Riina Noodapera on kasvanud eesti peres, õppinud ülikoolis eesti keelt ja kogu aeg ajanud eesti asja Rootsis. Foto: Mari-Anne Leht

Läänemere suurimal saarel Gotlandil elab alaliselt alla saja eestlase, kuid juba teist aastat õpivad lapsed seal eesti keelt. Aukonsul Riina Noodapera usub, et eesti keel ei kao saarelt niipea, seda ka tänu hakkajatele eestlannadele.

Veidi üle 57 000 elanikuga Gotlandi saarel elavad eestlased päriselt juba 19. sajandi teisest poolest, kui meie kaasmaalased tsaarivõimu eest pagesid Gotlandi idaossa Katthammarsviki.

Eesti aukonsuli, 1993. aastast alaliselt Gotlandil elava Riina Noodapera sõnul kõneldakse saarel praegu eesti keelt ligi 40 peres.

„Viimase suure sõja ajal tuli saarele rohkem eestlasi, ühtede järeltulijad on siia jäänud, teiste omad mujale läinud. Kui eestlaste hulka lugeda ka need Eesti passiga eestirootslased, kes tulid taluteenijateks Gotlandile 1926.–1936. aastani ja kellest samuti paljud jäid siia, võis eestlasi saarel elada poolsada aastat tagasi ligi kolmsada,“ rääkis Noodapera. Tema sõnul käis 50 aastat tagasi Slite kandis koos isegi eestlastest koosnev kogudus.

Aukonsuli sõnul jagunevad Eestiga seotud inimesed saarel laias laastus kolme rühma, kellest esimesse kuuluvad erineval ajal Eestist võõrvõimu eest põgenenud eestlased ja nende järeltulijad, samuti peale Eesti taasiseseisvumist saarele abiellunud ja nende lapsed.

„Teise gruppi kuuluvad eestirootslased, kes tulid Gotlandile tööle viimase sõja eel, ja nende järeltulijad. Üksikud vanemaealised neist kõnelevad veidi eesti keelt, sest olid esimese vabariigi ajal Eestis tööl ja teenisid kaitseväes. Nende järeltulijad, ka minu abikaasa Anders, on käinud siinses eesti keele huviringis, mida korraldas minu isa Vello Noodapera 1990ndate alguses. Eesti keelest arusaamine oli neile oluline ka sellepärast, et oma Noarootsis ja Vormsis elavaid sugulasi külastades neid paremini mõista. Sel ajal said nad ju Eestis ka oma maa ja kinnisvara tagasi ja mõnigi läks päriselt Eestisse, üks neist on minu isa,“ pajatas Noodapera.

Kolmanda rühma, Hiiumaalt 1781. aastal Ukrainasse saadetud eestirootslaste saatus oli traagiline ja paljud neist hukkusid teel sinna. 1929. aastal hakkasid nad Ukrainast Rootsi ja ka Gotlandile tulema.

Lapsed õpivad eesti keelt
Praeguseks on Gotlandi eesti keele rääkijatest 90 protsenti Rootsi kuningriigi kodanikud, kuid eesti keele õpetamist alustati kaheksale saarel elavale eesti juurtega lapsele lisaainena läinud aastal.

„Eestis käsitööõpetajana töötanud Kaidi tuli Rootsi 1990ndate keskel, abiellus siin rootslasega ja läinud aastast käib Kaidi Flemström kaks korda nädalas mitmes lasteaias ja koolis eesti keele tunde andmas. Noorim eesti keelt oskav saare elanik ongi õpetaja poeg Richard Flemström, kes õpib Garda kooli neljandas klassis,“ rääkis aukonsul.

Segaabieludest – eriti neist, kus isa on eestlane – sündinud lapsed ei räägi puhast eesti keelt, kuid käivad ikkagi eesti keele tundides.

Noodapera sõnul kasutab ta eesti keelt peaaegu iga päev: räägib, kirjutab eesti keeles e-postis, loeb Eestis ilmuvaid ajalehti ja vajalikke tekste. Ka oma Tallinnas elava isaga suhtleb ta eesti keeles, nii nagu ka nendega, kellest teab, et nad oskavad või soovivad eesti keeles rääkida. „Minu kaks tütart saavad vajaduse korral eesti keeles jutud aetud ning omavahel kõneleme eesti keeles,“ lisas ta.

Aukonsulaat on saarel olnud 1990ndate keskelt. Esimene aukonsul oli Veljo Pärli, kes aitas Eestis aastail 1993–1995 mereväge taastada. Pärli soovis 80. sünnipäeva eel tagasi astuda.

Selle aasta jaanuarist aukonsuli tööd tegev naine on optimistlik ja usub, et eesti keele rääkijaid jääb Gotlandile kauaks ja seda paljudele üllatuseks: „Gotland sarnaneb Eestiga nii looduse kui kultuuri poolest ja kuna saar asub keset Läänemerd, on see huvitav paik tegutsemiseks.“

Kuid teine ja olulisem asi, miks Noodapera usub, et eesti keele rääkijaid jagub saarele kauaks, peitub meie hakkajates kaasmaalastes.

Eestist läinud on tegusad
Lastele eesti keelt õpetav Kaidi Flemström tegeleb aiandusega ning käsitööringis jagab huvilistele eesti mustreid. Juristi haridusega Marion Norrby töötab advokaadibüroos Visbys ja annab vajaduse korral erialast nõu ka aukonsulile. Külli Bergbohm tegeleb mitme alaga: lambatalu perenaisena valmistab käsitöövilti, korraldab käsitööhuviliste gotlandlaste reise Eestisse ning teeb Eestist tulevatele rühmadele saarel ekskursioone. Viimaseid teeb ka Noodapera, kui tal aega on.

Kuigi aukonsuli üks ülesannetest on Eestist hooajatöödeks saabunutele passide väljastamine ja nende igakülgne aitamine, ei oska ta öelda, kui palju Eestist hooajatöötajaid saarel käib. Ühed tulevad, teised lähevad.

Gotlandi eestlased saavad kokku neli-viis korda aastas: aastakoosolekuks jaanuaris, kus on ka eesti toitudega jõululaud, järgmine kord on kindlasti vabariigi aastapäeval. Võidupüha peetakse väiksemates ringides rannas, suvel kohtutakse ühe või teise juures, et grillida ja juttu ajada. Sügisel toimuvad hapukapsatalgud.

„Ostame ühiselt kapsapead ja lähme mõne eesti pere poole, kus riivime, tambime ja paneme kapsad purkidesse. Kõige rohkem on meie kapsatalgutel osalenud 15 perekonda. Isegi rootslasi on meie tegevus huvitanud ja nad on tulnud vahetevahel uudistama,“ rääkis ta ja lisas, et detsembris käivad nad samuti mõne eesti juurtega pere pool verivorsti tegemas. Saarel teevad verivorsti ainult eestlased ja vorsti ei saa kusagilt ka osta.

Gotlandlaste kitsaskohaks on ühendus nii Stockholmi kui naabritega, sealhulgas ka Eesti ja Saaremaaga. „Meil võiks olla liiklus mitme sadamalinnaga: Visby-Stockholm, Visby-Helsingi, Visby-Tallinn. Ja muidugi otseühendus Saaremaaga. Gotlandi inimesed läheksid hea meelega neljapäeval Saaremaale spaasse ja tuleksid pühapäeval tagasi. Hooajal võiksid ka väikelennukid Visbyst Riia ja Helsingi vahet lennata. Paraku ei osanud vahepeal lennuliinide esindajad ennast turustada ja sellepärast ei olnud neil ka reisijaid. Gotlandlased ja nende külalised sõidavad ikka kolm ja pool tundi laevaga Nynäshamni ja sealt tund maanteitsi Stockholmi,“ kõneles Noodapera. Siiski loodab ta, et ühendus Eestiga muutub tulevikus lihtsamaks ja odavamaks.

Septembri teisel nädalavahetusel külastas saart Rootsi kuningapaar, kellega kohtus ka aukonsul. „Carl XVI Gustavi meelest on saare elanikud, seega ka siin elavad eestlased, iseseisvamad ja neil on palju ideid ja väikeettevõtete arv kasvab,“ lausus Noodapera ja lisas, et talle meeldib Eestit positiivselt poolelt tutvustada.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 19/09/2013 09:29:46