Lootsime ise, et saame 1. septembriks lasteaia ja kooli peale kokku 15 last juurde.”

Vallavanema sõnul on siiski ajakirjanduslik liialdus, et „Tule maale” projekt päästis Misso kooli, kuna kooli tuleviku kindlustamine on kompleksne tegevus.

Olgu lisatud, et näiteks Võru linnas on lasteaia õppemaks üle 20 euro kuus, Missos tuleb lapsevanematel tasuda aga vaid 1,5 eurot kuus.

„Tule maale” projekt jätkub – algatusest plaanitakse luua järjepidev tegevus piirkonna arendustegevuses. Selle raames kirjutatakse rahastamistaotlusi, et tagada asjalike perede maaletulekuks ja kohalike maalejäämiseks vajalikud tingimused. Projekt sai käesolevaks aastaks ka riigieelarvest toetust 25 000 eurot. Praegu peab algatusrühm läbirääkimisi pangalaenu saamiseks, et elukohtade kordategemist jõulisemalt korraldada.

Tiit Niilo kinnitas, et maalekutsumise ühekordne kampaania tooks kasu asemel kahju.

„Soodsa elu- ja ettevõtluskeskkonna korraldamine peab olema vallarahva ja ettevõtjate ühise igapäevase tegevuse tulemus,” sõnas ta. „Muu hulgas on Misso vald algatanud riikliku tööstusala planeeringu Misso ja Luhamaa vahel. On lootust, et tulevikus saavad paljud kohalikud tööd Euroopa Liidu idapiiril tegutsevates ettevõtetes.”

„Kokkuvõttes võib öelda, et „Tule maale” soovib olla suunanäitajaks kõigile Eesti kogukondadele,” lisas Niilo. „Peaidee on, et kogukonnad reklaamiks välja oma tugevused ja võimaliku ellujäämisplaani. Maale soovivad pered hindavad piirkondade pakkumisi ja tunnevad ära, kus on nende pere parim eneseteostuspaik. Samuti hindavad kogukonnad tulijaid. Selline üksteise hindamine peaks sünnitama elujõulise tulemuse, mis aga ongi maaelu jätkumise eeldus.”

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 22/08/2013 11:04:11