Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Elamine maal: mõnusam, kuid kulukam

Paljud eelistavad oma majas elada, sest seal ei häiri teisi ja saab varajasel ajal kasvõi hommikumantlis õue minna. Suvemajade omanikud on ka õnnelikud, kuna saavad kevadest sügiseni linnaelust puhata. Suvemaju oleks ilmselt rohkem eramuteks ehitatud, kui omanikel rahakott priskem ja ka omavalitsus sinna vajalikud trassid rajaks.

Põline pealinna tüdruk Kelly Saatmann elab perega üle saja aasta vanas, kuid renoveeritud maamajas Sõmerpalu vallas Võrumaal. Ta sõnas, et kui keegi oleks enne maaletulekut öelnud, et temast saab millalgi võrumaalanna, hakanuks ta selle jutu peale naerma.
„Praeguse abikaasaga kohtumine muutis eluplaane ja nii elangi juba viiendat aastat maal. Esimest korda tulin maale sügisel ja küsisin endalt, et kuhu metsa sisse mind on toodud. Esimene öö on meeles ümbritseva pimeduse ja vaikuse tõttu. Alguses ikka mõtlesin, et äkki hakkab igav, kuid praegu näen siin tegutsemiseks hoopis võimalusi. Kiire kohanejana küsisin endalt juba paari kuu möödudes, et mida ma küll kärarikkas pealinnas leidsin,” meenutas ta.
Maaelu eelistest rääkis naine rõõmsalt: „Naabreid ei ole seina taga ja nii saavad pere lapsed vabalt tubades kilgata ja ringi joosta, sest ei pea teistega arvestama. Keegi meist ei kuule naabrite lärmakat muusikat. Lastel on maal hea keskkond kasvamiseks, kuna siin on avarust ning perel teisi häirimata sõpradega aja mahavõtmise võimalus.”
Ta naudib soojal ajal hommikumantlis õue minekut ja murul paljajalu kõndimist, õhtul kiigel istumist, linnulaulu ja puulehtede meloodilise sahina kuulamist ning hilisõhtul tähistaeva silmitsemist. Selle kõigega kaasneb värske õhk.
Loomulikult on perel peenramaa, kus kasvatatakse keemiata maasikaid, maitserohelist ja muud. „Peenramaal askeldades saavad lapsed teada, kust osa toitu poodi jõuab, ja sedagi, et selleks tuleb tööd teha,” lisas ta.
Aiast saab marju ja õunu, mida sügiseti mahlaks pressitakse. Maja lähedal olevast metsast võib tunniga seenekorvi täis korjata.
Maaelu loomulik osa on linnaskäikude igakülgne planeerimine, sest maal elav inimene ei hakka ju ainult juustu järele linna sõitma. „Poodide kaugema asukoha tõttu mõtleme kõik vajalikud ostud kodus korralikult läbi ning see kajastub positiivselt pere rahakotis,” lausus Saatmann. Ta tunnistas siiski, et maal elamine on linnaelust kallim. Hajaasustusega majades on keeruline autota läbi saada, kuid kütus neelab arvestatava summa.
„Endise linlasena mõtlen kodu turvalisusele ilmselt rohkem kui põlised maaelanikud, kuid teisalt tuleb ise teha kõik selleks, et pahade soovidega inimesed ei satu rahu rikkuma,” sõnas naine. „Meie külas toimib naabrivalve ja inimesed märkavad kohe võõraid. Kui peame kauemaks ära sõitma, tulevad sõbrad meile ja nii saavad nemad linnakorterist puhkama.”
Saatmann ütles, et on vahel mõelnud elamisele Võrus, kuid plusside ja miinuste võrdlemise järel jääb võitjaks elu maal.
Kellel rahakott paksem, ehitab või ostab privaatsemasse paika maja kas elamiseks või suvekoduks. Tagasihoidlikuma rahakoti omanikud on õnnelikud suvemaja üle, mis asub nõukogude ajal rajatud suvilate rajoonis.

Tambre: Valga linna üks osa

Põline valgalanna, nimetagem teda Taimiks, elab suure kortermaja neljandal korrusel. Tal on linnast paari kilomeetri kaugusel Tambre suvilarajoonis suvekodu ligi 20 aastat. „Olen tänulik vanematelt saadud päranduse eest, sest pisikese palgaga ei oleks ma seda osta suutnud. Armastan marjapõõsaste ja peenarde keskel nokitsemist. Juba teadmine, et saan päeva lõpul üksi olla, lesides vaikust nautida ja kohvi juua, annab järgnevaks tööpäevaks jõudu,” rääkis ta ja lisas, et veedab peaaegu kogu puhkuse suvemajas. Naabrite tegemistest ta ennast häirida ei lase ning õnneks pole lähedal lärmakate pidude pidajaid ja õues raadio kuulajaid.
Lapselapsed on suvel tihti tema juures. „Mõnus on vaadata, kuidas nad peenralt maasikaid nopivad, hiljem kurke otsivad või porgandeid võtavad,” sõnas ta.
Taimi on mõelnud suvila ümberehitamisest aasta ringi elamiseks, kuid see nõuaks temalt tuhandeid eurosid, sest majake tuleks vundamendist katuseni soojustada, aknad vahetada, ahi ehitada ja vesi sisse tuua. „Kui vähemalt krundinigi oleks trass, kuid sedagi pole, ise tuleb veetrass kaevata, reoveemahuti osta ja paigaldada,” lausus ta.
Valga aselinnapea Enno Kase sõnul anti esimesed krundid Tambresse 1965. aastal ja praegu on seal 333 krunti. Alaliselt elatakse 50–60 krundil asuvas majas.
„Paljude tööde tegemisel tuleb paratamatult eelistada piirkondi, kus püsielanikke on rohkem, sest raha on vähe. Viimastel aastatel oleme Tambresse juurdepääsuteid ja sealseid peamisi tänavaid parandanud ning ehitanud piirkonnani kergliiklustee. Tambres olevate kruusakattega tänavate hooldus toimub üldise graafiku alusel. Linnaosast 60 protsenti on saanud tänavavalgustuse, mis läheb tänavavalgustuse projekti raames rekonstrueerimisele,” rääkis Kase.
Tema sõnul on vee- ja kanalisatsioonitorustike arengukava olemas ka Tambrele, kuid selle elluviimisel on mitu probleemi. „Peamine on kõrge hind ja ilmselt vähene trassiga liitujate arv. Liituvad põhiliselt püsielanikud, teistel on liitumise kulukuse tõttu huvi väga väike,” ütles Kase ja lisas, et konkreetset otsust torustike ehituse kohta veel ei ole. See sõltub suuresti nii rahastamise võimalustest ja kui ka omaosalusest.

Suvilarajoonidele suured kulutused
Võru valla maadele rajati 1958.–1988. aastani koguni 38 aianduskooperatiivi. Tänapäeval tuntakse neid paiku rohkem kohanimede järgi, nagu Meegomäe, Kose jt suvilarajoonid. Ümber Võru linna on erineval kaugusel kümme suvilarajooni, neist Konnametsa ja Võrumõisa ehk Mustajärve piirnevad vahetult linnaga. Kokku on suvilarajoonides üle 1100 krundi.
Vallavanem Georg Ruuda ütles, et praegu elab suvilarajoonides alaliselt iga seitsmes krundi omaja. „Alaliselt elab neis juba 350 inimest, neli aastat tagasi oli neid üle saja. Alalisi elanikke on kõige rohkem Kosel ja Meegomäel, mõlemas üle saja, kuid neid tuleb igasse piirkonda juurde,” lausus Ruuda. Ta lisas, et suvilate ümberehitamine aastaringseks elamiseks jätkub.
Lõppenud veeprojekti kohta märkis Ruuda, et torustik rajati Kosele ja Meegomäele ja selle tulemusena saab 530 krundi omanikku sellega liituda, kuid taotluse on esitanud 150 krundi omanikud.
Samas hankes oli ka torustiku ehitamine Võlsile, Võrumõisasse, Konnametsa ja Kirumpääle, kuid pakkumiste hinnad ületasid märkimisväärselt valla rahalisi võimalusi. Nii ei riski vald lubada, millal neis paigus algab ehitus.
„Trasside ehitamine Kosele ja Meegomäele maksis sama palju kui nende rajamine Väimelasse, Parkseppa ja Puigale kokku, kus elab kokku 1700 inimest,” lausus Ruuda. Ta lisas, et kulutused suvilate piirkondadele on mitu korda suuremad kui seal elavatelt elanikelt laekuv tulumaks.

 

KOMMENTAAR
Helin Pächter, jurist-kinnisvaramaakler, Pächter Kinnisvara omanik
Mullu võõrandati Võrumaal 118 elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistut, 2012. aastal oli tehinguid 76. Tehingute arv on kasvanud, kuid hinnatase pigem langenud. Nii jäi elamutega kinnistute keskmine tehinguhind eelmisel aastal 20 000 euro ringi, varasemal ajal oli see ligi 30 000 eurot.
Kaubaks lähevad ka päris halvas seisus maamajad, mille vastu varem oli huvi vähene. Eluhoonetega kinnistutest eelistatakse neid, kus on vanad maakivist või palkidest hooned.
Ostuotsust mõjutavad kriteeriumid ei ole ajas muutunud: hea juurdepääs, kaugus keskustest, veekogu olemasolu kinnistul või selle läheduses. Maakodu soetamisel on tingimuseks eluks vajalike asutuste, lasteaia, kooli ja poe olemasolu.
Suvekodu puhul küsitakse järjest enam ka bussiliikluse ja mustkattega tee kohta.
Ostjateks on nii lähipiirkonna elanikud kui ka Tallinnast ja Tartust tulijad. Inimesed liiguvad otsides paremat elu, mis tänapäeval siinkandis tähendab puhtamat keskkonda, puhtamat toitu, kaunist loodust, vaikust ja rahu, vanematele kaugtöö võimalust ja lastele kulgemist omas rütmis.
Võrumaa kinnisvaraturul on suurima käibega Võru linn ja Võru vald. Korteritehinguid tehakse aasta ringi, elamute ja maamajade ost hoogustub kevade tulekul, kuid oleme sõlminud lepinguid ka vahetult enne jõule ja südatalvelgi.

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/04/2014 09:57:27

Lisa kommentaar