Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Mõisa taastamine peataks piirkonna allakäigu

Vana-Antsla mõis. Foto: MTÜ Anzen Arendusselts

Märtsi esimesel päeval peeti Uue-Antsla rahvamajas konverents Vana-Antsla mõisakompleksi ja Antsla-Urvaste piirkondliku arengu teemal. Ühes ettekandes tõdeti, et lagunev kuuesaja-aastane mõis on kui klaver põõsas, mis ootab, et keegi asuks Kagu-Eesti külalistele jutustama selle kandi lugusid.

Antsla kandi probleem on vähene konkurentsivõime. Ääremaastumine, mida iseloomustab tööpuudusest tingitud väljaränne, on saamas nukraks tegelikkuseks. Väga kehv on rikkaliku kultuuripärandiga Vana-Antsla mõisa käekäik. Üks Eesti vanimaid mõisakomplekse seisab tühjalt ja laguneb ning on juba seitsmendat aastat müügis. Seetõttu on raske ka Vana-Antsla aleviku seis, kuna see on ajaloo jooksul olnud mõisaga nabanööri pidi seotud.

MTÜ Anzen Arendusselts liikmete arvates saab allakäigu peatada, kui asuda taastama ja arendama Vana-Antsla mõisakompleksi ja seda ümbritsevaid hooneid ning luua sel moel piirkonda töökohti ja elavdada ettevõtlust. Uhkest mõisast võiks saada üks Antsla ja Urvaste piirkonna arengu vedureid.

Selleks et arutleda Vana-Antsla mõisa ajaloo, pärandväärtuse ja piirkonna arengupotentsiaali üle, korraldaski arendusselts visioonikonverentsi, kuhu olid sõna võtma kutsutud mõisate asjatundja ja mõisaportaali www.mõis.ee asutaja Valdo Praust, Mooste vallavanem ja sealse mõisa kasutusse võtnud Ülo Needo ning Alatskivi lossi perenaine Külli Must. Piirkondliku arengu teemadel arutles arendusseltsi liige, Jyväskylä ülikooli doktorant Egge Kulbok-Lattik, kes juhtis ka hilisemaid arutelusid.

Konverentsil osalesid teiste seas Antsla vallavanem Merike Prätz, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) Lõuna piirkonna haldusjuht Tanel Tiits, Tartu ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, äsja Lepistu koolihoone ostnud Kristjan Prii ja Pokumaa teemapargi juhataja Airi Hallik-Konnula, samuti arvukalt kohalikke inimesi ja endise Vana-Antsla kutsekeskkooli töötajaid.

Eesti ühe vanima mõisa pärand on hindamatu
Valdo Praust andis suurepärase ülevaate Vana-Antsla mõisa ja piirkonna ajaloost ning Eesti mõisate käekäigust. Nii mõnelegi tuli üllatusena, et Vana-Antsla mõisa ajalugu ulatub enam kui kuuesaja aasta taha.

Prausti sõnul võib siinne, aegade jooksul maapõue varjunud kultuurikiht olla võrreldav Pirita kloostri omaga. Mõisa peahoonel on vähemalt kümme ehitusjärku, osa neist tõenäoliselt keskajast. Vana-Antsla mõis on Eestis unikaalne ka oma vesitõkke tõttu – vanad kaardid kinnitavad, et Vana-Antsla mõisa ümbrus pole vähemalt kuussada aastat kuigivõrd muutunud.

Egge Kulbok-Lattik keskendus laiemalt ühiskonna arengut puudutavatele küsimustele, arutledes piirkondliku arengu põhiliste mõjutajate teemal. Üleilmsed protsessid mõjutavad meid küll vahetult, ent nende muutmiseks ei saa kohalikul tasandil kuigi palju ära teha. Seetõttu on eriti tähtis kujundada piirkonna arengut kohapeal.

Parimad lahendused tekivad siis, kui kohalikku ellu annab oma osa terve kogukond: aktiivsed kodanikud, omavalitsus ja ettevõtjad. Siis saab kujundada kohalikku arengut nii, et globaalsetele mõjudele leitakse vasturohi.

Kogukonna koondumine nõuab muutust inimeste mõttemaailmas: kodanikud peavad mõistma oma rolli ühiskonnaelus, leidma endas julgust rääkida ühiskonna asjus kaasa ja seisma oma õiguste eest. Kohalikud juhid aga peavad aru saama, et nende mandaat pole puutumatu ja taevalik, vaid valimistel on neile usaldatud õigus teenida kogukonda ja kohustus kaasata inimesed piirkonna tuleviku üle peetavasse arutellu.

Ka ettevõtjatelt eeldab tänapäevane ühiskond oma kogukonna arendamist. On ju ettevõtte jätkusuutlikkus seotud piirkonna arenguga: kui läheb hästi kogukonnal, siis õitseb ka ettevõtlus. Ja vastupidi: kui kaovad inimesed, ei ole ettevõtjatel tööjõudu ega tarbijat.

Piirkondliku arengu temaatikaga tegeldakse Kulbok-Lattiku sõnul kogu maailmas. Kuidas hoida elavana kante, kust tootmine on lahkunud või asendunud põllumajandusliku suurtootmisega, mis ei loo kuigi palju töökohti? Üht lahendust nähakse riikide ja kogukondade nutikuses, mille abil leida üles oma tugevad küljed ja need enda kasuks tööle panna. Meie eripära on puhta ja kauni looduse kõrval ka kultuur. Ning just loomemajandus koos pärandi- ja kultuuriturismiga aitakski lahendada mõnegi piirkondliku murekoha.

Seda kõike arvestades tundub Vana-Antsla mõis oma kuuesaja-aastase pärandiga nagu klaver põõsas, mis ootab, et keegi asuks Kagu-Eesti külalistele jutustama selle kandi lugusid. Väärtuslik arhitektuuriansambel toetaks Urvaste, Antsla ja Karula rahvuspargi turismiettevõtteid.

Kellele võiks mõis kuuluda?
Osalejad jõudsid arusaamale, et piirkonna huvides ei tohiks kiirustada mõisa erakätesse müümisega. Ülo Needo tõi mõtlemapaneva näite: osa Mooste mõisast müüdi soomlastele, kes kümne aasta jooksul ostetuga midagi peale ei hakanud, seetõttu ostis vald selle tagasi (kahjuks müügihinnast ligi kolm korda kallimalt). Ülo Needo ja Külli Must rääkisid, et Mooste ja Alatskivi mõisa edu taga on tohutu hulk tunde projektikirjutamist, planeerimist ja ehitamist-restaureerimist. Nüüd on mõlemad mõisad üle Eesti kuulsad, Moostet teab hästi ka rahvusvaheline kunstnike kogukond. Needo ja Must pakkusid variante, kuidas rahastada projekte ja kaasata kogukonda piirkonna pärli päästmiseks.

RKASi esindaja Tanel Tiits nentis, et Vana-Antsla mõisakompleksi saaks taotleda valla omandusse ja vallavalitsusel poleks vaja mõelda, kust hankida ostusumma. Pigem on küsimus, mida uue varaga peale hakata ja kas suudetakse investeerida. Ka Tiits jõudis järeldusele, et tõenäoliselt käiks mõisa käsi kõige paremini munitsipaalomandis.

Vana-Antsla mõisakompleksi visioonikonverents päädis lootusrikaste järeldustega. Anzeni arendusselts esitab sellest kokkuvõtte Antsla vallavalitsusele, et seda saaks kasutada uue arengukava loomisel, mis on vallal parasjagu just käsil.

Visioonikonverents sai teoks tänu KÜSKi, Antsla valla, Veski pubi ja teiste kohalike ettevõtjate toele.

 

Autor: MERILYN PÜSS, EGGE KULBOK-LATTIK, MTÜ Anzen Arendusselts
Viimati muudetud: 13/03/2014 10:04:56

Lisa kommentaar