Reet Käär Maana remonditavas pesas. Foto: Mari-Anne Leht

Läinud aasta lõpul moodustasid kaks Võrumaa Sõmerpalu valla naist mittetulundusühingu Maana, et pakkuda igakülgset tuge seda vajavatele lastega peredele, eakatele ja töötutele. LõunaLeht uuris, kui kaugel Maana tegemistega on, kuidas nad abivajajaid toetavad ning millised on lähemad ja kaugemad plaanid.

Kujutlege ennast mõned päevad ajas tagasi, äsja möödunud esimesele ülestõusmispühale. Te elate ühes hajakülas, peres on kolm või neli tublit last, käed-jalad on tööd täis ... ja siis sõidab hoovi auto, mille juht pakub teile leiba-saia-sepikut, mõnikord banaanegi.

„Oh kui hea, et sa tulid, saan perele saiavormi või leivasuppi õhtuks teha ning pühapäevane poesõit jääb ära,” väljendab Kärgula külas Sõmerpalu vallas Võrumaal asuva areneva talu õuel askeldav noor naine siirast rõõmu.

Sama küla teises otsas elav Külvi Raudsepp kasvatab nelja last, kellest üks vajab teistest palju kordi rohkem ema hoolt. Ema on taibuka lapse kõrval iga päev ka koolitundides.

„Meie perele kulub aasta algusest kord kuus saadav leib-sai-sepik väga ära. Kartuli ja juurvilja kasvatame ise ning kanad on laudas,” lausub Raudsepp. Ta ütleb, et ei põe abi saamise pärast. „See on ju minu lastele toeks ja ma ei pea õigeks pakkujaid solvata.”

Ülestõusmispühal viis Reet Käär, üks Maana asutajaid ja juhatuse liikmeid, Võru Rimist leivatooteid kaheksale lastega perele.

Samast poest alustavad leivaringe ka Võru linna ning Lasva ja Mõniste valla esindajad.

„Ühes kuus on meie vallas kuus leivaringi päeva, mille oleme nelja Maana liikme vahel ära jaganud. Viime tooteid 35-le abi vajavale peamiselt lastega perele, kus kokku elab ligi 200 inimest. Kui kaupa on rohkem, viime ka eakatele,” selgitab ta. Käär lisab, et kõigi leivasaajate tänu tuleb südamest ja see on parim tasu.

Mullu detsembris oli esimene ja kevade lõpul toimub juba teine vahetuslaat, kus inimesed saavad riideid, mööblit ja teisi asju müüa, osta, vahetada või tasuta ära anda.

Juhatuse teine liige Helen Metsma lisab, et Tallinnas tegutsevalt heategevalt sihtasutuselt Dharma on nad valla elanikele saanud arvuteid, mööblit, riideid lastele ja muud tarvilikku.

Pesa valmib Osulasse
Vallavalitsuselt sai Maana kolmetoalise korteri, selle remonti alustati hoogsalt ja loodeti kevadeks sisse kolida, Kuid nagu pea kõigi nõukogudeaegsete ehitistega, tuli siingi üksteise järel ootamatusi ja praegu on Maana ruumid, mida mõlemad naised hellitavalt pesaks nimetavad, veel remondijärgus. Remonditöid teevad kõik Maana liikmed, kokku kümme naist, ise.

Vallavanem Aare Hollo ütleb, et Maana tegutsemisega võidavad elanikud igal juhul: „Vald on Maana projekti omaosaluse katnud ja neile ruumid rentinud.”

„Ühte ruumi paigutame kõik taaskasutusse minevad riided ja esemed ning selles saavad inimesed ka toodud kaupu vahetada. Teine ruum jääb koolitusteks, kus muu hulgas hakkame kasutusel olnud riietest õmblema vajalikke asju, nagu põlled, poevõrgud ja muu. Loomulikult jätkame töötute koolitamist,” selgitab Metsma.

Plaanis on ka ohutusalased koolitused. Pessa paigutatakse abivajajate tarvis veel arvuti ning kunagises vannitoas saavad soovijad oma pesu pesta. Juhatus jätab endale töönurga.

Siiani on neid vallavalitsuse kõrval toetanud ka oma pered, kuid peagi tuleb MTÜ-l endal raha teenima hakata. „Kodanikuühiskonna sihtkapitalist saime äriplaani koostamiseks toetust. Kui äriplaanis kirja pandud teenused hakkavad toimima, ei saa me neilt enam raha ja peame ise teenuste osutamisega teenima,” selgitab Käär. Kodumajapidamise hooldustööde pakkumisega loodab MTÜ juba suvel alustada, pottsepatöödega sügisel.

Töö tegijate leidmiseks teeb Maana koostööd töötukassaga, kuid töötajate leidmisel eelistatakse oma valla inimesi.

Kuna varasemad töötute koolitused olid tulemuslikud, plaanib Maana koostöös töötukassaga neid jätkata. „Koolitustel oli poolsada töötut ja noort, kellest enamik on nüüd kas tööl või jätkab õpinguid. 2010.–2012. aastal käisime ukselt uksele ja kõnelesime iga kaua kodus olnuga pikalt vajadusest kodust välja tulla,” meenutab Käär, kes koos Dharma ja töötukassaga korraldas viis koolitust töötutele, neis osales üle 40 inimese. Praegu on 1800 elanikuga Sõmerpalus 56 töötut.

Vallavanem Hollo märgib, et vallas on tõesti vähe töötuid: „Oma osa on selles ka Reet Kääri poolt varem läbi viidud koolitustel.”

Nii Käär kui ka Metsma on sotsiaaltööga tuttavad ja teavad väga hästi, millist abi maal elavad inimesed vajavad. „Oma kodudes elavad eakad ei suuda enam teha kõiki majapidamistöid, nagu puude lõhkumine, muru niitmine, lillepeenarde tegemine jm. Nende mujal elavad lapsed on nõus vanematele tehtud kodutööde eest tasuma,” teab Metsma.

Paljud inimesed vajavad aga väga kuulajat. Leivaringidel saavad inimesed üht-teist südamelt ära rääkida ning kui Maana pesa valmib, on neil võimalus juba hubases ruumis juttu ajada.

Käär ja Metsma ütlevad, et ehkki Maana veel teenuseid ei osuta, võivad kõik, kellel ükskõik milline mure südamel, neilt julgelt abi ja nõu küsida. Vähemalt moraalset tuge saab Maana liikmetelt alati. Vahel aitab seegi, kui saad oma mure kellelegi ära rääkida.

Küsimusele, kas nad plaanivad teenuseid ka teistes omavalitsustes elavatele abivajajatele osutada, vastavad naised, et kui on soovijaid, teevad nad seda hea meelega.

 

Sotsiaaltöö vajab tugiteenuseid

Pikaaegse sotsiaaltöötaja sõnul on tugiteenuseid osutav MTÜ väga vajalik, sest see aitab inimestel paremini toime tulla.

Võrumaa sotsiaaltöö peaspetsialist Marianne Hermann on üks Maana liikmetest, kelle koostöö seisneb ideede genereerimises ja toimiva mudeli loomises. „Maanas saan pika praktilise tööga kogunenud probleemidele lahendusi pakkuda.”

Tema sõnul ei ole igasse omavalitsusse siiski oma Maanat vaja, kuid neid oleks maakonda vaja rohkem kui üks, mis tähendab, et nende tegevus võiks ulatuda oma vallast kaugemale.

„Kui inimesed võtavad Maana tegevuse omaks ja ilmneb, et abistada on vaja rohkem, küll siis ka teistes omavalitsustes kerkivad esile need, kes tahavad abistada, ja loovad MTÜ ja hakkavad seda eest vedama,” hindab Hermann. „Praegugi on abistavaid inimesi pea igas kogukonnas, kuid nende juhendamine, koolitamine, projektidest toetuse taotlemine võiks küll ühe katusorganisatsiooni käes olla.”

Hermanni sõnul on Maana kagunurgas esimene, kes soovib maal elavatele inimestele koduteenust pakkuda.

Omavalitsustes ei jagu sotsiaalvaldkonnas töötavaid inimesi. Päris kindlasti ei suuda sotsiaal- või hooldustöötaja täita kõikide inimeste kõiki soove. Valdavalt osutavad omavalitsused kodu- ehk avahooldusteenust, mille käigus tuleb tagada inimese toimetulek koduses keskkonnas ehk tema esmavajadused peavad saama rahuldatud.

„Kui hooldustöötaja toob tuppa küttepuud ja vajaduse korral kütab ka ahju, kas ta siis peab ka saagima, lõhkuma ja virnastama küttepuud? Kui hooldustöötaja viib abivajaja vahel autoga poodi, et inimene saaks ise endale toidukaupa valida, kas ta peab siis läbi sõitma kõik kauplused? Need on ainult mõned näited vajadustest, mis kaasnevad igapäevaeluga,“ räägib Hermann. „Sageli on hooldustöötaja nii hea inimene, et püüab igati vastu tulla eaka soovidele, aga siis jääb ta ise kannatajaks ning teistele hoolealustele ei jätku piisavalt aega. Suutmatus kõike ära teha tekitab temas stressi ning kodune elu läheb untsu. Sellepärast ongi vaja mittetulunduslikke organisatsioone, mis ei hakka sotsiaaltöötajate eest tööd ära tegema, vaid osutama tugiteenuseid ning tegema abitöid, et inimeste toimetulekut veelgi parandada.”

Tema sõnul sobivad kõige paremini teisi abistama empaatilised ja suure südamega inimesed. „Sageli on nad ise või on nende lähedane olnud abistaja või abi saaja ning sellest tulenevalt mõistavad nad teisi paremini. Abistajates on see miski, mida on raske kirjeldada ja sõnadesse panna, kuid mille tunned ära juba esimesel kohtumisel.”

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 24/04/2014 10:43:03