Küsitlus

Kui Riigikogu valimised oleksid täna, oleks minu valik:

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
10°
Otepää
Tartu
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°

TONDILOSSID KUMMITAVAD KAGU-EESTIT

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
See tondiloss Valgamaal lammutati maha, kuid sama tuleks ainuüksi maakonnakeskuses teha ligi 70 hoonega. Foto: Aivar Paidre

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringust selgus, et Eestis on sadu tühje või pooltühje lagunevaid kortermaju, mis võivad osutuda eluohtlikuks ning millega tuleb kiiresti midagi ette võtta. Selliste tondilosside poolest paistavad eriti silma Valgamaa ja Valga linn: seal on sadakond alakasutatud korterelamut, kus elamispinna kvaliteet on äärmiselt vilets. Lagunevate põllumajandus-, tööstus- ja militaarhoonete lammutamisel tuleb appi keskkonnainvesteeringute keskus, kuid kortermajade lammutamine eeldab riigi, omavalitsuste ja korteriomanike koostööd ning kiireid lahendusi ilmselt loota ei ole.
Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi hinnangul on tühjaks jäänud ning lagunevate kortermajade ehk nn tondilosside probleem muutumas üha suuremaks. Majandusministeeriumi hiljutine uuring tõi välja, et probleemseid kortermaju on üle kogu Eesti 302, neist 167 tuleks lammutada. Mardi sõnul on Valgamaa üks piirkondi, kus selliseid maju leidub hirmuäratavalt palju. Probleemseid kortermaju on seal tema sõnul 108, neist 87 asub Valga linnas ning koguni 69 tuleks lammutada.
Mardi sõnul muutuvad lagunevad kortermajad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks ning juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest rääkimata. Halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad põhjustada elanikel tervisehädasid ja sageli seavad lagunevates majades end sisse eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid.
Valga linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja Urmas Möldre sõnul peegeldavad nimetatud arvud eelkõige statistilist vajadust. „Selge on see, et linnas on praegu kasutamata ja alakasutatud sadakond korterelamut, mille elamispinna kvaliteet on äärmiselt vilets,“ nentis ta. Praegu tegeletakse põhiliselt probleemi detailsema piiritlemisega ning üritatakse välja selgitada konkreetsed majad, millega edasi tegeleda. Järgmises etapis hakatakse sõlmima kokkuleppeid.
Riigi abi hädavajalik
Teatavasti on suuremahulised lammutustööd kulukad ning Möldre sõnul ongi raha peamine takistus seni ka Valgas olnud. „Praegu ei ole olemas ühtegi meedet ega programmi, mis oleks valmis sellist ettevõtmist rahastama,“ sõnas ta. „Otsime lahendusi mitmel suunal. Selge on see, et riik peab siin õla alla panema. Praegu on see tõsisem probleem Valgas, aga lähitulevikus, arvestades meie rahvastiku paiknemise ja liikumise tendentse, suuremas osas riigist.“

Möldrega nõustus ka Urmas Mardi, kelle sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. „Tegemist on aga nõiaringiga: sellises piirkonnas ei leidu kinnisvarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest," nentis ta.
Kui kalliks võiks tondilosside lammutamine maksma minna, on Möldre sõnul raske hinnata, sest majad on erinevad. Mõne korteriga puulobudiku ja suure paneelmaja lammutamise hind on väga erinev, kuid on selge, et kogu tegevuskava ei ole odav. „Samas on minu hinnangul tegemist plaaniga, millest võidab terve linnaruum ja laiemalt kogu linnarahvas,“ ütles Möldre.
Idee: kolida inimesed pooltühjadest majadest renoveeritud majja
Ühe võimaliku lahendusena probleemile on majandusministeeriumi uuringus välja toodud idee renoveerida osa maju ning kolida neisse ümber elanikud pooltühjadest majadest. See võimaldaks räämas tondilossid lammutada.
Sellise lahenduse kiitis heaks ka Valga linnamajandusosakonna juhataja, kelle sõnul on kindlasti vaja osa inimesi elamiskõlbmatutelt pindadelt ümber kolida kvaliteetsemasse keskkonda. Selle tarbeks saaks kasutada ka linna munitsipaalkortereid ning samuti on plaanis korrastada mõned majad, kuhu inimesi ümber kolida. „Siinkohal lisaksin ikkagi, et kuni linn ei ole leidnud rahastamise allikaid, on tegemist ainult kavaga. Oma eelarvest sellise tegevuse finantseerimine ei ole linnale jõukohane,“ sõnas Möldre.
Riigi toe vajalikkust kinnitas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Martin Miido, kelle hinnangul pole uuringus välja käidud idee teostamine lihtsate killast ning nõuab mitmete asjaosaliste koostööd.
„Eesti eripära on see, et meil on eluasemed valdavalt eraomanduses ning seetõttu tuleb võimalike lahenduste väljatöötamisel arvestada suure hulga korteriomanike huvide ja soovidega, samuti iga maja seisukorra ja asukohaga,“ selgitas ta.
Elamumajandus on Eestis kohalike omavalitsuste hallata, kuid need on Miido sõnul tihti väikesed ega suuda pooltühjade majade probleemiga üksi tegeleda. „Selleks on vaja koostööd kõigi asjaosaliste – riigi, kohalike omavalitsuste ning korterite omanike – vahel.“
Praeguseks on ministeeriumis selgeks tehtud probleemi ulatus ning on teada, millega silmitsi seistakse. Edasised sammud tuleb välja töötada juba koostöös kõigi asjaosalistega ning kuigi kiireid lahendusi selles olukorras ilmselt ei ole, on Miido sõnul kõigi huvides alustada lahenduste otsimist.
Probleemiks vanad põllumajandushooned
Nii mõnigi omavalitsus peab aga rinda pistma vanade ning oma senise otstarbe kaotanud põllumajandushoonetega. Räpina valla arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Miia Kasearu nentis, et nagu teistes omavalitsustes, nii on ka Räpina vallas tühjalt seisvaid ehitisi. „Nagu näiteks kolhooside-sovhooside aegsed tootmishooned ja laudad, vanad taluhooned ning endise kasutusotstarbe kaotanud ehitised,“ loetles ta.
Kasearu sõnas, et vallavalitsuse võimuses on tegeleda ainult omavalitsuse omandis oleva varaga ja panustada sellesse ning need teemad on pidevalt omavalitsuse töölaudadel. „Me ei saa otseselt midagi ette võtta eraomanduses olevate hoonetega, kuid me saame juhtida tähelepanu, ja olemegi juhtinud, et omanik kannaks hoolt oma vara eest ja tagaks ohutuse,“ ütles ta.
Meremäe vallavanem Rein Järvelill ütles, et probleem on aktuaalne ka Setomaa tipus, sest sovhoosidest jäänud tootmishooneid-töökodasid on vallas mitmeid. Probleemiga tegelemise teevad Järvelille sõnul keeruliseks hoonete erinevad staatused ning segased omandisuhted.

Kui hoonel on kindel omanik olemas, siis ei saa vald sellega otseselt midagi teha. Juhul kui see ei vasta heakorranõuetele või muutub eluohtlikuks, siis on võimalik teha ettekirjutusi, kuid see on ka kõik. Veelgi keerulisem lugu on hoonetega, millel omanik lahtine või teadmata, sest sellisel juhul puudub vallal subjekt, kellega suhelda ja kellele ettekirjutisi teha. Järvelille sõnul Meremäel taolisi vanu hooneid, mis kuuluksid vallale ja millega saaks midagi ette võtta, praktiliselt ei ole. Probleemiga tegelemist aga pidurdab nii inimeste- kui rahapuudus.

Tööstushoonete lammutamisel tuleb appi KIK
Tühjana seisvatest ning silma riivavatest tondilossidest on LõunaLeht kirjutanud varemgi. Alates 2012. aastast on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetanud projekte, mille käigus lammutatakse maastikupilti reostavaid ja kasutusest välja langenud põllumajandus-, tööstus ning militaarhooneid. Seni on üle Eesti toetust kokku saanud 72 projekti, millest ligi pool on juba lõpetatud ning ülejäänutel tööd käivad.

Selle aasta esimene taotlusvoor lõppes käesoleva nädala esmaspäeval. Esimeses taotlusvoorus laekus KIKile maastikupilti kahjustava ehitise alaprogrammi 27 taotlust. Programmispetsialist Grete Saarniidu sõnul Võrumaalt ja Põlvamaalt vähemalt esimeses voorus taotlusi ei esitatud, küll aga on tulnud kolm taotlust Valgamaalt.

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 20/02/2014 11:12:27

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia