Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Saksamaa eeskujul rajatav Lõuna-Eesti hoiupank tugevdaks kohalikku elu ja ettevõtlust

Foto: Urmas Paidre

Võrus peeti infoseminar „Omavalitsuste osalusega krediidiasutus kui võimalus piirkonna arenguks Bonni hoiupanga fondi näitel“, kus otsiti võimalusi Lõuna-Eestisse oma hoiupanga asutamiseks. Kohalikele (omavalitsustele ja investoritele) kuuluva panga peamine ülesanne oleks klassikalise pangandussüsteemi kaudu tugevdada regiooni majandustegevust ja kohalikku elu.

Võru-, Põlva- ja Valgamaa omavalitsusjuhtide, mitmete pankade, kohalike ettevõtjate jt osalusel hiljuti toimunud seminaril tutvustasid Saksamaal juba mitmesaja aasta jooksul kohalikku rahanduselu korraldavate Sparkasse`de (hoiukassade) kogemust samanimelise sihtasutuse esindajad Nicklaus Bergmann ja dr Jörg Engel.

Eelnevalt oli Võru linn koostöös Hamburgi HafenCity ülikooliga leidnud piirkonna arengut puudutava alusuuringu tulemusena, et Lõuna-Eesti on alakapitaliseeritud ning oma finantsasutuse loomisel oleks väga positiivne mõju. Pealegi on Skandinaavia päritolu pankade põhifookus siiski rikkal Põhja-Eestil, kehvemal järjel Lõuna- ja Kagu-Eestile pöörab pangamaailm palju vähem tähelepanu.

Saksa Hoiukassa rahvusvahelise koostöö fondi tegevjuhi Nicklaus Bergmanni sõnade kohaselt tegutseb nende fond ülemaailmselt, päris mitmetes väga erinevates riikides: näiteks Mehhikos, Ghanas, Hiinas, Nepalis, Vietnamis, aga ka Suurbritannias, Kreekas, Montenegros, Armeenias, Aserbaidžaanis, Gruusias. Nii erinevad kui need maad ka ei oleks, probleemid on samad.

„Pangakriis ei soosinud enam väikeettevõtteid, see ei ole maailmas erand, pigem reegel. Üldiselt keskendutakse vaid suurematele ja vägevatele, kes kindlasti pankadele tulu toovad. Pangad tegelevad rohkem suurte kui väikestega, eelistavad rikkamaid piirkondi vaesematele – seega pigem linnu kui maapiirkondi,” selgitas Bergmann kommertspankade üldfilosoofiat.

Saksamaa vägevaim finantssüsteem
Hoiukassa ehk Sparkasse töötab Saksamaal aastakümneid hoopis teisel põhimõttel. Hoiukassad kuuluvad kohalikele omavalitsustele ning võtavad hoiuseid ja annavad laenu vaid rangelt oma piirkonnas, konkureerimata omavahel.

„Hoiukassade tippaeg oli Saksamaal 1900, mil neid oli enam kui 2000. Praegu on Saksamaal 417 hoiukassat, kelle käsutuses on kokku 1100 miljardit eurot, 15 000 filiaali, 240 000 töötajat. Võrdluseks olgu öeldud, suurimal kommertspangal – Deutsche Bank – on vaid 815 filiaali. Väikseim hoiukassa on ainult kahe filiaali ja 130-miljonilise bilansiga Bad Sachsa, suurim on hansalinnas Hamburgis – 2000 filiaali ja 8000 töötajat. Kui Saksamaale väiksesse kohta tulete, on igal pool linnasüdame tunnuseks kirik, linnavalitsus ja hoiukassa,” rääkis Bergmann.

Fondi juhi sõnul on Saksamaa praegustes seadustes sees samad punktid, mis hoiukassaseaduses 160 aasta eest. Hoiukassa peab olema igal pool, teenindama kohalikke elanikke, peab andma krediiti ka väikeettevõtetele, soodustama hoiustamise ja kokkuhoiu filosoofiat, toetama noori elu alustamisel.

Kui hoiukassa teenib kohapeal kasumit, siis tohib selle arvel suurendada omakapitali, ja kui reservi ei ole enam vaja suurendada, siis tuleb see anda sotsiaalseteks eesmärkideks omavalitsuses – koolile, lasteaiale, vaestehoolduseks jms.

Bergmanni sõnutsi hoiavad hoiukassad käigus ka kohalikku majandust: hoiused korjatakse oma piirkonnast ja jagatakse kohalikele laenusoovijatele. Kohalikele ettevõtetele laenates tekivad ka kohalikud töökohad, lisaks maksavad kohalikud firmad ka kohalikke makse, samuti eelistavad nad kohalikku toodangut ja tooraineid.

Hoiukassa mudel sobiks ka Eestile
Kuidas sakslaste mudel on teostatav ka teistes riikides, sellest rääkis dr Jörg Engel, kes kureerib eelkõige Euroopa projekte.

„Praeguse seisuga on hoiukassa nõustamas viies Euroopa riigis: Iirimaal, Suurbritannias, Montenegros ja Kreekas. Kui Eesti siin teie näol lisanduks nimekirja, oleks väga vahva. Minu jaoks on tänane päev võimaliku dialoogi alguseks,” alustas dr Engel, kes eelkõige keskendus Kreeka näitele.

„Kümme aastat tagasi oli seal 15 suuremat panka ja umbes 20 väiksemat ühistupanka. Pärast kriisi jäi järele kõigest neli panka. Võib vaid ette kujutada, kuivõrd raskeks läks maapiirkondade kohalike ettevõtete olukord. 80 protsenti laenutaotlejatest saavad kohe eitava vastuse.”

Dr Engeli sõnul tehti Kreekas äriplaan esmalt viieks aastaks, mil laenuportfell pidi kasvama 50 miljoni euroni ning turuosa kahele protsendile. Juba neljandast tegutsemisaastast alates oli kavas kasumit teenima hakata.

„Mida võiks hoiukassa Eesti jaoks teha?” küsis dr Engel ja vastas sellele ise: „Tööplaanis oleks kolm astet. Esimene faas – olukorra kaardistamine. Kui me suudame teid hoiukassasüsteemiga nakatada, siis võiksime üle minna teise faasi – töötada välja Lõuna-Eesti piirkonnale sobiv kontseptsioon ja ärimudel.”

Tema sõnul on oluline ka see, millised on hoiukassa asutamise õiguslikud alused – et leida sobiv organisatsioonivorm ning et raamtingimused oleksid paigas.

„Muidugi tuleb ühel päeval küsimus, mis see kõik ka maksab ja kes selle maksab – loomulikult on vaja raha. Loodan, et ka teil siin oleks erinevatest valdkondadest kapitali. Eelkõige on oodatud kohalikud eraisikud, samuti kohalik avalik sektor. Võib-olla saaksime ka Saksamaal kedagi vaimustada, et temagi oma raha alla paneks. Igal juhul lubame, et oleksime siinsele hoiukassale igati toeks,” arutles dr Engel.

Suurbritannia või Kreeka mudel
Kuna pankade asutamise aeg jääb juba mitmekümne aasta taha, oli ettekandjale esitatavate küsimuste voor aktiivne.

„Kui lisaks kohalikele omavalitsustele kaasata kohalikke ettevõtteid ja erainvestoreid ning kasum läheb sotsiaalasjadele, siis mis peaks olema huvi investeerimiseks?” huvitus Põlva vallavolikogu esimees ja ettevõtja Kuldar Leis.

„Kui eesmärk on vaid isiklik kasum ja võimalikult suure intressi saamine, siis hoiukassa ei ole just parim võimalus selleks,” tunnistas ettekandja, kelle sõnade kohaselt oleks kohalikule ettevõttele tähtis just kohaliku majanduselu elavdamine, millest võidaksid kõik.

Leis jätkas: „Praegu on pangad olemas, aga väikeettevõtjad ei saa laenu, kui pole tagatist. Mille poolest erineb hoiukassamudel?”

„Suured pangad annavad siis laenu, kui garantiid on piisavad,” kõlas vastus. „Ja mida kaugemal on panga otsustuskeskus, seda raskem on laenu anda, kuna ei suudeta riski hinnata. Mina kui kohalik pankur, kui ma teid tunnen, tean teie ärisid, ettevõtlusvaldkonda ja muidu on head kogemused, siis on kohalikul pangal risk väiksem.”

Võru linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe soovis teada, kui palju inimesi peab hoiukassa rajamiseks piirkonnas üldse elama.

„Kreekas arvestasime üheks piirkonnaks ca 200 000 elanikku, kuid Saksamaa väikseima hoiukassa territooriumil elab vaid 68 000 elanikku. Kreeka mudeli puhul võtsime eelduseks, et ühe inimese kohta suudame aastas koguda hoiuseid saja euro eest. Mul on tunne, et Kagu-Eestisse on täitsa võimalik hoiukassa eeskujul oma panka rajada.”

Võru linnapea Anti Allas tundis huvi võimalike omanike ja investorite kohta Lõuna-Eesti mudeli puhul.

„Saksamaal on ajaloolistest põhjustest tulenevalt omanikeks sada protsenti omavalitsused. Aga näiteks Suurbritannias on segu omavalitsustest ja erainvestoritest. Kreekas on sada protsenti erainvestorid, omavalitsused aitavad vaid kaudselt,” selgitas dr Engel.

Kagu-Eestit ühendav projekt?
„Tegu oli eelkõige informatiivse, Saksa head kogemust tutvustava algatusega,“ selgitas Võru linnapea Anti Allas hiljem pressiteenistuse vahendusel. „Rääkisime munitsipaalpankade toimimisest ja Eestisse seesuguse panga loomise võimalustest. Linn võiks sellega edasi tegelda, kuid konkreetseid kokkuleppeid seekord ei sõlmitud. Kuna kogu Lõuna-Eesti, sealhulgas Võru, üks probleeme on väikeste firmade alakapitaliseeritus, oleks piirkonna arengut ja tulevikku silmas pidades mõistlik sellele probleemile lahendus leida. Kui me ei soovi, et Lõuna-Eesti rahvast tühjaks valguks, peaksid Võru-, Valga- ja Põlvamaa rohkem koostööd tegema – see võib osutuda võtmeküsimuseks. Eespool öeldut arvestades võiks tulevikus ühise panga loomine olla üks esimesi kolme maakonda reaalselt ühendavaid projekte.”

Seminaril esines veel Kristi Grünberg (HafenCity University of Metropol Development), kes rääkis Lõuna-Eesti säästva arengu vajaduste tegelikest ja ajaloolistest aspektidest, Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige Andro Roos („Tegelik pankade olukord Tartumaal ja Lõuna-Eestis ning tuleviku võimalused”) ning Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat Andres Siigur („Õiguslikud aspektid panga asutamiseks Eestis. Õiguslik menetlus ning struktuur omavalitsustele”).

 

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 28/05/2014 15:01:56

Lisa kommentaar